2-10-32977/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-32977

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

05. jaanuaril 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-10-32977 Tsiviilasi, hageja nõue J P hagi A M M vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

1 597.79 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J P (isikukood XXX) Kostja A M M (isikukood XXX) Asja läbivaatamise kuupäev

05. jaanuar 2011.a. Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada J P ja A M M abielu, mis on sõlmitud 07.08.2003.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 202.

3. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 07.08.2003.a. Ida-Viru Maavalitsuses. Abielust on pooltel sündinud kaks poega S M XXX. ja A M XXX. Hageja ei ela kostjaga juba kolm aastat. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kostja on kohtule teatanud, et tunnistab hagi.

Kohtuotsuse põhjendused

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et J P ja A M M on abiellunud 07.08.2003.a. Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 202 (abielutunnistus AL 0102411). Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu.

2-10-32977

2(2)

Perekonnaseaduse (PkS) 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PkS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on lõppenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Hageja vabastati Viru Maakohtu 01. oktoobri 2010.a. määrusega riigilõivu 5 000 krooni tasumisest hagi esitamisel. Seega kui hagejat ei oleks vabastatud riigilõivu tasumisest, oli hagejal kohustus hagi esitamisel tasuda 5 000 krooni, mis menetluskulude jaotuse alusel jääks hageja kanda. Kohus leiab, et on õiglane ja arvestades asjaolu, et kostja on kohe hagi õigeks võtnud ja hageja on kohtusse pöördunud vaid seetõttu, et kostja elukoht on väljaspool Eestit, mistõttu Perekonnaseisuametis pooled abielu kokkuleppel lahutada ei saanud ja arvestades hageja majanduslikku seisundit, mis tuvastati 01. oktoobri 2010.a. määruses, kohus TsMS § 190 lg 7 kohaselt vabastab hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov