2-10-20151/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Maili Tartu

Helgi Jõekäär

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2011.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei

Tsiviilasja number 2-10-20151

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind S.L. hagi E.P. vastu lapsele elatise nõudmiseks.

Hagiavaldus esitatud 13.05.2010.a. Määrus hagi menetlusse võtmise kohta ja nõue hagile kirjalikult vastata on kostjale, E.P.le, isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 26.09.2010.a. 15.10.2010.a. kirjalikus vastuses on kostja, E.P., avaldanud, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

19575.- krooni s.o. 1251.09 EUR

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx tn x-x, xxxxxx vald, xxxxx maakond.

Kostja E.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxx maakond.

Kohtuistungi toimumise aeg

16. detsember 2010.a., Pärnu.

2 (4) ja koht

Kohtukutse kohtuistungile ja 24.11.2010.a. määruse tähtaja andmise kohta tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks on kostja, E.P., e-posti teel kätte saanud 24.11.2010.a. ja kinnitus on esitatud 01.12.2010.a. Eelnevalt 23.11.2010.a. eelistung edasi lükatud seoses kostja mitteilmumisega.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 434, § 435, § 436, § § 438, § 441.

Rahuldada hagi.

Välja mõista E.P.’lt elatis tütre L., sünd. xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks alates 01.01.2010.a. kuni 31.12.2010.a. 26100.- krooni s.o. 1668.12 EUR ning alates 01.01.2011.a. igakuiselt 2175.- krooni s.o. 139.01 EUR kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xx xx xxxx.a. S.L. kasuks (a/a xxxxxxxxxxxx).

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud E.P. kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendus. Pooolte kooselust on. 09.09.2002.a. sündinud tütar L.P., kes elab hagejaga ja on viimase ülalpidamisel. E.P. ei ole täitnud kokkulepet maksta lapse ülalpidamiseks elatist ning kostjapoolne lapse ülalpidamiskohustus on täitmata alates 2010.a. jaanuarist. Lapse vajadus kuus on 4180.- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks elatise

3 (4) igakuiselt 2500.- krooni, kuid mitte vähem kui 2175.- krooni kuus, alates 01.01.2010.a. Menetluskulude osas hagejal nõuet ei ole.

Kostja 16.12.2010.a. kohtuistungile ei ilmunud. Kohus hageja taotlusel määras TsMS § 410, § 413 lg 3 p 3, § 414 alusel asi lahendada sisuliselt.

Kostja on kohtule 15.10.2010.a. vastuses teatanud, et ta ei ole elatist lapsele maksnud alates 01.01.2010.a. Kuivõrd tal puudub kindel eluja töökoht (otsib töökohta), siis ta ei ole võimeline tasuma nõutavat summat 22500.- krooni ja on nõus lapsele elatist maksma kuus kuni 1500.- krooni põhjusel, et ei oma kindlat sissetulekut ja ei tea tulevase töökoha tasu.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas.

L.P., sünd. Xx xx xxxx.a., vanemateks on S.L. ja E.P. (tl 19). Kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. 01.07.2010.a. kehtima hakanud perekonnaseaduse § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased ). Sama seaduse § 97 lg 1 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps; § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, lg kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi;

§ 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil, lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides, lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut, lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette; § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapse vajadus kuus on 4180.- krooni.

L. on uriinipidamatus, mistõttu kahtlut ei saa olla selles, et see nõuab lapsele täiendavaid kulutusi (tl 59a, 69-70). Lapse ema, S.L., on töötuna arvele võetud alates xx xx xxxx.a. (on saanud

4 (4) töötuskindlustushüvitist). Praegu lapseootel. Kostja, E.P., väitel puudub tal kindel töökoht. Kostja väidet ümberlükkavaid vastupidiseid tõendeid ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist maksma 2175.- krooni, sest igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostjapoolne lapse ülalpidamiskohustus kuus oleks 1500.- krooni. Samal ajal puuduvate tõendite tõttu ei ole võimalik kostjalt elatist välja mõista suuremas ulatuses kui 2175.- krooni. Kostjalt tuleb välja mõista elatis tütre ülalpidamiseks alates 01.01.2010.a. kuni 31.12.2010.a. 26100.- krooni s.o. 1668.12 EUR ning alates 01.01.2011.a. igakuiselt 2175.- krooni s.o. 139.01 krooni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Maili Tartu Kohtunik