2-10-53162/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-53162

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. detsember 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-53162 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi Sergei Golotvini vastu 30 147,30 krooni ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 17 144,62 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Artur Maljukov (e-post kohus@sissenoudekeskus.ee); - kostja Sergei Golotvin

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Sergei Golotvini vastu osaliselt. 2. Välja mõista Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks 21.01.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0803049/96tt ja 14.10.2008 sõlmitud krediidilepingu nr 0858219/96rk alusel tekkinud võlgnevus 28 242,33 krooni, millest 15 073,65 krooni on tagastamata krediidisumma, 1582,11 krooni intress, 1050 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 10 370,57 krooni sissenõutavaks muutunud viivis 27.10.2010 seisuga ja 166 krooni lepingu sõlmimise tasu. 3. Välja mõista Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks alates 28.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma 12 073,65 krooni täieliku tasumiseni viivis 32,65% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 4703,08 krooni. 4. Jätta välja mõistmata Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu 1904,97 krooni. 5. Jätta välja mõistmata Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks alates 28.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma 3000 krooni täieliku tasumiseni lisanduv viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt aastas. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv kostja kanda; jätta hageja muudest menetluskuludest 94% kostja kanda ja 6% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista Sergei Golotvinilt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 5410 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

2(3) välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sergei Golotvin võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. 1. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0858219/96rk järgi tuleb jätta välja mõistmata. Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-l 8.4, mis sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 krooni suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni. Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi 14.11.2008 kuni 27.10.2010 eest 26 106,67 krooni, kuid hageja vähendab käsitlustasu nõude 2784 kroonini. Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsitlustasu kokkulepe krediidilepingus nr 0858219/96rk on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine, mistõttu jätab

3(3) kohus kostjalt hageja kasuks käsitlustasu välja mõistmata. 2. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,25 % aastas põhinõudelt, s.o 3000 kroonilt, alates 28.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 27.10.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 5347,50 krooni, kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 3000 krooni, sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 5347,50 krooni, lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks lisanduva viivise alates 28.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma 3000 krooni täieliku tasumiseni välja mõistmata. 3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1, § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-st 1 ja 4. Hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 94% kostja kanda ja 6% hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 4. TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 5410 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni ja 94% õigusabikulust 1500 kroonist).

Kohtunik