2-09-2027/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Ann Meriluht Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2011.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-09-2027 Tsiviilasi VS(varasema perekonnanimega S ) hagi BS’i vastu elatise väljamõistmiseks

Hagi hind

2 013,21 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VS(varasema perekonnanimega S isikukood XXX, elukoht XXX), Kostja: BS (isikukood XXX, elukoht XXX).

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista BS’ilt VS’i (varasema perekonnanimega S ) kasuks perioodi 20.08.2008.a. kuni 18.01.2009.a. eest tagasiulatuvalt elatis kogusummas 511,25 eurot.

3. Välja mõista BS’ilt VS’i (varasema perekonnanimega S ) kasuks alates 19.01.2009.a. kuni 10.06.2009.a. igakuiselt elatis summas 102,25 eurot kuus.

4. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja VS(varasema perekonnanimega S ) esitas 19.01.2009.a. Harju Maakohtule hagi BS’i vastu elatise summas 3 000 krooni kuus väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sai hageja täisealiseks. Hageja õppis täisealiseks saamise ajal TT III kursusel. Varem oli kostja kohustatud hageja emale tasuma elatist hageja ülalpidamiseks 11.08.2008.a. kohtuotsuse tsiviilasjas 2-07-52851 alusel. Hageja väidetel on tema igakuised kulutused: transport 200 krooni, telefon 200 krooni, koolis toiduraha 200 krooni, riided ja jalatsid 1500 krooni 1 hooaeg, hügieenitarbed 300 krooni, toit, vitamiinid, ravimid, mahlad

2 000 krooni kuus, eluasemekulud 1 000 krooni, sünnipäevarahad 1 000 krooni, teater, kino, raamatud 500 krooni kuus, autokool Odium 5 200 krooni, lisanduvad ka õppesõidutundide tasud. 02.04.2009.a. kohtule esitatud avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatusraha tagasiulatuvalt perioodi 20.08.2008.a. - 18.01.2009.a. eest 17 500 krooni (3 500 krooni kuus) ja alates 19.01.2009.a. kuni 30.06.2009.a. 3 500 krooni kuus. Hageja esitas 07.10.2009.a. kohtule avalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatise ka perioodi 01.07.2009.a. kuni 14.05.2011.a. eest summas 3 500 krooni kuus. Avalduse kohaselt õpib hageja nüüd MK täiskoormusega, õppeaeg kolm aastat. Õppemaks on igakuiselt 2 680 krooni. Hagi täienduse esitamise ajal on hageja ema SS töötu.

Kostja seisukoht

3. Kostja leiab, et abi osutamisest pojale pole ta keeldunud ega keeldu ka praegu. Kostja elab Vene Föderatsioonis ja on vene kodanik. Töötasu saab kostja vene rublades. Lisaks hagejale on kostjal veel kaks poega – B (sünd XXX.a.) ja B (sünd XXX.a.). Kostja palub elatise summa osas võtta arvesse kõik asjaolud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. Perekonnaseaduse (PKS, kuni 30.06.2010.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes selles sättes nimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Kuna hageja õppis nii täisealiseks saamisel kui ka hagi kohtule esitamise ajal TT on ta õigustatud saama elatist oma isalt ka pärast täisealiseks saamist. TT on Haridusja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd TT tõendiga on tõendatud, et VS oli ajavahemikul 21.08.2006.a. kuni 10.06.2009.a. selle kooli õpilane (t/l 104) ning kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on ajavahemikul 20.08.2006.a. kuni 10.06.2009.a. hageja ülapidamiseks elatist tasunud, on elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks õiguslikult põhjendatud.

6. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kui suured on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud. Elatise suuruse kindlaksmääramisel juhindub kohus PKS § 61 lg 2 sätetest, mille kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana ning lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja väidetel moodustavad tema igakuised kulutused transpordile 200 krooni, sidekulud 200 krooni, koolis toiduraha 200 krooni, riided ja jalatsid 1500 krooni 1 hooaeg, hügieenitarbed 300 krooni, toit, vitamiinid, ravimid, mahlad 2 000 krooni kuus, eluasemekulud 1 000 krooni, sünnipäevarahad 1 000 krooni, teater, kino, raamatud 500 krooni kuus, autokool Odium 5 200 krooni, lisanduvad ka õppesõidutundide tasud. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, on üldteada asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: a. kulud toidule – arvestades toidukaupade keskmisi hindu jaekaubanduses Tallinnas, samuti seda, et lisaks igapäevastele toiduainetele vajab hageja ka puuvilju, juurvilju, mahla ning ravimeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud toidurahaks koos toidurahaga koolis kuus on 2 200 krooni nagu hageja ka ise hagiavalduses märgib. b. transpordikulu – kohus leiab, et 200 krooni transpordikuluks on põhjendatud summa arvestades sellega, et selles suuruses kulu saab tekkida üksnes ühistranspordi kasutamisel; c. sidekulu – kohus peab põhjendatud sidekuluks arvestada 200 krooni kuus, mis on tavapärane keskmine mobiiltelefoni kasutamise kulu kuus; d. kulutused seoses hügieenitarvete ostmisega – arvestades asjaoluga, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, leiab kohus, et 300 krooni on põhjendatud summa hügieenitarvete ostmiseks kuus; e. kulutused riietele ja jalanõudele - kohus asub seisukohale, et riiete ja jalanõude ostmiseks igakuiseks põhjendatud kuluks tuleb arvestada 500 krooni kuus s.o

1 500 krooni hooaeg. f. meelelahutusega seotud kulutused – kohus nõustub hagejaga, et hagejal on lisaks eelpoolnimetatud kulutustele ka kulutusi seoses kultuuriürituste külastamisega ja muu meelelahutusega. Kohus leiab, et hageja poolt väidetav summa 500 krooni ei ole noore õppiva mehe jaoks ebamõistlikult suur kulutus kuus meelelahutustele. g. Samuti saab kohus põhjendatud eluasemekuluks hagejale arvestada 1 000 krooni kuna üldtuntud asjaoluks on see, et igal inimesel on kulutused eluaseme kasutamisel seoses küttekulude, vee tarbimisega, elektrienergia kasutamisega ja prügiveoga. h. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada igakuise elatise suuruse määramisel sünnipäevaraha 1 000 krooni, kuivõrd tegemist on hageja vabatahtliku kohustusega, mille puhul hageja peab arvestama oma võimalusi. i. Samuti ei arvesta kohus hageja kulutusi autokoolile, kuivõrd autokooli läbimine ei ole kohustuslik ning seda ei saa pidada hädavajalikuks kulutuseks.

Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kokku summas

4 900 krooni, s.o. 313,16 eurot.

7. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles, milline on poolte varaline olukord ja kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtma lisaks lapse vajadustele ka vanemate varalisi võimalusi ning seda millised on muud asjaolud, mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel. Hageja on kohtule esitanud oma ema palgatõendi 2008.a. viimase 6 kuu kohta (t/l 7). Kohtule 07.10.2009.a. esitatud hagiavalduse täienduses (t/l 60) märgib hageja, et tema ema on töötu. Ka kohtule esitatud Eesti Töötukassa 02.09.2009.a. otsusest nähtub, et SSon töötuna arvele võetud 02.09.2009.a. (t/l 63). Kostja esitas oma palgatõendid (t/l 73, 76, 79), mille kohaselt on tema 2008. aasta keskmine sissetulek 15 916.67 rubla ehk 6 254.45 krooni (23.03.2010.a. s.o päeva, mil kostja esitas kohtule vastuse hagile Eesti Panga eesti krooni ja vene rubla kursi kohaselt s.o 1 kroon = 0,39295 rubla) kuus ja 2009.a aasta keskmine sissetulek 9 696.24 rubla s.o 3 810.15 eesti krooni. Hageja märkis kohtule 14.05.2010.a. esitatud avalduses, et teadaolevalt on kostjal mitu kinnisvara ja sõidukit. Samas hageja nimetatud asjaolu tõendanud ei ole. Ka nähtub hagiavaldusest ja selle täiendustest, et hagejal endal on olnud võimalik maksta autokooli õppetasu 5 200 krooni, millele lisanduvad sõidutundide tasud ja õppida käesoleval ajal tasulises erakõrgkoolis ning tasuda õppemaksu

2 680 krooni kuus (t/l 8, 60).

8. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ja ka kohtuotsuse tegemise ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, s.o. 278,02 eurot. Seega ei või elatis käesoleval ajal olla ühele lapsele väiksem kui

2 175 krooni kuus, s.o. 139,01 eurot kuus. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last – 11.02.2004.a. sündinud poeg B S (t/l 74) ja 21.04.1997.a. sündinud poeg BS (t/l 75), kelle ülalpidamiskohustus kostjal samuti on. Hageja on 14.05.2010.a. esitatud avalduses märkinud, et kostja hülgas hageja ja tema ema, kostja uued lapsed saavad lisaks materiaalsele toetusele ka isapoolse kasvatuse, samas kui hageja on jäänud kõigest ilma. Kohus osundab, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Elatis oma esimesele lapsele ei saa olla kostjale ega tema uuele perele karistuseks kostja esimese abielu purunemise eest. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ja, et väljamõistetav elatis ei või olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 1 600 krooni kuus, s.o. 102,25 eurot kuus.

9. Viimasena võtab kohus seisukoha selles millisest ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PKS § 70 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole täisealiseks saanud hagejale elatist maksnud, kostja ei ole esile toonud, et on töövõimetu või hagejal endal on piisav sissetulek või esineks teisi elatise maksmist takistavaid mõjuvaid põhjusi, kuulub elatis väljamõistmisele alates hageja täisealiseks saamisest s.o. alates 20.08.2008.a. kuni 10.06.2009.a. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine ajavahemiku 01.07.2009.a. kuni 14.05.2011.a. eest, kuivõrd nimetatud ajavahemikul õpib hageja erarakenduskõrgkoolis MK ning seadus ei sätesta vanema ülalpidamiskohustust täisealise kõrgkoolis õppiva lapse suhtes (PKS § 97 p 2).

Menetluskulude jaotamine

10. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asja tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus märgib ka, et elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, samuti ei nähtu, et pooltel oleks käesolevas kohtuvaidluses kohtuväliseid menetluskulusid.

Tsiviilasja hinna määramine

11. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on hagihinnaks käesolevas asjas 31 500 krooni (3 500 x 9 =

31 500), s.o. 2 013,21 eurot.

Ann Meriluht Kohtunik