Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-10-35323/7 AI generated

2-10-35323/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-10-35323/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-10-35323/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
childcare costs deduction housing costs removal expenses child protection costs liability for costs cost of assistive devices
AI generated
109574938
2-10-30715/4
109480455
2-09-69703/6
110285360
2-11-36445/27
109413455
2-10-17875/5
183285527
2-16-3709/14

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-35323

Tsiviilasi J J hagi S L vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 2407,81 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja J J ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx), kostja S L ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 06.01.2011

Resolutsioon Välja mõista S L elatis 140.- eurot alates 01.11.2010 kuni tütre E, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni J J kasuks.

Ajaperioodi 01.11.2010-31.01.2011 eest arvestada elatisest maha riigi poolt tasutud elatis 95,87 eurot kuus.

Kohustada S L tasuma elatis igakuiselt 12.kuupäevaks.

Kohustada S L tasuma elatis ajaperioodi 01.11.2010-31.12.2010 summas 191,74 eurot J J kasuks 01.07.2011.

Menetluskulud jätta J J ja S L endi kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud tütar E xx.xx.xxxx. Kostja lahkus perekonna juurest 2010.a jaanuarikuus ning sellest ajast alates ei ole ta tasunud elatusraha lapse ülalpidamiseks. Lapse ülalpidamiskulud kuus on 3850.- kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 4186.- kr lapse ülalpidamiseks. Kohtuistungil nõustus hageja vähendama väljamõistetava elatise suurust ning palub kostjalt välja mõista 140.- eurot kuus.

Kostja vastuväited Kostja on nõus tasuma elatist 140.- eurot kuus.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse E isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 139,01 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja

nõustub elatist maksma 140.- eurot kuus. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Kostja omab töökoha. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus ei pea arvestama kostja muid kohustusi. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 140.- eurot lapse ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Kohtunik: