2-09-15437/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-09-15437 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2010.a, Jõhvi Kohtuasi

A. Š. hagi P. Š.´i vastu abielu lahutuse ja elatise nõudes Hagi hind

44 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 13.detsember 2010 Menetlusosalised Hageja:

A. Š. (xxx, elukoht: xxx) Kostja:

P. Š. (IK xxx; elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

Lahutada A. Š. ja P. Š.´i abielu, mis on sõlmitud 03.juunil 2005.a Ida-Viru Maavalitsuses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 148. Välja mõista P. Š.´ilt A. Š. kasuks elatis alaealise tütre P. Š. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 08.aprillist 2009 kuni tütre P. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 25. detsembrini 2024 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2(4) Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, A.b kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

A. Š. esitas 08.aprillil 2009 Viru Maakohtule hagi P. Š.i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 03.06.2005.a. Abielust on sündinud 25.12.2006 tütar P.. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud 2007 septembris, kuna kostja sõitis elama USA-sse. Kostja lapse kasvatamisest osa ei võta ja materiaalselt perekonda ei toeta. Alaealine laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub poolte abielu lahutada ja kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja kirjalikult vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus abielu kostjaga lahutada ning kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud kolm aastat tagasi. Hageja peab abieluliste suhete taastamist võimatuks.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. Kohus luges kostja istungile ilmumata jätmise põhjuse mõjuvaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära hageja seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Abielulahutuse nõue

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud 03.06.2005 Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud akt nr 148 (tl 5).

Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis 5. PkS § 65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hageja kinnistas kohtuistungil, et poolte abielulised suhted on lõppenud 3. aastat tagasi ning nad elavad lahus. Hageja peab abieluliste suhete taastamist võimatuks.

Kuna pooled on enam kui kaks aastat lahus elanud, kostja elab USA-s, on kohtul alust arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

3(4)

Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu tuleb lahutada.

Elatise nõue

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Hageja on kantud emana ja kostja isana lapse P. Š. sünnitunnistusele (tl 6). Alaealine laps elab hagejaga (tl 9) ja on hageja ülalpidamisel.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Seega on kostja, kui alaealise P. Š. isa, kohustatud teda ülal pidama.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealise lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kA.b suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Kostja kirjalikult vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta käesoleval ajal esitanud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 100 lg 2 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

4(4) Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendatud on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 08.aprillist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatusraha 2175 krooni.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes PkS § 67 lg1 ja lg 2, § 96, § 97 lg1, § 100 ning TsMS § 434, § 442, § 452 ja § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kA.b kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik