2-10-26026/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-10-26026

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-26026 Tsiviilasi Kxxxx Hxxxx hagi Jxxxx Hxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes Tsiviilasja hind 3451.23 eurot (54 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxx Hxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: Jxxxx Hxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Rootsi Kuningriik, e-post: xxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

I Kinnitada hageja Kxxxx Hxxxxxxja kostja Jxxxx Hxxxxx vahel 28.12.2010. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1. Jxxxx Hxxxx kohustub maksma Kxxxx Hxxxxxxx elatist:

1.1. lapse Jxxxxx Hxxxxx ülalpidamiseks 3000 (kolm tuhat) krooni s.o. 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni,

1.2.lapse Kxxxx Hxxxxx ülalpidamiseks 3000 (kolm tuhat) krooni s.o. 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2. Jxxxx Hxxxx tasub elatise jooksva kuu 26.-daks kuupäevaks Kxxxx Hxxxxx arvelduskontole SEB Pangas, konto nr 10010051079015.

II Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-26026 menetlus Kxxxx Hxxxx hagis Jxxxx Hxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord:

2 Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Hxxxx esitas 02.06.2010. a kohtule hagiavalduse Jxxxx Hxxxxx vastu elatise nõudes. Kxxxx Hxxxx palus kohtul Jxxxx Hxxxxxxx välja mõista laste Jxxxxx Hxxxxx ja Kxxxx Hxxxxx ülalpidamiseks alates 01.06.2010. a elatis 3000 krooni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus võttis hagi 09.06.2010.a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 03.01.2011. a esitasid pooled kohtule kompromissi elatise maksmise tingimuste kohta.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kompromissiga kokku poolte menetluskulude jaotuses, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik