2-10-56103/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-56103

Tsiviilasi

Osaühingu KEpankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik osaühing KE(registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus

Lentsius

Ajutine pankrotihaldur Ingrid Proos

Asja läbivaatamise kuupäev

2. detsember 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada osaühingu KE(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida osaühing KEja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. Osaühingu KElikvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Ingrid Proosile.

4. Pärast osaühingu KEkustutamist äriregistrist vabastada Ingrid Proos ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata osaühingu KEdokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige NL

(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Ingrid Proosi töötasuks 383,47 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 126,55 eurot, kokku 510,01 eurot (viissada kümme eurot 1 sent) ja

hüvitada Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ-le vajalike kulutuste katteks 73,50 eurot

(seitsekümmend kolm eurot 50 senti).

7. Välja mõista NLilt (isikukood XXX) ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga

510,01 eurot Ingrid Proosi kasuks ja hüvitis vajalike kulutuste katteks 73,50

eurot Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühing KE esitas 11.11.2010 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku

põhitegevusaladeks üldehitustööd, ehitiste remont ja renoveerimine. Avalduse esitamise ajaks

on ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

eelkõige ehitusturu langus.

Harju Maakohtu 17.11.2010 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati

osaühingu KEajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proos.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ingrid Proos esitas 01.12.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

osaühingul KE vara puudub. Kohustusi on võlgnikul 3 176 560,79 krooni ulatuses. Ajutise

halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Osaühingu KE maksejõuetuse tekkimise

ajaks peab ajutine haldur vähemalt 31.12.2009. Maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo

tunnustega tegu, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine KarS § 384 lg 1 tähenduses ja raske

juhtimisviga. Arvestades sellega, et osaühingu KE maksuvõlg on tekkinud oluliselt suures

ulatuses, siis on alust arvata, et osaühing on jätnud seaduses sätestatud kohustused maksude

tasumisel täitmata, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et osaühing on tahtlikult põhjustanud

enda maksejõuetuse. Osaühingu juhatuse liige pidi juba vähemalt 31.12.2009 olema teadlik

osaühingu maksuvõlast ja selle suurusest. Samuti on osaühingu KE juhatuse liige NL jätnud

täitmata seaduses sätestatud kohustuse pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Ajutine haldur

kavatseb esitada vastava ettekande prokuratuurile. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid

pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur ei

ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb osaühingu

KEpankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada osaühingu KE pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 6 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 1 980 krooni, kokku 7 980 krooni ja

hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 150 krooni, mille ekvivalentideks vastavalt Eesti Panga

kursile on 510,01 eurot ja 73,50 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste

suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et võlgniku juhatuse liige on

valmis hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Ingrid Proosi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et osaühingu

KEpankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul KE on

kohustusi 3 176 560,79 krooni ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse

kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt on osaühingu KE maksejõuetuse põhjuseks kuriteo

tunnustega tegu, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine KarS § 384 lg 1 tähenduses ja raske

juhtimisviga. Samuti on osaühingu KE juhatuse liige NL jätnud seaduses sätestatud kohustuse

pankrotiavalduse kohtusse esitamisel jätnud täitmata. Ajutine haldur kavatseb esitada vastava

ettekande prokuratuurile. Osaühingu Kodus Ehitus pankrotimenetluses puudub vara

tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et

osaühingu KEpankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata,

raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

02.12.2010 määrusega tegi kohus osaühingu KE pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda osaühingu KE pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000

krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu KE

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna osaühingul KE ei ole vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise

pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduri

seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu ja raske

juhtimisviga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

osaühingu KE pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist

andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada osaühingu KE pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele NL

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 6 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 6 000 krooni (383,47 eurot),

millele lisandub sotsiaalmaks 1 980 krooni (126,55 eurot), kokku 7 980 krooni (510,01 eurot).

Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni (63,91 eurot).

Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 150 krooni (73,50 eurot).

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise

halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlgniku juhatuse liige NL on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ning kulutused,

tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Ingrid Proosi kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 510,01

eurot ning Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks ajutise halduri kulutuste katteks 73,50 eurot.

Viivi Villemson