2-10-41709/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-41709 Otsuse kuupäev 06.jaanuar 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad P R ja HR hagi SR vastu elatise nõudes

3 106,11 EUR (48 600 krooni)

Hageja: P R (isikukood XXX, XXX); Hageja: HR (isikukood XXX, XXX);

Kostja: SR (isikukood XXX, XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Sirje Must (Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu, e-post: büroo@sirjemust.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev

Istungil osalenud isikud 15.detsember 2010

Hageja ja hageja HR seaduslik esindaja P R ning kostja esindaja vandeadvokaat Sirje Must

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista SR HR kasuks igakuine elatis summas 236 EUR (3 700 EEK) alates 27.08.2010 kuni HR 18-aastaseks saamiseni.

Välja mõista SR HR kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 307,17 EUR (4 806,22 EEK).

Välja mõista SR P R kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

2 402,87 EUR (37 596,75 EEK).

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue SR ja P R abielust sündis 17.07.1996 poeg HR. HR elab koos ema P R. Kostja ei ole peret rahaliselt toetanud. Hetkel on perel suured võlad eluasemekulude, elektri, küttekulude ja poja treeningu eest tasumisel. P R tegi juhutöid kuni 1.septembrini 2010, mil ta sai ajutiselt tööd Tallinna Linnavalitsuses, ametipalgaga 13 700 krooni. Poeg H kiire kasvamine nõuab suuri kulutusi toidule. Miinimum söögirahaks päevas oleks 85 krooni, kuid poja sellise kasvutempo juures oleks normaalseks kuluks 95-100 krooni päevas. Kostja on küll ostnud pojale riideid ja jalanõusid, kuid neid saab laps kanda vaid isa juures Tartus viibimise ajal. H käis 2009/2010 õppeaastal ujumistreeningul AS, kuid oli sunnitud sealt lahkuma aprillis, kuna ei suutnud maksta osalusmaksu. Hageja on esitanud HR kulud:

1. kolmanda võõrkeele õppe eest tasumiseks 1 800 krooni aastas,

2. Tallinna R Lastevanemate Nõukogu otsuse alusel 600 krooni,

3. kulutused ravimitele 250 krooni kuus,

4. transpordikulu 115 krooni kuus,

5. kulutused sidevahenditele 250 krooni kuus,

6. kulutused hügieenivahenditele 110 krooni kuus,

7. vaba aja kulutused minimaalselt 200 krooni kuus,

8. riided ja jalatsid 1509 krooni kuus,

9. kulutused elamuesemele perel on 1 800 krooni kuus,

10. kulutused toidule 2550 krooni kuus. Kokku on arvestatud kulutusi lapsele summas 6 084 krooni kuus.

Kostja on maksnud HRle 2010 aastal taskuraha 2 000 krooni.

Hageja P R ei ole võimalik maksta elamiskulude eest, kuna tema praegune töökoht on ajutine ning siis puudub tal jälle igakuine sissetulek. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis HR kasuks summas 4 500 krooni, millele lisandub tulumaks, kokku 5 400 krooni. Hagejad paluvad elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

Kostja arvamus Kostja tunnistab hagi, kuid vaidleb vastu nõutavale elatise suurusele. Kostja küll ei tasu pojale igakuist elatist, kuid ta osaleb igakülgselt ja pidevalt lapse ülalpidamises, ostes talle riideid, jalatseid, arvuti, arvutimänge, teatrija kinopileteid. Kostja tasub poja juuksuriteenuse eest. Samuti on kostja finantseerinud H välisreise. Kui H elab kostja juures, siis kannab kostja kõik lapsega seotud kulutused. Vale on hagiavalduses esitatu, et kostja ei luba lapsele ostetud riideid viia Tallinnasse. P R on korduvalt saatnud kostja poolt ostetud riided tagasi ja keelab lapsel neid kanda. Kostja nõustub, et hageja poolt hagiavalduses loetletud kulutused on lapsele vajalikud ja vältimatud, kuid leiab, et nende kandmine ainult kostja poolt on ebaõiglane ja põhjendamata.

Kostja töötab AS-s R ostuja tootmisjuhina ning tema brutotöötasu on 35 000 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on veel eelmisest kooselust sündinud 17-aastane poeg, kes õpib . Peale selle on kostjal kohustused pankade ees.

Hageja P R varaline seis ei ole sedavõrd halb, mis annaks aluse vabastada ta poolte ühise lapse ülalpidamiskohustustest.

Hageja hetkel töötab. Ka varem tegi ta juhutöid erinevatele ettevõtetele ning tema sissetulek oli ligikaudu 3 500 krooni kuus. Vastavalt poolte vahel 1999 sõlmitud abieluvaralepingule neil ühisvara puudub. Hageja lahusvara hulka kuuluvad korteriomand Tallinnas XXX, kinnistu XXX ja sõiduauto Audi A6. Kostja nõustub maksma elatist lapsele 3 000 krooni kuus alates hagi esitamise ajast. Kompromissi sõlmimisel oleks kostja nõustunud maksma 3 500 krooni. Kostja leiab, et arvestama peaks ka asjaoluga, et laps viibib isa juures olulise osa nädalavahetustest, koolivaheaegadest ning isa poolt lapsele soetatud asjade hulka ning maksumust, millest tulenevalt ei saa öelda, et kostja ei tasu lapsele ülalpidamist või teeb seda ebapiisavas ulatuses. Seega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud 27.08.2010. Seega tuleb elatisenõue lahendada uue alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse alusel. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega tuleb elatis alates hagi esitamisest välja mõista HR kasuks ning elatis tagasiulatuvalt kuni 30.06.2010 P R kasuks ja perioodi 01.07.26.08.2010 eest HR kasuks. Kohus on muutunud õiguslikku olukorda 15.12.2010 kohtuistungil arutanud ning pooltel selles osas vastuväiteid ei olnud.

Vaidlus poolte vahel puudub lapse ülalpidamise ulatuse osas. Vaidlus seisneb lapse vanemate kohustuste suuruse osas. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Hageja on näidanud HR kuludeks 6 249 krooni kuus. Kostja nõustub nimetatud kulutuste suurusega, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida kulude põhjendatust.

Käesoleval ajal on mõlemal vanemal vara ja sissetulek, et täita lapse ülalpidamiskohustust. Hageja P R on võetud tööle ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks alates 01.09.2010, tema töötasuks on 13 700 krooni. Millal P R töösuhe lõpeb ning milliseks kujuneb tema edaspidine sissetuleku suurus, ei ole teada, mistõttu saab kohus arvestada elatise suuruse määramisel ikkagi ainult hetke seisu. Arvestades SR ja P R sissetulekuid, peab kohus põhjendatuks proportsionaalselt kostjalt välja mõista elatis summas 3 700 krooni, milline ümmardatult on 236 EUR. Kohus leiab, et vaatamata kostja laenukohustustele on ta võimeline andma lapsele elatist 3 700 krooni ehk 236 EUR kuus. Kostja väide, et ta täidab ülalpidamiskohustust eelmisest abielust sündinud lapsele, ei ole tõendatud.

Hagejad paluvad arvestada ka elatise suuruse määramisel arvestada tulumaksu. Vastavalt tulumaksuseadusele ei tule käesolevast aastast alates maksta saadud elatiselt tulumaksu.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks andnud elatist poja HR ülalpidamiseks alates 27.08.2009 kuni käesoleva ajani. Samas on hageja kinnitanud, et HR on kostja käest 2010 aastal saanud 2 000 krooni, mida tuleb arvestada kahju hüvitise väljamõistmisel. Kostja väide, et laps viibib olulise osa ajast tema juures ning on kostja ülalpidamisel ei ole tõendatud. Hageja P R väite kohaselt oli poeg viimati isa juures 3 päeva augustis 2010. Seega saab järeldada, et kostja on jätnud oma lapse ülalpidamiskohustused täitmata ning täitmata jätmisest tekkinud kahju kuulub kostjalt välja mõistmisele.

Eelnevast lähtudes on põhjendatud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamine HR perioodi 01.07-26.08.2010 eest 4 806,22 krooni, ehk 307,17 EUR ja P R perioodi 27.08.2009-30.06.2010 eest 37 596,75 EEK, ehk 2 402,87 EUR. (3 700 + 3 103,22 – 2 000 = 4 806,22 EEK, ehk 307,17EUR).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik