2-10-9160/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-10-9160 1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-9160 Tsiviilasi OÜ K. hagi J. O. 7249 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad 1. Hageja – OÜ K. (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxx xxxxx xxxxxxxx) Hageja esindaja – A. P. : xxxxx xxxxx xxxxxxxx) 2. Kostja – J. O. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx) Tsiviilasja hind 406,35 eurot (ehk 6358 krooni) Kirjalik eelmenetlus 3. jaanuar 2011. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. Välja mõista J. O. -u K. kasuks 463 (nelisada kuuskümmend kolm) eurot 30 senti võla ja viivise katteks. 2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3. Jätta menetluskulud J. O. . 3.1 Välja mõista J. O. -u K. kasuks 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 48 senti menetluskulu katteks.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 03.01.2011. a kell 15. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2-10-9160 2 (4) möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt müüs hageja - OÜ K. kostjale - J. O. .12.2005.a. järelmaksuga arvuti Microlink 330 ja monitori Samsung kokku hinnaga 15264 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr 2951222184 kohaselt pidi kostja tasuma osamaksu katteks 424 krooni iga kuu 22. kuupäevaks. Kostja ei ole täitnud lepingut nõuetekohaselt, hagi esitamise seisuga on tasumata osamaksed alates 22.10.2007. a kuni lepingu lõpuni 22.12.2008. a kogusummas 6358 krooni.

Müügilepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt kohustus kostja lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel tasuma viivist tasumata osamaksete summalt seaduses sätestatud määras (s.o 8% aastas) kuni nende tegeliku tasumise päevani. Seisuga 19.02.2010. a on viivis 891 krooni.

Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 7249 krooni väljamõistmist, millest on tasumata osamaksed 6358 krooni ja viivis seisuga 19.02.2010. a 891 krooni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 1400 krooni, väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 03.11.2010. a (tl 22), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 16-17).

2-10-9160 3 (4) Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 03.11.2010. a (tl 22). Seega on menetlusdokumendid kostjale isiklikult kätte toimetatud TsMS § 312 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 24. novembriks 2010) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Sama lõike kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis

2-10-9160 4 (4) operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga.

Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja hagejale tasuma 463,30 eurot (ehk 7249 krooni), millest on võlg tasumata kauba eest 406,35 eurot (ehk 6358 krooni) ja viivis (seisuga 19.02.2010. a) 56,95 eurot (ehk 891 krooni).

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 406,35 eurot (ehk 6358 krooni).

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjas (tl 23) taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivu - 1400 krooni, mis on tasutud 19.02.2010.a (tl 5), väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv – 89,48 eurot (ehk 1400 krooni).

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik