3-10-2236/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-2236

1

KOHTUMÄÄRUS KOHTUMÄÄRUS KOHTUMÄÄRUS KOHTUMÄÄRUS Kaebuse läbivaatamata jätmise kohta

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-10-2236 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi Ke kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Vabariigi Valitsuse 29.07.2010 korraldus nr 302 „Nõusolek maavara kavandamise loa andmiseks“.

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalikus menetluses Kaebaja Ke esindaja vandeadvokaadi vanemabi Timo Kullerkupp Vastustaja Vabariigi Valitsuse esindaja keskkonnaministri volitatud esindaja Elin Liik Kolmas isik OÜ V esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Arvamuse andja Je esindaja vallavanem Andrus Umboja Asja läbivaatamise kuupä Asja läbivaatamise kuupä Asja läbivaatamise kuupä Asja läbivaatamise kuupäev ev ev ev 30. detsember 2010

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 23 lg 3 p 1, § 47 1 lg 3 :

Jätta läbi vaatamata Ke kaebus haldusajas nr 3-10-2236.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

3-10-2236

2 29. juuli 2010 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 302 nõustuti OÜ-le V Jägala Lubjakivikarjääris kaevandamise loa andmisega (tl 21-22). 31.08.2010 esitas K kohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 29.07.2010 korralduse nr 302 tühistamiseks (tl 6-9). 04.10.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasati kolmanda isikuna OÜ V ning arvamuse andjana J (tl 32-33). 15.10.2010 esitas arvamuse J ja OÜ V (tl 41-43, 45-47). 01.11.2010 täpsustas kaebaja on seisukohti (tl 58-59). 03.11.2010 täpsustas Jõelähtme Vallavalitus oma arvamust (tl 62-63). 03.11.2010 esitas vastuväited Vabariigi Valitsus (tl 65-68).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Kaebaja Ke hinnangul on rikutud tema õigusi kuivõrd teda ei ole kaasatud kaevandamisloa väljastamise sh korralduse andmise menetlusse. Jägala lubjakivi karjääris kaevandamine tekitab negatiivset keskkonnamõju kaebaja territooriumile. Kaasamiskohustuse rikkumine on kaasa toonud sisuliselt ebaõige otsuse, kuivõrd ei ole kaalutud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tegemist on olulise rikkumisega ning seetõttu ei saa kaevandamisloa väljastamise menetluse tulemusena väljaantav haldusakt olla õiguspärane. Ka juhul, kui kaevandusest tulenev negatiivne keskkonnamõju kaebaja territooriumile ei ole suur, oleks tulnud kaebaja kaasata, kuivõrd teatud negatiivne keskkonnamõju on kaebaja territooriumile vaieldamatult olemas. Kaberla oja voolab kaebaja ja Jõelähtme valla piiril 2,5 km ulatuses ning kaevanduse mõjud Kaberla ojale mõjutavad otseselt kaebaja territooriumi. Kaebaja selgituste kohaselt oli vastustajal kohustus kontrollida omal initsiatiivil kõiki haldusakti õiguspärasuse aspekte ning selleks pöörduma kaebaja poole. Tegemist on olulise rikkumisega ning kaebajat puudutavate asjaolude väljaselgitamata jätmise tõttu on nõusolek antud ekslikult. Kaberla oja on lõheliste kudeja elupaigaks. Asjas esitatud dokumentidest ei tulene, et Kaberla ojas kaevanduse rajamisel tekkiv veetaseme tõus parandab kalade kudemisvõimalusi. Korraldust andes puudus vastustajal igasugune teave lõheliste kudemispaikade asukohtadest Kaberla ojas ning kudemispaikade sõltuvusest oja veetasemest. Eelnimetatud asjaolusid ei ole vastustaja tegelikult sisuliselt kaalunud. Kaberla oja veeseiret kaevanduse suudmest allavoolu ei ole ettenähtud. Kaberla oja veetaseme tõus kuni 10 cm toob kindlasti kaasa täiendava soostumise oja kallastel, mis muudab lõheliste kudemise võimalused halvemaks. Veetõus on ohtlik, sest kaldal asuvad hooned võivad jääda osaliselt vee alla. Kodasoo küla asub kaevandusalast 2 km kaugusel ning võib seetõttu jääda pinnasvee langetuslehtri piirkonda. KMH-ga oleks tulnud hõlmata kaevandusele kõige lähemal asuvad Kodasooküla salvkaevud, mis võivad veetaseme alanemise tõttu jääda tühjaks. Kuna kaevandusalal puhuvad tuuled valdavalt läänest ja edelast, siis kanduvad müra, tolm ja gaasid Kodasoo küla ja kaitsealuse Kodasoo mõisa pargi poole. Kaevandamise II ja III etapis jäävad küla majad kaevandusele lähemale kui 1 km.

3-10-2236

3 Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et kolmanda isiku taotlus kaebuse tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Korralduse andmisel on rikutud kaebaja õigusi, kuna ta jäeti menetlusse kaasamata vaatamata sellele, et kaevandamine tekitab negatiivset keskkonnamõju kaebaja territooriumile, mis omakorda on kaasa toonud asjas ebaõige otsuse. Vastustaja oleks pidanud keelduma nõusoleku andmisest. Ka kolmas isik möönab, et negatiivne keskkonnamõju kaebaja territooriumile eksisteerib vähemalt Kaberla oja kaldal. Käesoleval juhul ei eksisteeri ilmselget halduskohtusse pöördumise õiguse puudumist. Samuti ei viita miski kaebuse ilmselgele perspektiivitusele.

Vastustaja Vabariigi Valitsus ei nõustu kaebusega. Menetluse kestel korraldati KMH, mis algatati Harjumaa keskkonnateenistuse 08.11.2004 kirja alusel. Aruande kvaliteedi hindamiseks telliti asjakohane ekspertiis, mille teostas SA Säästva Arengu Instituut. Vastavalt eksperdi poolt tehtud ettepanekutele täiendati KMH aruannet. Täiendatud aruanne kiideti Harjumaa keskkonnateenistuse 22.09.2008 kirjaga heaks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt asub mäeeraldis kohe Kuusalu valla territooriumi kõrval. Tegelikult on Kodasoo küla elamud kavandatavast mäeeraldisest 2 km kaugusel. Kaebaja kaasamine ei oleks kaasa toonud sisult teistsuguse haldusakti andmist. Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et teatud mõju kaebaja territooriumile on olemas, kuna KMH on ammendavalt käsitletud võimalikke keskkonnamõjusid ning aruanne ei kinnita kaebaja väiteid. Korralduses on öeldud, et negatiivne keskkonnamõju on Kuusalu valla territooriumil praktiliselt olematu ning seda on käsitletud mitmest erinevast asjaolust lähtudes. Kaevandamisloa väljastamist menetleb antud juhul Keskkonnamet ning seetõttu lasub HMS sätestatud nõuete järgimine valdavalt kaevandamisloa väljastamist menetleval asutusel. Loaandja ei ole vaatamata nõusoleku andmisele kohustatud luba väljastama. Vabariigi Valituse nõusoleku andmine ei otsusta, kas luba ka tegelikult väljastatakse või millised nõuded selles seatakse. Seega ei saa võimalikud puudused kaevatavas korralduses viia paratamatult puudusteni lõplikus haldusaktis. Kaebusest ei selgu asjaolusid, mis oleksid saanud mingil moel mõjutada korralduse sisu. Antud asjaolusid on kaevandamisloa menetlemise käigus käsitlemist leidnud ja arvesse võetud. Korralduse eelnõu seletuskirjas on käsitletud Kaberla oja mahutuvust ning kirjeldatud keskkonnamõju vältimise meetmeid ojas lõheliste kudemisvõimaluste säilitamise ja parandamise kohta, nõutakse seirepunktide rajamist ning kalandusliku seire teostamist. Kalandusega seotud asjaolud olid vastustajale teada ning antud asjaolu on kaalutud korralduse andmisel. Kontrollitud kvaliteediga vee suunamine Kaberla ojja parandab oja veereźiimi ja kalade kudemisvõimalusi. Vee erikasutusloale lisatavas seirekavas määratakse täpselt seirepunktide hulk ja asukohad allavoolu. Alusetud on kaebaja väited üleujutuste ja soostumise kohta, kuna kavandatavast karjäärist väljapumbatava vee hulk ei soodusta mingil juhul alade soostumist, kuna oja perved on piisavalt kõrged veehulga vastuvõtmiseks ning seetõttu ei ole vaja täiendavalt uurida oja kallastel asuvate kinnistute olukorda. KMH aruandes on detailselt käsitletud salvkaevude olukorda. Eelduste kohaselt ulatub põhjaveetaseme alanduslehter maksimaalselt kuni 1,5 km kaugusele rajatavast karjäärist. Kuna Kodasoo küla asub 2 km kaugusel, siis seal asuvates kaevudes veetase eeldatavalt ei lange. Kui see

3-10-2236

4 siiski ilmneb, siis tuvastatakse see hiljemalt uue kaevandamisloa (II või III etapi) taotluse põhjal algatatava KMH käigus. KMH heakskiitmise käigus on määratud vastavad meetmed, mida on käsitletud korralduse eelnõu seletuskirjas. Samuti on käsitletud meetmed saasteainete välisõhku eraldamise vähendamiseks, müra ja tolmu leviku tõkestamiseks. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja oleks tulnud kaasata menetlusse, ei saa antud asjaolu HMS § 58 alusel kaasa tuua kaevatava korralduse tühistamist. Kõik kaebaja poolt kaebuses toodud asjaolud on korralduse andmisel käsitlemist leidnud, seetõttu ei saa nõusoleku andmine kaasa tuua lõpptulemusena antava haldusakti õigusvastasust. Samuti ei rikuta antud juhul kaebaja õigusi. Kaebusest ei selgu asjaolusid, mille tõttu oleks tulnud kaevatav korraldus jätta andmata. Vastustaja toetab kolmanda isiku taotlust kaebuse tagastamiseks, kuna tegemist on ilmselgelt põhjendamatu ja sisutu kaebusega. Kuna kaebus on menetlusse võetud, tuleb kaebus jätta läbivaatamata HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel.

Kolmas isik OÜ V vaidleb kaebusele vastu täies ulatuses. Kaebuses ei ole keskkonda käsitlevate argumentide esitamisel arvesse võetud KMH aruandes märgitut ja ekspertide soovitusi ning järeldusi. Kaebaja seisukoht ei ole põhjendatud. Kaevatava korraldusega ei ole rikutud kaebaja õigusi, kuna kaevandamist kaebaja territooriumil ei toimu ning keskkonnamõju on kaebaja territooriumil peaaegu olematu. Kaberla oja voolab mõlema valla piiril 2,5 km ulatuses ning KMH uuringute tulemusel on leitud, et kavandatav tegevus ei too kaasa piiriülest keskkonnamõju. Kolmanda isiku hinnangul ei ole kaebajal antud juhul kohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb kaebajale tagastada. Negatiivsest keskkonnamõjust antud juhul rääkida ei saa. KMH menetluse käigus oli kaebajale tagatud kõik võimalused oma arvamuse avaldamiseks ning seisukoha kaitsmiseks. Arvutuste kohaselt suudab Kaberla oja mahutada tulevase karjäärist väljapumbatava vee. Kõige rohkem võib vesi ojas tõusta 10 cm. Kontrollitud kvaliteediga vee suunamine ojja parandab oja veereźiimi ja kalade kudemise võimalusi. Täpsustatud veeseire tingimused esitatakse vee erikasutusloas. Kaebaja väited võimaliku üleujutuse ja salvkaevude tühjaks jäämise kohta on paljasõnalised.

Arvamuse andja J nõustub kaebaja põhjendustega ning toetab kaebaja seisukohti. Kaebaja õigusi on rikutud, kuna teda ei kaasatud kaevandamisloa korralduse andmise menetlusse. Kaberla oja pikkusest 1/6 osas voolab Kuusalu ja Jõelähtme valla piiril, tegemist on märgatava osaga oja pikkusest. KMH aruande koostamisel ei kaasatud kaebajat menetlusse kuigi seadus näeb sellise kaasamise ette. Kaberla oja kaudu juhitakse kavandatavalt alalt ära liigne vesi, mis mõjutab otseselt oja veetaset, reźiimi ja keemilist koostist. Kaevandamine võib piirata kaebaja õigusi ning kaebaja peab vajadusel appi võtma täiendavaid meetmeid lõheliste kudemiskohtade säilitamiseks. Kaevandamise käigus on oht, et kaevanduse mõjusfääris jäävad salvkaevud kuivaks. Veevarustuse esmased probleemid tuleb lahendada kohalikul omavalitsusel. Sellise tegevusega on rikutud haldusorganile pandud piisava hoole tagamise kohustust. Arvamuse täpsustuses märgib arvamuse andaja, et ei ole põhjendatud kaebuse tagastamine. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigusi ning kaebajal on õigus pöörduda kohtusse HKMS § 7 lg 1

3-10-2236

5 alusel. Kaevandustegevuse tulemusel on suur oht, et Kodasoo küla salvkaevud jäävad tühjaks. Kaberla oja veetaseme kõikumine võib mõjutada oja loodusliku sängi muutmist ja kalade kudemist. Kaebaja kaasamata jätmine on menetluslik puudus, mis võib kaebajale kaasa tuua lisakohustusi. Kolmanda isiku väited, et karjäärivee ojja suunamine parandab oja veereźiimi ja kalade kudemisvõimalusi, on paljasõnaline ning tõendamata.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Nagu iga teinegi kaebaja peab ka kohaliku omavalitsuse üksus põhjendama kohtusse pöördumisel, kuidas vaidlustatud haldusakt rikub tema õigusi.

OÜ V esitas maavara kaevandamise loa taotluse. Vaidlusaluse korraldusega andis vastustaja OÜ-le V nõusoleku maavara kaevandamise loa andmiseks.

Kaevandamisluba on oma olemuselt keskkonnaluba, mis annab õiguse maavara kaevandamiseks. Kohtupraktikas on tunnustatud kohaliku omavalitsuse õigust esitada halduskohtusse kaebusi sellistes keskkonnaasjades tehtud otsustuste tühistamiseks või toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, mis võivad oluliselt mõjutada omavalitsusüksuse poolt kohaliku elu juhtimist ja kohaliku elu küsimuste otsustamist ning selle kaudu kahjustada kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete täitmise võimalusi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2006. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-78-05). Samas saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruar 2007 otsus haldusasjas 3-3-1-86- 06).

Lähtudes maapõueseaduse § 29 kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS §47, § 48 kohaselt on avatud menetluse käigus kõigil võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning avalikkusele tutvumiseks pannakse välja ka taotlusele lisatud ning haldusmenetluse käigus koostatud asjassepuutuvad olulised dokumendid. Seega on kaebajal õigus osaleda kaevandamisloa andmise osas läbiviidavas avatud menetluses. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses väiteid ega tõendeid tema õiguste rikkumise kohta avatud menetluses ja/või avatud menetluse läbiviimise nõuete rikkumise kohta.

3-10-2236

6 Kaebaja hinnangul oleks tulnud ta kaasata kaevandamisloa väljastamise menetlusse menetlusosalisena. Kaebaja väidetel on tema menetlusse kaasamata jätmine mõjutanud asja sisulist otsustamist. HMS § 14 kohaselt algatatakse menetlus haldusorganile taotluse esitamisel. HMS § 11 lg 1 alusel on haldusmenetluses menetlusosaliseks taotluse esitanud isik; taotluse adressaat; isik, kelle õigusi või kohustusi taotluse lahendamine puudutab; haldusorgan, kes peab menetlevale haldusorganile esitama arvamuse või kooskõlastuse. Seega on haldusmenetluses menetlusosaliseks isikud, kui haldusmenetluse tulemusel tehtav toiming/haldusakt võib kaasa tuua juriidilised õigused ja kohustused nimetatud isiku õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib haldusorgan kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Seega on haldusorganil õigus, mitte kohustus kaasata puudutatud isikuid. Lähtudes eeltoodust tuleb haldusmenetlusse kaasata vaid need isikud, kellele või kelle õigustele on haldusmenetluses tehtud toiming/haldusakt vahetult suunatud, kelle õigusi või vabadusi võib haldusmenetluses sooritatud toiming või vastuvõetud haldusakt riivata ulatuslikumalt või intensiivsemalt kui ülejäänud puudutatud isikuid. Asjas ei ole esitanud väited ega tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks tulnud kaasata menetlusse HMS § 11 lg 1 sätete alusel. Esitatud tõendite kohaselt võib kaebaja puhul olla tegemist isikuga, kelle huve võib kaevatav korraldus puudutada, kuid tulenevalt eeltoodust ei ole haldusorganil kohustust kaasata puudutatud isikuid, seega ei saa puudutatud isikute haldusmenetlusse kaasamata jätmist lugeda selliseks menetlusveaks, mille tõttu saaks nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et kaebaja soovib kaevandusloa väljaandmise menetluses osaleda menetlusosalisena, ei saa olla kaebuse esitamise aluseks. Kaebaja ei ole käesolevas kohtumenetluses esile toonud ega põhistanud oma väited, mil moel kaebuses kirjeldatud keskkonnaalased asjaolud mõjutavad reaalselt ja oluliselt tema tegevust. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud keskkonnaalaseid mõjutusi, kuid esitatud tõendite kohaselt on tegemist asjaoludega, mida on hinnatud KHM- s ning milles on jõutud järeldusele, et rajatav karjäär ei avalda pinnaja pinnasveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju. Lähtudes maapõueseaduse § 34 lg 1 p 16 kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Kooskõlas käsitletud paragrahvi lg 2 tohib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud juhul kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Viidatud sättest tulenevalt ei saa nõusoleku andmisest järelda loa väljastamist ja kaevandamisele esitatavaid nõuete sisu, samuti ei ole nõusolek otsustaja jaoks siduv. Tulenevalt eeltoodust ei saa vaidlustatud Vabariigi Valitsuse nõusolek ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi. Lähtudes eeltoodust puudub kaebajal kaebeõigus kaevandamisloa taotluse menetluse käigus vastuvõetud korralduse vaidlustamiseks.

3-10-2236

7 HKMS § 23 lg 3 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.

Kooskõlas HKMS § 23 lg 5 loetakse kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda.

Annika Vendik Kohtunik