2-10-53694/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 29. detsembril 2010 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-53694 AS X versus H. A. Hagi ese võlgnevuse 7499 krooni nõue hagihind 3750 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Hageja AS X (registrikood xxxxxxxx; aadress x.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja S. E. (Y OÜ, aadress x.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja H. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx)

Resolutsioon 1. Välja mõista H. A. AS-i X kasuks võlg 7 499 (seitse tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) krooni, sellest põhinõue summas 3750 krooni, intressid 400,25 krooni, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 3048,75 krooni. 2. Välja mõista H. A. menetluskulu 1000 (üks tuhat) krooni AS-i X kasuks. 3. Välja mõista H. A. AS-i X kasuks viivis menetluskuludelt (1000 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Valga kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja abikaasa allkirjaga väljastusteade. Kostja abikaasa on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 03.11. 2010. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 20 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks.

2 Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1000 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 2 500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 1000 krooni.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 2500 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks jätta õigusabikulu välja mõistmata. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa võlanõude kohtule esitamisega, ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis on tinginud õigusabi teenuse sisseostmist ning ei ole õigusabi kulu sisuliselt põhjendanud, piirdutud on vaid viitega võlgnevuse loovutamisest Y AS-le. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 000 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Annemarie Gerassimov Kohtunik