2-10-63194/12 · 2-10-63194/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2011.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi 2-10-63194

Riigi õigusabi asi S. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx-xxxxxxx linn Valgamaa: Telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5, 18 lg 2 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku , § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus

m ä ä r a s:

1.Rahuldada S. H. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

Riigi õigusabi taotlus

S. H. esitas 16.12.2010 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi hagiavalduse koostamiseks elatise nõudes. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi

teadmisi hagiavalduse koostamiseks. Taotleja on võimeline advokaadiga suhtlema vene keeles.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

„Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Õigusabi taotleja on lapsehoolduspuhkusel. Taotlejal on seitse alaealist last. Perele makstakse peretoetust (xxxx krooni) xxxxxx eurot kuus. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Kohtule taotluse esitanud isik vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, õigusabi taotlus vastab nõuetele, ning arvestades taotleja majanduslikku seisundit, tuleb taotlejale anda riigi õigusabi.

Kohtunik leiab, et S. H. ei ole võimeline tasuma vajamineva õigusteenuse eest. Avaldajal enda andmete põhjal tema sissetuleku moodustab peretoetus (xxxx krooni) xxxxxx eurot kuus. Maksu- ja Tolliametil andmete kohaselt 2009. aasta sissetulekuks oli (xxxxx krooni) xxxxxxx eurot , seega kuus (xxxxxxx krooni) xxxxxx eurot. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda S. H. õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal puudub suuremate raskusteta realiseeritav vara. Sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 määrata riigi õigusabi osutajaks advokaat, kelle nimetab advokatuur.

Hele Ilisson kohtunik