2-10-33289/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-10-33289

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-33289 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi Axxx Vxxxxxx vastu 16 459,59 krooni ja lisanduva viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, Tartu); esindaja Liisu Kreisman (e-post: menetlused@bigbank.ee) Kostja: Axxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Kinnitada hageja BIGBANK AS-i ja kostja Axxx Vxxxxxxxvahel 01.12.2010. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1. Hageja ja kostja on kokku leppinud kostja lepingust nr 0823536/96st tuleneva võla tasumises maksegraafiku alusel, tasudes võlgnevuse summas 8805,02 krooni hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas alljärgnevalt: 1.1.tasudes hiljemalt 30. detsember 2010. a vähemalt 75 krooni ja alates 2011. a jaanuarikuust 2011. a märtsikuuni igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks vähemalt 75 krooni, märkides viitenumbriks 20823536964; 1.2.tasudes võla jäägi hiljemalt 5. aprillil 2011. a ühekordse maksena. 2. Hageja ja kostja on kokku leppinud kostja lepingust nr 0841996/96rk tuleneva võla tasumises maksegraafiku alusel, tasudes võlgnevuse summas 7718,74 krooni hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas alljärgnevalt: 2.1.tasudes hiljemalt 30. detsember 2010. a vähemalt 75 krooni ja alates 2011. a jaanuarikuust 2011. a märtsikuuni igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks vähemalt 75 krooni, märkides viitenumbriks 20841996968; 2.2.tasudes võla jäägi hiljemalt 5. aprillil 2011. a ühekordse maksena. 3. Kui kostja ei tasu punktides 1 ja 2 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu

2 punktides 1 ja 2 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. 4. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist vastavalt Võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud määrale. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 6. Juhul, kui kostja täidab kokkulepitud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 1.2 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul, esitades koos avaldusega hagejale ka enda konto väljavõtte viimase 6 kuu kohta.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-33289 menetlus BIGBANK AS-i hagis Axxx Vxxxxxx vastu 16 459,59 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus: 1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Tagastada BIGBANK AS-i pangakontole nr 1120092793 AS-is Swedbank pool nõude esitamisel tasutud riigilõivust summas 500 (viissada) krooni. 3. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 5 (viie) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik BIGBANK AS esitas 12.07.2010. a kohtule hagiavalduse Axxx Vxxxxxx vastu 9203,29 krooni ja lisanduva viivise nõudes. 19.11.2010. a avalduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus 16 459,59 krooni ja alates 18.11.2010. a lisanduv viivis protsendina põhinõudest. 20.12.2010. a esitas hageja esindaja kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissilepingu. Hageja esindaja taotles kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissiga kinnitanud, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise

3 korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmises, seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud 12.07.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 1085 krooni (hagiavalduse esitamise eest on tasutud 1000 krooni ja dokumentide väljatrüki eest 85 krooni). Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik