3-10-2713/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2713 Haldusasi V.B. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kohustamise nõudes. Resolutsioon 1.Lõpetada käesoleva haldusasja menetlus seoses asja kohtuvälise lahendamisega (HKMS § 24 lg 1 p 4). 2.Mõista välja Munitsipaalpolitsei Ametilt V.B. kasuks tema poolt kantud menetluskulud summas 11 400,00 krooni. 3.Saata käesolev määrus elektrooniliselt menetlusosalistele. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 336 lg 5 sätestab, et advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja riigivõi kohaliku omavalitsuse asutused esitavad avaldused, kaebused ja muud dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada menetlusdokument teises vormis. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 24 lg 3; § 471).

ASJAOLUD

Tallinna Halduskohtu menetluses on V.B. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kohustamise nõudes.

Vastustaja esitas 02.12.2010 oma vastuse kaebusele, milles märkis, et on väljastanud kaebajale 29.11.2010 teabenõudes küsitud kiirmenetluse otsuse koopia väärteoasjas nr 10038568.

Kaebaja esindaja esitas 09.12.2010 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel seoses asja kohtuvälise lahendamisega.

2 Vastustaja nõustub menetluse lõpetamise taotlusega, küll aga ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja taotlusega menetluskulude suuruse osas ning palub vähendada õigusabikulusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

Kaebaja on esitanud taotluse käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamiseks seoses toimingu sooritamisega vastustaja poolt. Vastustaja on nõustunud menetluse lõpetamisega.

Kohus leiab, et kuivõrd vastustaja väljastas kaebuse esitajale tema poolt nõutud dokumendi, sooritades sellega kohustamisnõude esemeks oleva toimingu, ning puudub vajadus kohtumenetluse jätkamiseks seoses asja kohtuvälise lahendamisega (HKMS § 24 lg 1 p 4), tuleb haldusasja menetlus lõpetada.

Vastavalt HKMS §-le 24 lg 2 kohus lõpetab menetluse määrusega. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

HKMS § 92 lg 5 alusel kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Kaebaja esindaja Aleksei Smelov on esitanud taotluse õigusabikulude vastustajalt väljamõistmiseks summas 11 850,00 krooni. Menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt kandis kaebaja menetluskulusid kokku summas

11 850,00 krooni, sellest riigilõiv summas 450 krooni ja kulud õigusabile summas 11 400 krooni.

Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole väga keeruka ja mahuka kaebusega, samuti ei ole käesolevas asjas olnud kohtuistungeid, kuid samas on V.B. esitanud lisaks kaebusele asjas ka määruskaebuse, millega seoses on ta samuti vajanud õigusabi. V.B. taotlus menetluskulude hüvitamiseks kokku

11 850,00 krooni ulatuses haldusasja lõpetamisel ei ole põhjendatud osas, milles see hõlmab tasutud riigilõivu. Kohtu hinnangul on põhjendatud vastustajalt menetluskulude väljamõistmine kaebaja poolt esitatud õigusabikulude ulatuses summas 11 400,00 (koos käibemaksuga), mis tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks tema poolt kohtumenetluses kantud menetluskuluna.

Kohus märgib, et HKMS § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb riigilõiv tagastada, mitte vastustajalt välja mõista. Kaebuse esitamisel on kaebuselt tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja määruskaebuselt summas 200 krooni. Kuivõrd määruskaebus rahuldati Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2010 kohtumäärusega, siis on antud taotlust eraldi menetletud ning nimetatud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Lisaks sellele kohus märgib, et seadus ei näe ette menetluse lõpetamisel riigilõivu tagastamist, mis on tasutud määruskaebuse esitamiselt (HKMS § 84).

Kohus on eelnevalt kontrollinud riigilõivu tasumist kaebuselt. Kaebaja on esitanud küll taotluse riigilõivu tagastamiseks, kuid ei ole märkinud, kelle arveldusarvele see tagastada tuleb. Riigilõivu tasumisel on selle tasujaks pangas märgitud V.B., kuid makse on teostatud sularahas makstes, mitte ülekandega arveldusarvelt. Kuni käesoleva ajani ei ole kaebaja esitanud kohtule andmeid kellele ja kuhu (arveldusarve number) riigilõiv tuleb tagastada.

3

Rahandusministri 29.12.2006 määrusega nr 68 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §-le 10 on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga 2 aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates, märkides riigilõivu tagastamise taotluses korra §-s 11 nõutud andmed. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus riigilõivu tagastamise eraldi määrusega peale kaebaja poolt Rahandusministri 29.12.2006 määrusega nr 68 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §-s 11 nõutud andmete esitamist kohtule.

Elle Kask Kohtunik