2-08-10887/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-08-10887

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2010.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-08-10887 Tsiviilasi S.S’i hagi T.S’i vastu ühisvara jagamise nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu ja menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : S.S, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxx xx xxxxx, xxxxxxx, lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja T.S, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxx xx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx,

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 168 lg. 4, § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1, § 431 lg 1, § 432, § 433 lg 1 ja 463-466 kohus määras: Võtta vastu S.S’i avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-08-10887, S.S’i hagis T.S’i vastu ühisvara jagamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud asjas hageja S.S’i kanda. Kostja ei saa käesolevas asjas enam menetluskulusid nõuda – alus: TsMS § 174.1 lg.4. Välja mõista S.S’ilt riigituludesse hagilt tasumata jäänud riigilõiv summas (5125) viis tuhat ükssada kakskümmend viis krooni. Riigilõiv tuleb tasuda määruse jõustumisest alates (30) kolmekümne päeva jooksul Rahandusministeeriumi kohtulahendiga väljamõistetavate riigilõivude kontole nr. 10220034796011 SEB Pank või nr. 221023778606 Swedbank, mõlemal viitenumber 2900078473, selgitus: ts.asi nr 2-08-10887, S. riigilõiv. Alus: TsMS § 179 lg.5. Riigituludesse tasutavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses – TsMS § 177 lg. 2. Määrus saata pooltele ja menetluskulude osas teadmiseks Justiitsministeeriumile, peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

2-08-10887

2 (2)

Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on S.S’i hagis T.S’i vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja S.S on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks 15.11.2010.a Hageja on teadlik menetluse lõpetamisega seotud tagajärgedest vastavalt TsMS § 432. Hageja palub tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust ja jätta muud menetluskulud poolte endi kanda. Kostjale on hagist loobumise avaldus saadetud 17.11.2010.a e-posti teel, vastamise tähtaeg on möödunud ning kostja ei ole kohtule midagi vastanud ega omapoolset menetluskulude nõuet esitanud.

Kohtu seisukoht Kohus tutvunud hagist loobumise taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. TsMS § 168 lg.4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Kuna kostja kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nõuet ei esitanud, ei saa ta TsMS § 174.1 lg.4 tulenevalt enam käesolevas asjas menetluskulusid nõuda. Kohus, tutvunud hageja taotlusega hagilt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et hageja taotlust ei ole võimalik rahuldada. Ühisvara jagamise nõude väärtuseks luges kohus 28.04.2010.a menetlusabi andmise määruses hagi esitamise ajal hageja poolt taotletava hüve väärtuse - 3 750 000.- krooni, millelt riigilõivu määr oli 86 750 krooni. Hageja tasus riigilõivu osamaksetena riigituludesse kokku 19 000 krooni ja vabastati menetlusabi korras osaliselt, s.o. 67 750.- krooni ulatuses riigilõivu tasumisest. TsMS § 135 lg. 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Arvesse võttes asjas teostatud kohtulikku ekspertiisi, mille kohaselt jagatava ühisvara – kahe kinnistu väärtus oli kokku 3 100 000.- kr ning arvestades, et hageja vähendas menetluse kestel oma nõuet ühisvara täisväärtusest poole võrra, on õige hagihind 1 550 000.- krooni, millelt hagi esitamise ajal kuulus tasumisele riigilõiv summas 48 250.- krooni.

TsMS § 190 lg. 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p. 2 oleks kogu riigilõivu tasumise ja seejärel hagist loobumise korral hageja õigustatud tagasi saama pool tasutud riigilõivust, s.o. antud juhul 24 125.- krooni (48 250 : 2 = 24 125.- kr). Seega ei ole hagejal, kes on tasunud riigilõivu 19 000 kr, käesoleval juhul võimalik riigilõivu tagasi saada, vaid tal on kohustus tasuda riigituludesse täiendavalt veel 5125 krooni (19 000.- + 5125 = 24 125.- kr).

Ivika Sillaots Kohtunik