2-05-767/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-05-767 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Gaida Kivinurm, Mart Reino Tsiviilasi M U hagi M K vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.05.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1 000 000 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M U apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 16.12.2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M U (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx, xxxxxx), esindaja advokaat Tiit Vajak. Kostja M K(isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-x, xxxxxxxx), esindaja Allan Ratso.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.05.2010 otsus M U hagis M K vastu ühisvara jagamiseks muutmata. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud M U kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

2 menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 11.03.2005 esitas M U (hageja) Harju Maakohtule hagi MK(kostja) vastu, milles palus jagada abikaasade ühisvara hulka kuuluvad vallasasjad ja tunnistada ühisvaraks 1/3 mõttelist osa Tallinnas Kibuvitsa 24 asuvast kinnistust (edaspidi 1/3 mõttelist osa kinnistust) ning jagada ka see poolte vahel võrdselt. Esialgses hagis esitas hageja kostja vastu nõude ka ühisvarasse kuulunud vallasasjade jagamiseks, lapse elukoha määramiseks ning lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja palus jagada vallasasjad 133 180 krooni väärtuses nii, et kostja käes olev vara väärtuses 91 680 krooni jääb kostjale ja hageja käes olev vara väärtuses 41 500 krooni jääb hagejale ning kostjalt mõistetakse enamsaadu arvel välja hüvitis 25 090 krooni. 2. 10.10.2008 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tunnistas 1/3 mõttelist osa kinnistust poolte ühisvaraks ning jagas poolte ühisvara väärtusega 2 893 180 krooni. Maakohus jättis hageja omandisse vallasasjad väärtusega 41 500 krooni, kostja omandisse vallasasjad väärtusega 91 680 krooni ja 1/3 mõttelist osa kinnistust väärtusega 2 760 000 krooni ning mõistis kostjalt hageja kasuks enam saadud ühisvara arvel välja hüvitise 1 405 090 krooni, menetluskulu 13 000 krooni ja riigilõivu 55 000 krooni riigituludesse. 3. 20.04.2009 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse kinnistu ⅓ mõttelise osa ühisvara hulka arvamise ja jagamise osas ning saatis selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja tegi uue otsuse, millega jagas abikaasade ühisvaraks olnud vallasasjad 133 180 krooni väärtuses, jättes hagejale vara 41 500 krooni ja kostjale 91 680 krooni väärtuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 25 090 krooni. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ja jättis menetluskulud asja uuel läbivaatamisel maakohtu jagada. 4. 09.12.2009 Riigikohtu otsusega nr 3-2-117-09 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2009 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti otsuse põhjendusi. Riigikohus märkis oma otsuse punktis 12, et maakohus võis asjas tõendeid hinnates asuda vääralt seisukohale, et 1/3 kinnistust on perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg 1 alusel kostja lahusvara. Riigikohus andis maakohtule asja uueks läbivaatamiseks juhise, mille järgi tuli maakohtul tuvastada, kas kostja omandas 1/3 mõttelist osa kinnistust tasuta ehk kinke teel PKS § 15 lg 1 mõttes või omandati kinnistu mõtteline osa tasulise lepingu alusel ning see mõtteline osa kinnistust kuulub PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvara hulka. Samuti märkis Riigikohus otsuse punktis 14, et ühelt poolt poolte ning teiselt poolt võõrandajate vahel võis olla kokkulepe, et kinnisasja mõtteline osa võõrandatakse tasu eest ehk pooled kohustusid oma vahendite eest ehitama elamu pööningukorrusele eluruumid ning võõrandajad kohustusid vastutasuks võõrandama 1/3

3 mõttelist osa kinnistust hagejale ja kostjale. Riigikohtu otsuse punkti 15 järgi võis enne poolte abieluliste suhete lõppemist ühise tegutsemise eesmärk olla juba saavutatud ning kaasomand poolte soovitud viisil kokkuleppel lõpetatud. Riigikohus rõhutas otsuse punktis 16, et ühise tegutsemise leping on tasuline leping ning selle alusel abielu ajal omandatud vara on PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara sõltumata sellest, kas lepingus osales üksnes üks abikaasa või mõlemad.

Hageja nõuded 5. Pooled abiellusid 11.10.1995 Tallinnas ning nende abielulised suhted lõppesid 17.05.2004. Pooled ehitasid abielu kestel ühiselt välja Tallinnas Kibuvitsa 24 asuva elumaja kolmanda korruse kogupinnaga 138 m2. 6. 13.05.1997 tagastati Kibuvitsa 24 elamu koos elamualuse maaga võrdsetes osades S Kle ja R-E Mile. 29.04.1998 kinkisid R.-E. M ja S. K kostjale kumbki 1/6 suuruse osa kinnistust, kokku 1/3 suuruse mõttelise osa. Kasutuskorra kokkuleppe kohaselt vastasid kingitud mõttelisele osale elamu III korruse ruumid. Täiendavalt kinkis R.-E. M kostjale 03.07.1998 lisaks veel 1/6 suuruse mõttelise osa kinnistust, mille tagajärjel omandas kostja 3/6 mõttelise osa kinnistust. Viimati mainitud osa ei olnud poolte ühisvaraks ega puutunud pooltevahelisse vaidlusesse. 7. Poolte ühiselt teostatud ehitustööde käigus ehitati ca 68m2 suurune elamiskõlbmatu pind ümber 138m2 suuruseks hästiviimistletud elamispinnaks, milles pooled koos elasid. Ehitustegevuse finantseerimiseks kasutati erinevaid allikaid, muuhulgas poolte töötasusid, pangalaenu arvelt saadud vahendeid ning hageja lahusvara ehk hagejale kuulunud korteri müügist saadud vahendeid. Katuse renoveerimisel toetasid rahaliselt ka teised kaasomanikud. Hageja palus kohtul tunnistada kostjale kuuluv 1/3 kinnistu mõttelisest osast poolte ühisvaraks. Hageja hindab Kibuvitsa tn 24 majaosa väärtuseks 2 760 000 krooni. Hageja palus mõista ühisvara arvelt kostjalt välja rahaline hüvitus poole ulatuses ühisvara väärtusest. 8. S. Kl ja R.-E. Mil puudusid rahalised vahendid Kibuvitsa 24 hoone kolmanda korruse väljaehitamiseks. Kostja tädi ja vanaema ei ole Kibuvitsa 24 maja kolmandat korrust ehitanud. Maja kolmanda korruse ehitamine toimus poolte poolt alates 1995.a kuni 1998.a lõpuni. Osa töid tehti ajal, mil elamu kuulus S. Kle ja R.-E. Mile, osa hiljem. Viimased kulutused ehitustöödele tegi hageja 2001.a märtsis. Pooltel oli konkreetne kokkulepe vanadaamidega, et kui pooled üheskoos ehitavad majale peale kolmanda korruse, saavad nad seejärel selle omanikeks. 9. Kinkimise ajaks 29.04.1998 oli pööningukorrus juba põhiosas valminud. Kinkimise hetkeks ei olnud kõik ehitustööd sugugi tehtud ning ehituse lõpetamiseks vormistati laen. Hageja pidas olukorda erinevaks võrreldes tavalise kinkega. 10. Kibuvitsa tn 24 kolmanda korruse väljaehitamist rahastasid nii kostja kui ka hageja oma ühisvara ja lahusvara ning pangalaenu arvelt saadud rahaliste vahenditega. Kostja tädi ja vanaema osalesid ehitustööde rahastamisel, kuna kolmanda korruse väljaehitamisega kaasnes vajadus ehitada katus kogu majale. Maja kolmanda korruse ehitamisse on hageja paigutanud osaliselt oma lahusvara (tema lahusvaraks olnud korteri müügist saadud vahendid) ja osaliselt oma tööd. Hageja poolt tehtud kulutused hõlmavad hoone kolmanda korruse projekteerimist, ehitusmaterjalide ostmist ja töömeestele palga maksmist. Kostja rahastas ehitust läbi hageja pangakonto. Kuna kostja müüs lahusvaraks olnud eseme ja andis saadud rahasumma pere majapidamisse, muutus see raha ühisvaraks. Asjaolu, et pooled teostasid Kibuvitsa tn 24 hoones ühiselt ehitustöid, tõendab hageja ja Eesti Hoiupanga vahel 04.10.1995 sõlmitud laenuleping, mida tagasid pandilepingutega neile kuuluvatele korteritele nii hageja kui ka kostja. Ühiselt esitatud tuludeklaratsioonidest nähtub, et pooled deklareerisid 1996., 1997. ja

4 1998.a eluasemelaenu intressidena laenulepingu intresse. Seega suurenes Kibuvitsa tn 24 hoone väärtus oluliselt poolte abielu jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et suunas Kibuvitsa 24 hoone ehitusse rahalisi vahendeid suuruses 640 000 krooni. Kostja ise on oma 06.11.2004 kirjas hagejale võtnud omaks, et mõlemad pooled on Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamisse investeeringuid teinud. 11. S. K ja R.-E. M ei vaidlustanud kunagi Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamist, vaid osalesid ise korruse väljaehitamisega kaasneva katuse ehituse rahastamises. Koheselt pärast Kibuvitsa 25 kolmanda korruse valmimist andsid R.-E. M ja S. K selle omandiõiguse üle kostjale. Asjaolu, et kostjale kingiti esimese kinkelepinguga just välja ehitatud kolmas korrus, tõendab hageja hinnangul vastava kokkuleppe olemasolu. Poolte poolt kolmanda korruse väljaehitamisse tehtud investeering oli tolle aja mõistes ülisuur. Oleks ebamõistlik arvata, et keegi teeks sellise investeeringu ilma igasuguse kokkuleppeta või siis ainult kokkuleppega saada ruumide kasutusõigus. Kuna kokkulepe oli sugulaste vahel, oli kõigil asjaosalistel alust eeldada, et kinni peetakse ka suulisest kokkuleppest. 12. Oma pangakontolt tegi hageja ehituse rahastamiseks ülekandeid 367 845,24 krooni. Kuluarvestuse raamatu kohaselt tegi hageja lisaks sularahas kulutusi 520 461,93 krooni. Kokku rahastas hageja Kibuvitsa 24 elamu kolmanda korruse ehitust 888 307,17 krooni ning hageja arvestus ei ole kindlasti täielik. Ilma sisustuseta oli ehitustööde maksumus kooskõlas eksperdi arvamusega 1 243 000 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks iseseisvalt ehitust rahastanud. Tähtsust ei oma, kes abikaasadest raha teenib. Asjas tuvastatud asjaoludest saab üksnes järeldada, mingisugune kokkulepe pidi poolte ja elamu omanike vahel olemas olema. 13. Hageja palus mõista kostjalt kinnisvara väärtuse eest välja hüvitis 1 000 000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited 14. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 15. Kibuvitsa tn 24 kinnistu 1/3 mõttelise osa ühisvara hulka arvamiseks puudub alus. Nimetatud mõtteline osa kingiti kostjale 29.04.1998. Elamu tagastati S. Kle ja R.-E. Mile 07.11.1994 ning ehitusluba katusekorruse väljaehitamiseks väljastati 17.10.1996. Kinkimise hetkeks oli elamu katusekorrus juba täielikult välja ehitatud. Juurdeehituse osa oli fikseeritud ka notariaalses tehingus. Katusekorruse väljaehitus ei ole toimunud ühisvara arvelt ning poolte kooselu ajal ei ole lahusvara väärtus oluliselt suurenenud. 16. Kibuvitsa tn 24 elamu katusekorrus on välja ehitatud S. K ja R.-E. Mi poolt enne kinkelepingu sõlmimist ja kinkijate rahaliste vahendite arvelt. Hagiavalduses viidatud laenuvahendeid kasutati kingitud elamupinna möbleerimiseks ja kodutehnikaga varustamiseks. Kooselu ajal võetud laenu ei ole kasutatud elamispinna väljaehitamiseks. 17. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt ei tehtud pärast 29.04.1998 enam investeeringuid ehitustegevusse. Kostjale kinnistu mõttelise osa kinkimise näol oli tegemist tavapärase kinkelepinguga. Juhul, kui hageja leiab, et kinkimisega on kahjustatud tema huve või kinkijad on alusetult omandanud tema rahalisi vahendeid, on tal õigus pöörduda vastava hagiga nende isikute vastu, kes tema vara on alusetult omandanud. Kibuvitsa tn 24 kolmanda korruse väärtus ei ole pärast selle kinkimist 29.04.1998 abikaasade töö või rahaliste kulutuste arvelt suurenenud. Pärast kinkimist soetati vaid mööbel ja vajalikud tarbeesemed. 18. Kostja poolt on antud elamu kaasomanikele S. Kle ja R.-E. Mile elamu väljaehitamiseks 640 000 krooni. Nimetatud summast sai 250 000 krooni kostja 17.10.1997 I Luga sõlmitud laenulepingu alusel ning 390 000 krooni 27.05.1998 AS Hiis aktsiate võõrandamisest. AS Hiis aktsiad kuulusid kostjale juba enne abiellumist. Lisaks paigutasid S. Kja R.-E. M maja

5 kolmanda korruse väljaehitamiseks ka oma rahalisi vahendeid. Hageja ei ole tõendanud, et elamu III korrus oleks ehitatud välja ühisvara arvelt. Hageja pangaväljavõtte kohaselt on elamu omanikud ja kostja teinud hagejale rahalisi ülekandeid 496 526,18 krooni tööde ja materjalide eest tasumiseks. Nimetatud rahaliste vahendite arvelt on toimunud Kibuvitsa tn 24 kolmanda korruse ehitus, kuid nimetatud vahendeid ei saa lugeda ühisvaraks, kuna need ei ole kogutud abikaasade poolt abielu kestel. Hageja on küll teinud oma pangakontolt makseid ehitustööde ja materjalide eest tasumiseks, kuid hageja on jätnud kirjeldamata sissetulekud, mille arvelt ta väidetavaid kulutusi tegi. Kostja sõlmis 17.10.1997 laenulepingu 250 000 krooni, millest 100 000 krooni laekus kostja pangaarvele ning ülejäänud anti üle sularahas. Kostja paigutas nimetatud vahendid ehitusse. Kostja sai talle enne abiellumist kuulunud AS Hiis aktsiate müügist 640 000 krooni, mille ta samuti paigutas kolmanda korruse ehitusse. Kokku oli kosja poolt paigutatud elamu ehitamisse lahusvara arvelt ning kaasomanikelt saadud vahendite arvelt 746 526,18 krooni. 19. Kostjale ei kaasnenud kinke vastuvõtmisega mingisuguseid kohustusi. Kinkijad andsid vara talle üle tasuta. Ka hageja koostatud arveraamatud näitavad, et kulutusi Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamiseks ei ole tehtud ühisvara arvelt. 20. 29.04.1998.a kinkelepingus toodud tingimustele lisaks ei ole kostja sõlminud mingeid kokkuleppeid enne ehituse alustamist hilisema kinkimise kohta. Kostjale ei ole teada, millised olid kinkijate kaalutlused kinke tegemisel. Juhul, kui kostja oleks teadlik olnud kinkelepingu esemega kaasnevast hüvitamiskohustusest hagejale, oleks kostjal olnud võimalik kinkelepingut mitte sõlmida. Kinkelepingu sõlmimisel ei eeldanud kinkijad ega kostja mingeid kohustusi hageja ees. Hageja ei esitanud kinkelepingu sõlmimise järgi kinkijate vastu mingeid nõudmisi. Märtsiks 1998.a oli kostja rahaliste vahendite arvelt valmis ehitatud elamu kolmas korrus ja paigaldatud uus katus. Pooltel puudusid rahalised vahendid korteri sisustamiseks ning neil ei olnud tagatise puudumise tõttu võimalik võtta pangalaenu. Kostja pöördus vanatädi ning vanaema poolte ettepanekuga pantida neile kuuluv osa elamust pangalaenu tagatiseks või kinkida talle vastav osa elamust. Kostja õel õnnestus selleks veenda kostja vanaema ning vanatädi. Eelnevate kokkulepete puudumist kinkelepingu osas tõendab vahetult enne kinkelepingu sõlmimist välja antud R.-E. Mi volikiri K Kle. 19.08.1998 seadis kostja pangalaenu tagatiseks kinnistule hüpoteegi 300 000 krooni suuruses. 21. Elamu kaasomanikud S. K ja R.-E. M võimaldasid kostjal pööningukorruse välja ehitada ning sinna üüri maksmata elama asuda juhul, kui kostja pööningukorruse välja ehitab ja selle käigus paigaldab elamule uue katuse. Seoses sellega ei antud kostjale lubadusi omandi üleandmiseks. Kostjal ei tekkinud kahtlusi, et eakad sugulased ei võimalda tal seal elada. Kokkulepete puudumist tõendab maja omanike osalemine elamu rekonstrueerimise finantseerimises (ülekanne S. Keest tehti tema hooldaja K. K poolt). 22. Hageja esitatud arveraamatute kohaselt on kulutusi Kibuvitsa 24 elamu ehitamisse tehtud 651 381,33 krooni. Hageja arveldusarvelt on ülekandeid tehtud kokku 500 667,67 krooni. Ülejäänud osas on ehitustööde eest tasutud kostja pangaarve kaudu ja sularahas. Kokku paigutas kostja ehitusse 640 000 krooni. Koos elamu kaasomanikega finantseeriti elamu ehitust 746 526,18 krooni, mis katab kõik ehituse tarbeks tehtud tegelikud kulud. 23. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte ja elamu omanike vahel oleks olnud mingi eelnev kokkulepe hilisema omandiõiguse ülemineku kohta kostjale. Hageja ei suhelnud kostja Ameerikas elava vanatädiga ega saanud sõlmida temaga mingeid kokkuleppeid. Sõlmitud kinkelepinguga omandas kostja 1/3 mõttelise osa kogu kinnistust ehk ka need osad, millesse keegi rahalisi vahendeid ei paigutanud. Tunnistaja K. K ütlustest nähtub, et poolte ja elamu omanike vahel puudusid enne elamu kolmanda korruse väljaehitamist igasugused kokkulepped

6 omandiõiguse hilisema üleandmise suhtes. Vastupidisel juhul ei oleks elamu omanikel olnud vajalik investeerida oma vahendeid elamu katuse väljaehitamisse. Isegi juhul, kui kohus tunnistaks kinnistu 1/3 mõttelise osa poolte ühisvaraks, ei saaks seda ühisvaraks tunnistada täielikult, kuna ehitust on finantseeritud ka kostja lahusvara arvelt ning elamu omanike poolt.

Maakohtu otsuse põhjendused 24. 25.05.2010 jättis Harju Maakohus hagi hüvitise enamsaadud ühisvara arvelt väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus mõistis hagejalt riigituludesse riigilõivu 43 000 krooni, jättis hageja poolt tasutud ehitustehnilise ekspertiisi kulud 10 000 krooni hageja kanda, mõistis kostjalt riigilõivuna riigi tuludesse 4500 krooni ja ülejäänud menetluskulud jäid kummagi poole enda kanda. 25. Poolte vahel puudub antud asjas vaidlus järgmistes küsimustes: pooled ehitasid oma abielu ajal, ajavahemikul 1995.a kuni 1998.a kevadeni kolmanda korruse Kibuvitsa 24 elamule, mis ehitamise ajal kuulus võrdsetes mõttelistes osades kostja vanatädile ja vanaemale; pooled elasid ühiselt tasu maksmata Kibuvitsa 24 kolmandal korrusel alates selle valmimisest kuni abieluliste suhete lõppemiseni; S. Kja R.-E. M kinkisid 29.04.1998 kostjale 1/3 mõttelise osa Kibuvitsa tn 24 kinnistu kaasomandist, millele kasutuskorra kohaselt vastas muuhulgas poolte poolt välja ehitatud elamu kolmas korrus; kostja vanaema ja kostja tädi osalesid Kibuvitsa 24 hoone kolmanda korruse väljaehitamises rahaliselt sellega, et kandsid hageja arvele katuse renoveerimiseks vajaliku summa; poolte ning kostja vanaema ja vanatädi vahel ei olnud sõlmitud kirjalikke või notariaalselt tõestatud kokkuleppeid selle kohta, kelle omandisse võõrandatakse Kibuvitsa 24 kolmas korrus pärast selle väljaehitamist. 26. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Kibuvitsa tn 24 hoone kolmas korrus ehitati välja poolte ühisvara arvelt või pigem kostja või hageja lahusvara arvelt. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Kibuvitsa tn 24 kolmanda korruse korter muutus poolte ühisvaraks vaatamata sellele, et kinkelepingu alusel omandas korteri kostja. Hageja väidab, et poolte ning kostja vanaema ja vanatädi vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidid pooled ühiselt välja ehitama maja kolmanda korruse ning seejärel pidid pooled nimetatud kolmanda korruse saama oma kaasomandisse. Hageja väidete kohaselt kingiti Kibuvitsa tn 24 hoone kolmas korrus kostjale poolte ühise vastusoorituse ehk selle väljaehitamise eest. Kostja on nimetatud hageja väidetele vastu vaielnud. 27. Hageja väidab, et tegi oma pangakontolt ehituse rahastamiseks ülekandeid 367 845, 24 krooni. Kuluarvestuse raamatu kohaselt tegi hageja lisaks sularahas kulutusi 520 461,93 krooni. Hageja esitas kohtule tema poolt teostatud kulutuste arvestuse (III tlk 109-110). Kokku rahastas hageja enda sõnul Kibuvitsa 24 elamu kolmanda korruse ehitust 888 307,17 krooni ning hageja märkis, et tema arvestus ei ole kindlasti täielik. Kostja väidab, et ta on ise finantseerinud ehitust summas 640 000 krooni. Hageja esitatud arveraamatute kohaselt on kulutusi Kibuvitsa 24 elamu ehitamisse tehtud 651 381,33 krooni. Hageja arveldusarvelt on ülekandeid tehtud kokku 500 667,67 krooni. Ülejäänud osas on ehitustööde eest tasutud kostja pangaarve kaudu ja sularahas. Koos elamu kaasomanikega finantseeriti elamu ehitust 746 526,18 krooni, mis katab kõik ehituse tarbeks tehtud tegelikud kulud. 28. Mõlemad pooled on teinud omapoolseid investeeringuid Kibuvitsa 24 kolmanda korruse ehitusse ning need investeeringud on tehtud poolte ühisvara arvelt. Hageja arveraamatutest (I tlk 100-154) nähtub, milliseid kulutusi on tehtud, kuid ei nähtu, kelle arvelt kulutusi tehti. Kuna kulutuste teostamise allikas arveraamatutest ei nähtu, tuleb eeldada, et tegemist oli pere üldisi majanduskulusid kajastava arvestusega, kus kajastati ühisvara arvelt tehtud kulutusi. Kostja poolt esitatud tõenditest (I tlk 209-226) nähtub, et kostja võõrandas talle enne abiellumist

7 kuulunud AS Hiis aktsiad 27.05.1997 390 000 krooni eest ning 10.02.1998 250 000 krooni eest. I Luga 17.10.1997 sõlmitud laenulepingu kohaselt andis I L kostjale laenu kokku 250 000 krooni. Laenu kustutamiseks võõrandas kostja hiljem eelpoolviidatud summa eest talle kuulunud AS Hiis aktsiad. Nimetatud summasid kasutas kostja enda sõnul Kibuvitsa 24 hoone kolmanda korruse väljaehitamiseks. 29. Hageja pangakonto 01.10.1995 kuni 31.12.1998 väljavõttest (II tlk 370-390) nähtub, et 27.05.1997 maksti hageja arveldusarvele sularahas sisse 390 000 krooni, milline hageja enda poolt 17.02.2010 istungil antud kinnituse kohaselt (III tlk 86 pöördel) oli kostja poolt AS Hiis aktsiate eest saadud summa. Samuti nähtub hageja pangakonto väljavõttest, et tema kontole laekusid elamu kaasomanike poolt tasutud summad (S. K eest K. K poolt 26.08.1996 50 000 krooni, II tlk 374 ning R.-E. Mi poolt 11.12.1996 tasutud 56 526,18 krooni, II tlk 375). Hageja pangakontole laekus ka hageja lahusvaraks olnud korteri müügist laekunud summa (korteri ostu-müügi leping, III tlk 112-114, hageja konto väljavõte, II tlk 382) ja Eesti Hoiupangast saadud laenu summa (II tlk 372). 30. Kostja konto 01.01.1996 kuni 31.12.2001 väljavõttest (II tlk 342-345) nähtub, et kostja on samuti teinud kulutusi ehitusmaterjalide ostmisele. Samuti nähtub viidatud tõendist, et 17.10.1997 sõlmitud laenulepingu alusel on kostjale 31.10.1997 üle kantud 100 000 krooni. Nimetatud summa arvelt on kostja teinud kulutusi ehitustegevusele, muuhulgas tasunud Gaspre OÜ-le 32 930 krooni ning Harju Elektrile kilpide eest 23 930 krooni. Kostja on väitnud, et lisaks sai ta Indrek Laulult ülejäänud 150 000 krooni sularahas ning kasutas saadud raha samuti ehitustegevuses. Kohus leidis, et I Llt 150 000 krooni saamist sularahas ning nimetatud summa kasutamist Kibuvitsa tn 24 kolmanda korruse väljaehitamisel ei ole kostja tõendanud. 31. Võrreldes hageja poolt esitatud kulutuste arvestust ning arveraamatu kandeid ja hageja pangakonto väljavõtet, nähtub, et kulutusi ehitustegevuseks kattis hageja nende vahendite arvelt, millised olid laekunud tema pangakontole. Näiteks kajastub hageja konto väljavõttes (II tlk 373), et 01.08.1996 on hageja oma pangakontolt võtnud välja sularaha 30 000 krooni. Hageja arveraamatust nähtub 01.08.1996 tehtud sissekanne „Kibuvitsa tööliste avanss 30 000.- „ (I tlk 107). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 18.09.1996 on hageja kontolt välja võtnud sularaha 61 000 krooni (II tlk 374). Hageja arveraamatust nähtub, et 18.09.1996 on hageja teinud sissekande „ehitustöölistele 60 000.-„ (I tlk 108). Hageja konto väljavõtte kohaselt on hageja 02.10.1996 võtnud oma kontolt sularaha 8000 krooni (II tlk 374) ning hageja arveraamatusse on 02.10.1996 tehtud sissekanne „ehitustöölistele 8000.-„ (I tlk 109). Hageja enda poolt kohtule esitatud arvestuses (III tlk 109-110) on hageja eristanud ehitusele teostatud kulusid lähtuvalt sellest, kas kulude teostamise „allikas“ on olnud hageja pangakonto või sularaha. Hageja poolt esitatud arvestusest jääb mulje, nagu oleks sularahas kantud kulud teostatud hageja enda vahendite arvelt, kuid kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et sularahas kulutuse tegemisele eelnes vastava summa väljavõtmine hageja pangkontolt. Hageja pangakontole kantud vahendid olid kohtu hinnangul poolte ühisvaraks. 32. Hageja lahusvarast saadud summaks on hagejale enne abiellumist kuulunud korteri võõrandamisest saadud 155 000 krooni (korteri ostu-müügi leping 29.01.1998, III tlk 112-114), mis laekus hageja kontole 29.01.1998 (hageja konto väljavõte, II tlk 382). 33. Poolte pangakontol asunud vahendid, mida kasutati ühiselt Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamiseks, olid poolte ühisvaraks vaatamata sellele, et osaliselt moodustus ühisvara ka poolte lahusvara müügist saadud summade arvelt. Raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Pangaarvel olev raha ei ole kummagi abikaasa lahusvara (Riigikohtu 07.06.2006 lahend nr 3-2-1-46-06, p. 10). Nähtuvalt ülalviidatud tõenditest investeeris kostja Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamisse oma

8 lahusvara suuremas mahus kui hageja, kuna kostja investeeris oma lahusvara arvelt ehitusse vähemalt 490 000 krooni (AS Hiis aktsiate müügist saadud summa) ning hageja investeeris oma lahusvara arvelt üksnes 155 000 krooni. Ülejäänud osas rahastasid pooled Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamist täielikult ühisvara arvelt ning ka ühiselt laenatud vahendite arvelt. Asjas kogutud tõenditest (poolte ühised tuludeklaratsioonid, II tlk 322-325, 329-331, 334-339, 04.10.1995 sõlmitud laenuleping nr 846, II tlk 332-333), et pooled deklareerisid ühises tuludeklaratsioonis eluasemelaenu intresse ning tagasid laenu neile lahusvarana kuuluva varaga. 34. Asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest (tunnistaja E P, II tlk 351, tunnistaja K. K, III tlk 87 pöördel), AS Gustaf õiendist (II tlk 391) ning poolte vande all antud ütlustest (II tlk 448 ja 450) nähtub, et kumbki pool tegeles ka ise aktiivselt Kibuvitsa 24 kolmanda korruse ehitustööde korraldamise ja läbiviimisega. Kostja poolt hagejale 06.11.2004 saadetud kirjas tunnistas kostja (I tlk 16), et kumbki pool investeeris vabatahtlikult Kibuvitsa 24 kolmanda korruse ehitusse konkreetse summa. Eeltoodust nähtuvalt osalesid mõlemad pooled Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamisel aktiivselt. 35. Hageja väidete kohaselt (hageja vande all antud seletus, II tlk 450) oli pooltel kostja vanatädi ja vanaemaga suuline kokkulepe, et pooled ehitavad esmalt valmis Kibuvitsa 24 elamu kolmanda korruse, misjärel vormistatakse valminud korrus poolte kaasomandisse. 36. Riigikohus on 09.12.2009 otsuses andnud asja lahendavale alama astme kohtule juhise, et asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, kas kostja omandas 29.04.1998 1/3 kaasomandi mõttelisest osast tasuta või omandati see tasulise lepingu alusel. Otsuse punktis 14 on Riigikohus märkinud, et poolte ja kostja vanatädide vahel võis olla kokkulepe, et kinnisasja mõtteline osa võõrandatakse tasu eest ning lepingupooltel on vastastikused kohustused – pooled kohustusid ehitama oma vahendite eest elamu pööningukorrusele eluruumid ja tädid kohustusid vastutasuks võõrandama 1/3 mõttelist osa kinnistust kostjale ja hagejale. 37. Kohus leidis antud asjas kogutud tõendeid kogumina hinnates, et pooled ning kostja vanaema ja vanatädi vahelise ühise tegutsemise lepingu olemasolu või sellise kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt oleksid vanaema ja vanatädi kohustunud vastutasuks Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamise eest võõrandama selle poolte kaasomandisse, ei ole antud asjas tuvastatav. Samuti ei nähtu asjas kogutud tõenditest kohtu arvates see, et 29.04.1998 sõlmitud kinkeleping oleks tegelikult olnud tasuline leping, mille alusel said kinkijad vastusoorituse ehk vastutasu. Versiooni poolte ja kostja vanatädi ning vanaema vahelise kokkuleppe olemasolu kohta toetab üksnes hageja enda poolt vande all antud seletus. Ükski teine asjas kogutud tõend hageja versiooni ei toeta. 38. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et poolte ning kostja vanaema ja vanatädi vahel ei olnud sõlmitud ühtegi kirjalikku kokkulepet Kibuvitsa 24 elamu kolmanda korruse väljaehitamise ja selle hagejale ning kostjale edasise võõrandamise kohta. Juhul, kui vastav kokkulepe oleks olnud sõlmitud, oleks nimetatud kokkulepe pidanud kooskõlas AÕS §- ga 119 olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Riigikohus on otsuse punktis 17 märkinud, et AÕS § 119 lg 2 kohaselt (mis jõustus vastavas redaktsioonis 01.07.2003) oleks vorminõuet järgimata tehtud tehing muutunud kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kohus leidis, et antud asjas ei ole tuvastatav, et kostja ja tema vanaema ning vanatädi vahel 29.04.1998 sõlmitud kinkeleping oleks sõlmitud poolte ja kostja vanaema ning vanatädi vahel varem sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. TsÜS § 93 lg 1 (redaktsioonis, mis kehtis 1998.a) sätestas, et seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi või allkirja notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas asjas

9 üldse tõendanud vastava kokkuleppe (ka suulises vormis) olemasolu poolte ning kostja vanatädi ning vanaema vahel. 39. Riigikohus on otsuse punktis 15 märkinud, et poolte ja tädide vahel võis olla TsK § 438 lg 1 mõttes ühise tegutsemise leping tädidele kuuluval kinnistul asuva kolmanda korruse väljaehitamiseks. TsK § 438 lg 1 sätestab, et ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. TsK § 438 lg 4 näeb ette, et kui ühise tegutsemise leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võidakse vaidluse korral lepingu olemasolu tõendada ka tunnistajate ütlustega olenemata lepingu summast. Antud asjas ei ole ka tunnistajate ütlustega tõendatud, et poolte ning kostja vanatädi ja vanaema vahel oleks olnud sõlmitud ühise tegutsemise või mõni muu leping. Viited ühise tegutsemise lepingu olemasolu või poolte ja vanaema ning vanatädi vahelise muu kokkuleppe olemasolu kohta, mille kohaselt oleksid vanaema ja vanatädi kohustatud Kibuvitsa 24 elamu kolmanda korruse kostja ja/või hageja omandisse üle andma mõne vastusoorituse eest, puuduvad 29.04.1998 sõlmitud kinkelepingus (toimiku 1. kd, lk 25-32). Samuti puuduvad mistahes sarnased viited kinkelepingu sõlmimise aluseks olnud volikirjades (III tlk 117-124). Tunnistaja E. P (II tlk 351) tõendas oma ütlustega üksnes seda, et pooled tegelesid ühiselt Kibuvitsa 24 elamu kolmanda korruse väljaehitamisega. Tunnistaja K. K (III tlk 87 pöördel) ei ole oma ütlustes samuti välja toonud vastava kokkuleppe olemasolu. Tunnistaja K. K ütluste kohaselt kingiti elamust 1/3 kostjale selleks, et kostja saaks valminud kolmanda korruse sisustamiseks laenu võtta. Tunnistaja ütluste kohaselt lubati kostjal elamispind valmis ehitada, kuna tal ei olnud kuskil elada. Tunnistaja märkis, et ei olnud juttu, et hagejat oleks tulnud kaasata kinkelepingu sõlmimisse. Tingimusi tunnistaja ütluste kohaselt kingi saamisele ei seatud. Kostja enda poolt vande all antud ütlustest nähtub (II tlk 448), et kostja sai oma eakatelt sugulastelt õiguse ehitada Kibuvitsa 24 elamule kolmas korrus, kuna perel oli vaja elamispinda, kus elada. Pooltele anti võimalus seal elada üürilepingu alusel või lihtsalt ilma selleta. Ükski ülejäänud asjas kogutud tõend ei tõenda samuti poolte ning kostja vanaema ja vanatädi vahel ühise tegutsemise lepingu või mõne muu kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt oleksid pooled kokku leppinud anda Kibuvitsa 24 elamu kolmas korrus üle poolte kaasomandisse või mõne vastusoorituse eest kostja omandisse. 40. Antud asjas on tuvastatud üksnes see, et kostja tädi R.-E. M ning vanaema S. K (K. K kaudu) kandsid hageja arveldusarvele vastavalt 56 526,18 krooni ning 50 000 krooni (hageja pangakonto väljavõte, II tlk 374 ja 375). Hageja enda poolt antud seletuse kohaselt osalesid kostja vanaema ja vanatädi sellisel viisil Kibuvitsa 24 katuse renoveerimises (hageja lõplik seisukoht 10.03.2010, III tlk 98-108). Kostja ei ole hageja käsitlusele vastu vaielnud. Kohus leidis, et ainuüksi vanaema ja vanatädi poolt katuse renoveerimise rahastamises osalemine ei tõenda poolte ning vanaema ja vanatädi vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu. Riigikohus on leidnud, et ühise tegutsemise lepingu olemasoluks peab lisaks kokkuleppe ja ühiste vahendite kasutamise tuvastamisele olema tuvastatud ka poolte ühine asjaajamine (Riigikohtu 26.01.1999 lahend nr 3-2-1-9-99). Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditest tuvastatud üksnes see, et pooled tegutsesid ühiselt Kibuvitsa 24 elamu kolmanda korruse väljaehitamises oma ühisvaraliste ja lahusvaraliste vahendite arvelt. Kostja vande all antud seletusest ning tunnistaja K. K poolt antud ütlustest nähtub, et pooltel võimaldati Kibuvitsa 24 elamu kolmandal korrusel pärast selle väljaehitamist tasuta elada. Faktiliselt pooled elasidki Kibuvitsa 24 elamu kolmandal korrusel tasuta alates selle valmimisest kuni abieluliste suhete lõppemiseni. 41. TsK § 440 lg 2 näeb ette, et lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandis. Kohtu

10 hinnangul ei saa TsK § 440 lg-st 2 järeldada, et poolte ühise tegutsemise tulemusena välja ehitatud Kibuvitsa 24 elamu kolmas korrus muutus selle valmimisel poolte kaasomandiks, sõltumata sellest, et puudus vastav kokkulepe või seaduse nõuetele vastav notariaalselt tõestatud kirjalik kokkulepe. Kohtu hinnangul on antud asjas tuvastatav üksnes see, et poolte ühise tegutsemise tulemusena loodi elamispind, mida pooltel oli õigus tasuta kasutada. Seega sai ühise tegutsemise tulemusena pooltele kaasomandisse kuuluda üksnes see tulem, mis õiguslikult nende kaasomandisse kuuluda sai ehk nimelt õigus kasutada loodud elamispinda elamiskohana. Riigikohus on otsuse punktis 15 viidanud, et ühise tegutsemise tulemusena tekkinud vara, sh asja väärtuse juurdekasv, tuli jagada AÕS kaasomandi jagamise sätete alusel. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas võimalik lugeda Kibuvitsa 24 elamu kui terviku väärtuse juurdekasvu poolte kaasomandisse kuuluvaks ning seega ka jagatavaks seetõttu, et asjas ei ole tuvastatud ühise tegutsemise lepingu või omandiõiguse tekkimise aluseks oleva notariaalselt tõestatud kokkuleppe olemasolu poolte ja kostja vanaema ning vanatädi vahel. Asjas on tuvastatud üksnes see, et pooltel võimaldati ühiselt tegutsedes välja ehitada Kibuvitsa 24 elamu kolmas korrus ja pooltel võimaldati seal elada. 42. Hageja on leidnud (hageja seisukoht 10.03.2010, III tlk 98-108), et sündmuste kronoloogiast lähtudes pidi poolte ja kostja vanatädi ja vanaema vahel eksisteerima „mingisugune kokkulepe“, kuivõrd R.-E. M ja S. Kei vaidlustanud kunagi ega kuidagi Kibuvitsa tn 24 kolmanda korruse väljaehitamist. Hageja leiab, et kuivõrd kinkeleping 1/3 kaasomandi üleandmise kohta sõlmiti koheselt pärast kolmanda korruse ehituse lõppemist ning kinkelepinguga anti üle täpselt see kolmas korrus, mida pooled ehitasid, on tegemist sellise kokkulangevusega, mis ei saa olla juhuslik. Samuti leidis hageja, et poolte poolt teostatud investeering oli tolle aja mõistes ülisuur ning oleks ebamõistlik arvata, et keegi oleks teinud sellise investeeringu ilma kokkuleppeta või ainult kokkuleppega saada vastu elamu kasutusõigus. Kostja väidet, mille kohaselt kingiti 1/3 kaasomandi mõttelisest osast vaid pangalaenu saamise eesmärgil, peab hageja ebaõigeks, kuna esialgne laenuleping sõlmiti juba oktoobris 1995.a. Hiljem üksnes suurendati laenu summat ja uuendati tagatisi, et lõpetada ehitustööd ja alustada sisustamist. Kostja on leidnud (kostja kohtkõne teesid, III tlk 152-158), et omandi üleandmist kohustavaks kokkuleppeks ei saa pidada ehitamise mittevaidlustamist ja elamise võimaldamist. Kostja juhtis ka tähelepanu sellele, et hageja muutis oma hagiavalduses algselt välja toodud seisukohti pärast Riigikohtu lahendiga tutvumist. Samuti rõhutas kostja, et kinkelepinguga 29.04.1998 kingiti kostjale mitte üksnes elamu kolmanda korruse korter, vaid ka osa elamut teenindavast maast ja vundamendist, mida pooled ühise tegevuse tulemusena ei loonud. 43. Kohus leidis, et käesolevas asjas tuvastatud sündmuste kronoloogia ei tõenda hageja poolt väidetud lepinguliste suhete olemasolu poolte ning kostja vanaema ja vanatädi vahel. Tunnistaja K. K ütlustest (III tlk 87 pöördel) nähtub, et alles pärast kolmanda korruse ehituse valmimist veenis tunnistaja kostja vanaema ja vanatädi selleks, et viimased oleksid nõus kinkelepingut sõlmima. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema testamendi kohaselt oma vanaema pärijaks ning tema vennaks olev kostja usaldas oma sugulaste lubadust, et välja ehitatud elamispinnal võimaldatakse tema perel elada. 44. Kohus luges usutavaks tunnistaja antud ütlusi ja kostja antud seletust selle kohta, et 29.04.1998 kinkelepingu sõlmimise tegelikuks põhjuseks oli vajadus suurendada poolte võetud laenu summat ning tagada laenu kinnistule seatava hüpoteegiga, kuivõrd esialgset laenu tagas muuhulgas hagejale lahusvarana kuulunud korter, mille hageja võõrandas 29.01.1998. Asjaolu, et kinkelepingu sõlmimine oli seatud vajadusega suurendada laenu ja seada vajalik tagatis, nähtub ka kostja poolt kinnistusregistrile 30.04.1998 esitatud avaldusest (I tlk 42), milles kostja

11 palus kiirendada kannete tegemist kinnistusraamatus seoses vajadusega vormistada ehitamise lõpetamiseks vajalik laen. 29.04.1998 kinkelepinguga ei kingitud kostjale mitte üksnes elamu kolmas korrus, vaid ka osa elamu vundamendist ja elamu juurde kuuluvast maast. 45. Kohtu hinnangul ei saa ka pelgalt faktist, et pooled tegid Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamisse märkimisväärse investeeringu, järeldada, et poolte ja kostja tädide ning vanaema vahel oli enne seda sõlmitud kokkulepe valminud kolmanda korruse poolte kaasomandisse andmise kohta. Kohus pidas usutavaks kostja väidet, et kinnistu omanikud lubasid pooltel elada nende poolt välja ehitatud pinnal, kuna tegemist oli kostja lähedastele sugulastele kuulunud kinnistuga. Kuivõrd tegemist oli kostja lähedaste sugulastega, on kohtu hinnangul mõistlikult võimalik eeldada, et pooled tegid investeeringu pelgalt elamispinna enda kasutusse saamise eesmärgil. Siinkohal väärib samas kohtu hinnangul esiletõstmist fakt, et kostja investeeris oma lahusvarana Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamisse märkimisväärselt suurema summa, kui hageja. 46. TsK § 440 lg 2 kohaselt kuuluvad ühise tegutsemise lepingu puhul lepinguosaliste kaasomandisse nende rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara. Käesolevas asjas on tuvastatud, et varalised investeeringud (mida võiks käsitleda varaliste osamaksetena ühise tegutsemise lepingu mõistes) on poolte poolt juba ära kasutatud Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamiseks. Seega ei saa enam käesoleval ajal lugeda poolte kaasomandisse kuuluvaks nende kunagisi varalisi osamakseid. Kohus ei välista, et poolte kaasomandisse sai lisaks elamispinna kasutamise õigusele kuuluda varalise õigusena ka alusetu rikastumise nõue TsK § 477 alusel Kibuvitsa 24 hoone kaasomanike vastu. Seejuures tuleb arvestada, et varalise hüvena said pooled pärast kolmanda korruse väljaehitamist võimaluse kasutada kolmandat korrust tasuta elamiseks. Võimalik poolte ühine nõudeõigus kolmandate isikute vastu ei anna alust käesolevas tsiviilasjas lugeda Kibuvitsa 24 hoone 1/3 mõttelist osa kaasomandist poolte ühisvaraks ning mõista selle arvelt kostjalt hageja kasuks välja hageja soovitud rahaline hüvitis. Käesolevas asjas ei ole ka tuvastatud, et kostja oleks Kibuvitsa 24 hoone endiste omanike õigusjärglane, kuna kostja omandas Kibuvitsa 24 kinnistu kaasomandi mõttelise osa mitte pärimise teel, vaid kinkelepingute alusel. 47. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et 1/3 kaasomandi mõttelisest osast elamule asukohaga Kibuvitsa 24, millele kasutuskorra kohaselt vastab nimetatud elamu kolmandal korrusel asuv korter, on kostja lahusvara PKS § 15 lg 1 alusel, kuna tegemist on kostja poolt abielu kestel kinke teel saadud varaga. Pooled omandasid kaasomandisse Kibuvitsa 24 kolmanda korruse ühise kasutamise õiguse, millest hageja on loobunud. Kohus samas ei välista, et hagejal võib Kibuvitsa 24 kinnistu omanike või nende õigusjärglaste vastu olla alusetu rikastumise nõue TsK § 477 alusel, kuid vastav nõue ei saa olla samastatav abikaasade ühisvara jagamise nõudega abielu lahutamisel. Hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebus 48. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 25.05.2010 otsuse ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt enamsaadud vara eest hüvitis 1 000 000 krooni. 49. Maakohus ei ole asjas tuvastanud, millistele õigusnormidele vastavad õigussuhted olid poolte vahel ning poolte ja kostja vanaema ja vanatädi vahel. Hageja põhimõtteliselt nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt pooled tegutsesid ühiselt Kibuvitsa 24 elamu kolmanda korruse väljaehitamises oma ühisvaraliste ja lahusvaraliste vahendite arvelt. Kahetsusväärselt on maakohus sellega ka piirdunud, ta ei ole kohaldanud tuvastatud faktilistele

12 asjaoludele õigusnormi. Kohtuotsusest ei selgu, millised õigusnormid kuuluvad antud juhul kohaldamisele ja kuidas kohus neid kohaldas. Maakohus on asunud seisukohale, et asjas on tuvastatud üksnes see, et pooltel võimaldati ühiselt tegutsedes välja ehitada Kibuvitsa 24 elamu kolmas korrus ja pooltel võimaldati seal elada. Kohus ei ole tuvastanud, milles see võimaldamine täpselt väljendus, kas oli tegemist tasulise või tasuta kasutamisega, kas oli tegemist tähtajalise kokkuleppega või tähtajatuga ning millised õigusnormid kuuluvad antud asjas kohaldamisele. 50. Maakohus on eksinud Kibuvitsa 24 ehitusmaksumuse ja kulude kandmise osas. Kohus ei ole põhistanud, miks ta tugines vaid kostja esitatud ja ilmsete vigadega arvestusele ning jättis ehitustööde kogumaksumuse määratlemisel kõrvale ekspertarvamuse, hageja pangakonto väljavõtte ning kuluarvestuse raamatu. Kohus on jätnud põhjendamata miks ta jättis arvestamata hageja lahusvaraks olnud Hoiuja Hansapanga aktsiate müügist 22.05.1996 laekunud 41 250 krooni ja 28 050 krooni, milline asjaolu on näha hageja pangakonto väljavõttelt. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et kostja poolt hagejale üle antud 390 000 krooni kasutati Kibuvitsa 24 ehituse finantseerimiseks, sest hageja pangakontolt, kuhu antud summa sularahas sisse maksti, kanti ka kõik muud pere kulud. 51. Kohus on jätnud tähelepanu ja hinnanguta olulise tõendi, kostja 16.11.2004 e-kirja hagejale. Kohus ei ole tuvastanud, kaua ja millistel tingimustel pooltel võimaldati või pidi võimaldatama Kibuvitsa 24 kolmandal korrusel elada. Pooled koos ehitasid omale Kibuvitsa 24 kolmandale korrusele kodu. Ja investeerides kinnistusse ca 3 korda enam, kui on kinnistu eelnev väärtus, ei ehitata kodu üüripinnale. See pole loogiline ega kooskõlas terve mõistusega. Kostja esitatud versiooni (majaosa väljaehitamine tasuta kasutamiseks) eluline usutavus olukorras, kus hinnatakse hageja käitumist hea usu ja mõistlikkus kriteeriumitest lähtuvalt, on olematu. 52. Hageja väide võõrandamiskokkuleppe olemasolust poolte ja kostja vanaema ja vanatädi vahel on mõistlik, loogiline ja põhjendatud. Mingisugune kokkulepe Kibuvitsa 24 kolmanda korruse väljaehitamiseks oli olemas. 53. Poolte seisukohad on põhimõtteliselt erinevad vaid ühes küsimuses: Hageja väidab, et kokkulepe oli kolmanda korruse väljaehitamises ja omandi üleandmises, kostja väidab, et kokkulepe oli kolmanda korruse väljaehitamises ja kasutusse saamises. R.-E. M ja S. Kandsid koheselt peale Kibuvitsa 24 kolmanda korruse valmimist üle omandiõiguse täpselt sellele korrusele vastavale mõttelisele osale kinnistust. Kokkulangevus on liialt suur ja kahes asjaolus (aeg ja osa suurus), et olla juhuslik. R.-E. M ja S. K käsitlesid eraldi 1/3 mõttelist osa (mille omand anti üle varem) ja ülejäänud mõttelisi osasid. Ainuke mõistlik seletus, arvestades väga väikest ajavahet, on vastav kokkulepe. R.-E. M ja S. Kandsid 29.04.1998 Kibuvitsa 24 1/3 mõttelise osa omandiõiguse üle eelneva kokkuleppe alusel, kuna pooled olid täitnud omapoolse kokkuleppe osa ning ehitanud valmis Kibuvitsa 24 kolmanda korruse. Kinkelepinguga anti üle just nimelt poolte poolt valmisehitatud kolmanda korruse kasutusõigus.

Vastus apellatsioonkaebusele 54. Kostja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 55. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS

13 § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 56. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et poolte ning R.-E. Mi ja S. K vahelise lepingu sõlmimine, mis annaks alust pidada vaidlusalust Kibuvitsa 24 kinnistu mõttelist osa poolte ühisvaraks, ei ole tõendamist leidnud ning jätnud seetõttu hagi kostjalt ühisvara jagamise tulemusena rahalise hüvitise väljamõistmiseks põhjendatult rahuldamata. 57. Hageja on maakohtu otsust vaidlustades valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt eeldusele, et taoline kokkulepe oli sõlmitud. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki hageja seisukohti ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja nõuet esitatud kujul rahuldada. Kuna esimese astme kohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud. Hageja mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. 58. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et erinevalt kostja hinnangust, on maakohus ringkonnakohtu arvates jõudnud poolte ning R.-E. Mi ja S. K vahelise vahelist õigussuhet analüüsides paikapidavatele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Esimese astme kohus on täitnud Riigikohtu poolt käesolevas tsiviilasjas õigussuhte kvalifitseerimiseks antud juhiseid ning teinud seadusele vastava kohtlahendi. Kolleegiumil ei ole alust anda vaidluse aluseks olevale õigussuhtele teistsugust hinnangut, kohaldada materiaalõigust teisti ega asuda nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohale. 59. Maakohtu hinnang uuritud tõenditele on olnud seadusekohane ning ringkonnakohtul ei ole põhjust esitatud tõendeid teisti hinnata. Kaebuse etteheide, et maakohus ei ole pööranud piisavat tähelepanu kostja poolt hagejale 06.11.2004 saadetud e-kirjale (II tl 317), ei ole asjakohane, kuna nimetatud e-kirjas ei ole viited poolte ning R.-E. Mi ja S. K vahelise lepingu sõlmimise kohta. Kostja ettekujutus aastaid poolte ühiseks koduks olnud eluruumi võimaliku jagamise kohta 2004. aastal, ei muuda 29.04.1998 sõlmitud kinkelepingu sisu ega tõenda kinkelepingu kõrval või asemel muude kokkulepete olemasolu. 60. Kaebuse väide, et kohus ei ole pööranud vajalikku tähelepanu asjaolule, et hageja ei oleks kulutanud oma rahalisi vahendeid pööningu ehitusse, teadmise korral, et see tagab talle üksnes hooneosa ajutise kasutamisõiguse, ei ole põhjendatud. Kolleegiumi arvates ei oma hageja tänased teadmised tegelike asjaolude kohta vaidluse lahendamisel kaalu, kuna poolte ühine tegevus kodu rajamisel põhines abielul. See aga tähendab, et hageja jaoks muutus vara kuuluvuse küsimus aktuaalseks alles pärast seda, kui poolte abielulised suhted purunesid. Abielu hilisem purunemine ei saa muuta tagantjärele õigussuhteid, mis rajanesid eeldusel, et ühist kodu kasutatakse olenemata selle omandi kuuluvusest ühiselt elupäevade lõpuni. Mõistetavat selgitust, miks hageja nõustus asjaoluga, et tehing vormistatakse kinkena kostjale, ega tõstatanud kohe pärast kinkelepingu sõlmimist küsimust kinnistuosa omandi nüüdse kuuluvuse kohta, ei ole hageja esitanud. Põhjendus, et ta oli kinkelepingu sõlmimise kuupäeval tööga hõivatud, näitab, et hageja ei pidanud ühiseks kodus olnud eluruumi omandiküsimust abielusuhete kestmise ajal oluliseks. 61. Paika peab maakohtu seisukoht, et hagejal võib olla nende Kibuvitsa 24 kaasomanike vastu, kes hageja panuse kaudu hoone renoveerimisse rikastusid, nõue alusetu rikastumise sätete alusel. See aga ei anna alust tunnistada vaidlusalust kinnistu osa poolte ühisvaraks. 62. Eeltoodu põhjal tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu

14 menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm

Gaida Kivinurm

Mart Reino