2-07-4965/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-4965 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Reet Allikvere Tsiviilasi M Pi hagi E Li ja E Li vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

18 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.02.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M Pi apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M P (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx x, xxxxxxx), esindaja advokaat Mann Tusti; Hageja alates 01.07.2010 Lt P (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx x, xxxxxxxx), seaduslik esindaja M P; Kostjad E L (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-x, xxxxxx) ja E L (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-x, xxxxx), esindaja vandeadvokaat Nigul Saar.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.02.2010 otsus, millega maakohus jättis M Pi hagi E Li ja E Li vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada.

2. Välja mõista igakuiselt E Lilt 500 krooni ja E Lilt 500 krooni L Pi ülalpidamiseks, alates 07.02.2007 kuni 30.06.2010 M Pi kasuks ning alates 01.07.2010 kuni L Pi täisealiseks saamiseni 12.09.2021, L Pi kasuks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 12.09.2003 sündis hagejal ja E Lil tütar L P (endise perekonnanimega (L).

2. Tallinna Linnakohtu 19.10.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-1017/04 tunnistati E L süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja karistati vangistusega 14 aastat karistusaja algusega 24.09.2003. Pärast kohtuotsuse tegemist on E L kinkinud tema nimel oleva vara oma vanematele. Elatist E L ja kostjad hagejale ei maksa. Perioodil 18.11.2004 kuni 23.11.2009 on kohtuotsuse täitmisest kohtutäituri vahendusel hageja arvelduskontole laekunud 45 505,32 krooni.

3. Tallinna Linnakohtu 25.01.2005 kohtuotsusega mõisteti E Lilt hageja kasuks välja tagasiulatuvalt alates 01.06.2004 elatis 2 000 krooni kuus hageja ja E Li ühise tütre L Pi ülalpidamiseks.

4. 07.02.2007 esitas hageja käesolevas tsiviilasjas hagi kostjate vastu, kes on lapse isapoolsed vanavanemad, lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni väljamõistmiseks.

5. Kostja I poolt on 01.10.2005 laekunud 2 000 krooni ning 3 000 krooni on kantud üle tähtpäevadeks. Kostjad on L Pi vanavanemad, kes vastavalt PKS § 65 peavad ülal pidama oma lapselast. Kostjad on sihilikult teinud kokkuleppel E Liga viimase varatuks, vältimaks elatise maksmist.

6. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks keskmiselt kokku 4 404 krooni kuus, millest kulutused toidule moodustavad 2 000 krooni, lasteaiakulu 374 krooni, eelkool 300 krooni, kulutused riietele 500 krooni ja jalanõudele 300 krooni, kulutused hügieenile ja isikuhooldusvahenditele 50 krooni, kulutused tervisele (sh ravimid, vitamiinid) 150 krooni, kulutused vaba aja veetmiseks/lasteüritused 220 krooni, kulutused eluasemele 510 krooni ning muud kulud 100 krooni. Hageja töötasu on keskmiselt 4 000 krooni kuus. Hageja saab peretoetust 300 krooni kuus.

Kostjate vastuväited

7. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

8. Kohus on rahuldanud hageja nõude lapse isa vastu, kellelt on elatis ka välja mõistetud. Nimetatud kohtuotsuse täitmise juures on ilmnenud, et väljamõistetud suuruses hageja elatist ei saa, kuna E L viibib kinnipidamiskohas. Täitemenetluse kaudu elatise ebapiisav saamine ei saa olla aluseks nõuda elatist kelleltki teiselt kui seda on määratud kindlaks jõustunud kohtulahendiga. Elatise kohustus ei muutu solidaarkohustuseks sellisel juhul, kui laps elab ühe vanema juures ja teiselt vanemalt väljamõistetud elatis tegelikult ei laeku väljamõistetud ulatuses. Solidaarvõlgnikeks võivad olla mõlemad vanemad juhul kui laps asub kolmandate isikute juures. Esitatud hagiavalduses puuduvad obligatoorseks peetavad tingimused, mille olemasolul saaks väita, et vanavanem oleks kohustatud maksma elatist.

Lapsel on olemas mõlemad vanemad. Puudub asjaolu, mille kohaselt mõlemalt vanemalt üheaegselt ei ole võimalik saada ülalpidamist.

9. Kostjad ei ole võimelised lapselast ülal pidama kuna, nad on pensionärid. Kostjad on ka invaliidid, lisaks sellele põeb kostja II eesnäärmevähki. Kostja I pension on 4 776 krooni ja kostja II pension on 4 775 krooni. Kostja I igakuised kulutused eluasemele moodustavad 800 krooni, ravimitele 700 krooni, toidule 1 500 krooni, telefoni ning transpordikulu 500 krooni. Seega moodustavad kostja I igakuised hädavajalikud kulutused

3 500 krooni. Kostja II igakuised kulutused eluasemele moodustavad 1 200 krooni, ravimitele 800 krooni, toidule 1 500 krooni, telefoni ning transpordikulu 500 krooni. Seega moodustavad kostja II igakuised hädavajalikud kulutused 4 000 krooni.

10. Kostjale I kuuluvad kaks korteriomandit. Kostjatel pole pangalaene, liisingukohustusi, järelmaksu-võlakohustusi. Kostjatel ei ole väärtpabereid, investeeringuid, ettevõtlustulu ega kapitalitulu. Kostjatel ei ole märkimisväärse turuväärtusega vallavara. Säästud kulusid E Li kriminaalasja tsiviilhagi rahuldamisele summas 268 830 krooni.

11. Kulutused toidule 2 000 krooni kuus 6-aastasele lapsele on ülepaisutatud ning hageja pole tõendanud kulutusi eluasemele.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 22.02.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda.

13. PKS § 65 kohaselt on vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, samuti abi vajavat töövõimetut täisealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid, abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada.

14. Kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et hagejal ning E Lil sündis 12.09.2003 tütar L L. Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2004 korraldusega nr 2215.k on L nsi perekonnanime muudetud ja tema uueks perekonnanimeks on P. Tallinna Linnakohtu 25.01.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/30-5154/04 on E Lilt väljamõistetud elatis 2

000 krooni hageja kasuks tütre ülalpidamiseks. Tallinna Linnakohtu 19.10.2004 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1017/04 on E L süüdi tunnistatud KarS § 114 p 5 ja karistatud vangistusega 14 aastat karistusaja algusega 24.09.2003.

15. Kohtutäituri vahendusel on E Lilt elatusraha hageja arveldusarvele laekunud perioodil 05.10.2005 kuni 23.11.2009 kogusummas 45 505,32 krooni. Ka nähtub kohtule esitatud konto väljavõttest, et E Li kontole raha laekub. Seega ei ole antud juhul õige hageja väide, et E Lilt ei ole võimalik ülalpidamist saada, kuivõrd hageja on elatusraha E Lilt tütre Li ülalpidamiseks saanud. Kohtu arvates on käesoleval juhul tegemist jõustunud kohtuotsuse täitmisel tekkinud raskustega, mis tähendab, et E Lilt ei ole võimalik saada elatist eelpool osundatud kohtuotsusega väljamõistetud summas. Kohus asus seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla aluseks pöörduda kohtusse vanavanemate vastu PKS § 65 alusel. Samuti asus kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole antud juhul põhjendatud ka seetõttu, et hagi võimaliku rahuldamise korral oleks elatis hageja kasuks väljamõistetud samaaegselt kolmelt isikult. Nimetatu aga ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Asjaolu, kas vanavanemate varaline seisund võimaldab ülalpidamist anda, ei oma käesoleval juhul olulist tähtsust, kuna kohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et E Lilt elatusraha laekub.

16. Kohus selgitas, et vastavalt elatisabi seaduse § 2 lg 1 on alaealisel lapsel õigus elatisabile, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda PKS § 61 lõikes 4 nõutavas ulatuses.

17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

18. Hageja palus tühistada Harju Maakohtu 22.02.2010 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

19. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et E Lil puudub vara ja iseseisev sissetulek. Pärast elatise väljamõistmist võõrandas E L kogu oma vara kostjatele. Seega puudub täituril võimalus pöörata võõrandatud varale sissenõuet. E Lile on mõistetud 14-aastane vanglakaristus tapmise eest. E L ei tööta kinnipidamiskohas ja keegi ei saa teda selleks ka sundida. Kõik rahalised vahendid, mille arvelt elatis hagejale laekunud, on E Li kontole vanglas kandnud vastustajad. Seega on elatise kohustust ka tänaseni tegelikult kantud kostjate rahaliste vahenditega, mistõttu puudub hagejal võimalus tegelikult reaalne võimalus E Lilt elatist saada ja sõltub kostjate suvalisest otsustusest. Antud juhul on tegemist olukorraga, mida reguleerib PKS § 65.

20. Lisaks sellele on samas asjas Tallinna Ringkonnakohus oma 07.03.2008 otsusega juba tuvastanud, et E Lilt ei ole võimalik elatist saada. Asi saadeti esimese astme kohtule poolte varalise seisundi tuvastamiseks. Seda esimese astme kohus aga teinud ei ole.

21. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et tegemist on kohtuotsuse täitmise raskusega. Arvestades E Li karistusaja pikkust, mis moodustab enamiku lapse ülalpidamiskohustuse aja pikkusest ning asjaolu, et elatise saamine sõltub ainult kostjate tahtest, ei ole see käsitletav lihtsat kohtuotsuse täitmise raskusena. Tegemist on ülalpidamise saamise kestva võimatusega. Kohus peab perekonnaasjades lähtuma eelkõige lapse huvidest. Käesolevas asjas on jäänud hageja ja E Li laps ilma tema ülalpidamiseks vajalikust toetusest. Inimese tapmine ei ole vabandatav asjaolu, mis võimaldab lapse ülalpidamiskohutusest vabaneda.

22. Hagejale jääb arusaamatuks kohtu viide elatisabi seaduse § 2 lg-le 1. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kuid temale elatisabi seadus käesoleval ajahetkel ja asjaoludel ei kohaldu ning ei lahenda hageja probleemi lapse ülalpidamises.

Vastus apellatsioonkaebusele

23. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb protsessinormide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

25. 01.07.2010 jõustunud PKS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PKS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Eraldi rakendussäte on ette nähtud lahutatud abikaasa ülalpidamise puhuks (PKS § 213). Muudele ülalpidamisnõuetele kohaldatava õiguse kohta erisätted puuduvad. Ülalviidatud sätetest järeldub, et kui elatisehagi, v.a lahutatud abikaasa elatisehagi, on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 01.07.2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada kehtivat perekonnaseadust ning mõista elatis välja kehtiva seaduse sätete alusel.

26. Enne 01.07.2010 reguleeris vanavanemalt lapselapsele elatise välja mõistmist PKS § 65, mille kohaselt olid vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid, abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Kehtivas seaduses sätestab vastava regulatsiooni PKS § 96 ja § 105 mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma teiste hulgas ka teise astme ülenejad sugulased. Sarnaselt enne 01.07.2010 kehtinud PKS §-le 65, tuleb ka kehtiva PKS §-de 99 ja 102 kohaselt elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist.

27. Maakohus on otsust tehes mõistnud vääralt kuni 30.06.2010 kehtinud PKS §-i 65 sisu. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta, et kohtutäituri vahendusel lapse isalt elatise osaline laekumine annab põhjust jätta hagi rahuldamata. Kolleegium ei nõustu seaduse tõlgendusega, mille kohaselt saab nimetatud sätte järgi vanavanematelt elatist nõuda vaid juhul, kui lapsel puuduvad mõlemad vanemad või kummaltki vanemalt ei ole võimalik elatist saada. Ühe vanema elusolek ei saa kõikidel juhtudel tagada lapsele ülalpidamist, samuti ei pruugi ühe vanema pingutustest lapse vajadustele vastavaks ülalpidamiseks piisata. Kõnealuse sätte sõnastuses mitmusele viitav sõna „nendelt“ ei pea kolleegiumi arvates silmas mitte mõlemat vanemat, vaid kajastab mitmust sättes toodud subjektide loetelu tõttu. „NEt“, st et piisavat elatist ei ole võimalik saada ükskõik kummalt vanemalt, abikaasalt ega täisealiseks saanud lapselt.

28. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on E Lilt kohtutäituri vahendusel laekunud perioodil 05.10.2005 - 23.11.2009 elatist kokku summas 45 505,32 krooni (tl 239). Tõendist nähtuvalt ei ole aastatel 2006-2008 hagejale raha laekunud, aastal 2005 on olnud kolm laekumist kokku summas 33 200 krooni ning aastal 2009 on laekumised olnud ebaühtlased ja enamus juhtudel summaliselt alla seaduse poolt ettenähtud elatise miinimumsuurust (kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg 4). Nii enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 60 kui kehtiva PKS § 96 mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Kuna lapse isa kannab pikaajalist vanglakaristust, mille pikkus katab enamiku lapse ülalpidamiskohustuse ajast, on hageja kolleegiumi hinnangul õigustatult esitanud elatise nõude lapse vanavanemate vastu. Tegemist on kestava olukorraga, kus lapsel ei ole võimalik toimetulekuks vajalikus ulatuses oma isalt ülalpidamist saada. Maakohtu seisukoht, et hagejal võiks kõnealusel juhul abi olla elatisabi seadusest, mille § 2 lg 1 sätestab riigi kohustuse pidada ülal alaealist last, on ekslik, kuna sama seaduse § 3 lg 2 võimaldab saada riigilt lapsele elatist üksnes 90 päeva jooksul. Samuti ei saa kolleegiumi arvates lapse õigust ülalpidamisele seada sõltuvusse vanglakaristust kandva isa soovist ja/või võimalustest karistuse kandmise ajal sissetulekut teenida. Vangistuseseaduse § 37 lg 5 sätestab üheltpoolt, et kinnipeetava rakendamine tööle võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul ning teiselt poolt sõltub sama seaduse § 38 lg 1 kohaselt kinnipeetu tööga kindlustamine asjaoludest, mida viimane ei saa mõjutada.

29. Ringkonnakohus leiab, et kostjad on võimelised lapse ülalpidamises osalema. Kostjate pensionite suurused on vastavalt E Lil 4 775 krooni ja E Lil 4 776 krooni. Kostjad on vastuväidetes toonud välja oma igapäevased kulutused, mille kohaselt kulub E Lil eluasemele 800 krooni, ravimitele 800 krooni ja transpordile 500 krooni. E Lil kulub elusasemele 1 200 krooni, ravimitele 700 krooni, hooldajana nii enda kui E Li toidule kokku 2 500 - 3 000 krooni ning transpordile 500 krooni (tl 219-220). Jaotades kostjate igapäevase toiduraha kummagi kostja vahel võrdselt, jääb E Lil igakuiselt vaba raha vähemalt 1 175 krooni ning E Lil 876 krooni. Ülaltoodut arvestades peab kolleegium kostjatele jõukohaseks mõista kummaltki kostjalt lapselapse ülalpidamiseks elatisena välja igakuiselt 500 krooni. Kolleegium arvestab elatise väljamõistmisel muuhulgas ka asjaoluga, et kostjatel on igapäevaste kulutuste kõrval olnud võimalik teha 2009. aasta jooksul pojale vangala arveldusarvele raha ülekandeid kokku 8 500 krooni (tl 220).

30. Ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et ka vanavanemate elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema tähelepanu keskmes

(enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 65 ja kehtiva PKS § 123). Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslaste kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku elatise. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Kui kaaluda kõnealusel juhul lapse huvi saada kostjatelt ülalpidamist ning kostjate huvi säilitada praegust sissetuleku jaotust, mille järgi katab E L üksi mõlema kostja toidukulud ja mõlemal kostjal kulub pensionist märkimisväärne osa riigi ülalpidamisel olevale vanglakaristust kandvale pojale raha andmiseks, siis tuleb eelistada alaealise lapse huve, kes ei saa ise oma elu-oluliste vajaduste rahuldamiseks midagi ette võtta ning kelle põhivajaduste rahuldamine sõltub täiel määral ülalpidamiskohuslastest, s.h kostjatest.

31. Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb elatis mõista välja enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 70 lg-st 1 juhindudes alates elatise hagi esitamisest. Kuni 30.06.2010 tuleb elatis mõista välja M Pi kasuks ning alates 01.07.2010 L Pi kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. M P esitas elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal ja sellel ajal tegi ka maakohus asjas otsuse. Kuna ringkonnakohus lahendab kaebuse uue seaduse kehtivuse ajal, siis tuleb lähtuda selles seaduses sätestatust. Tsiviilasja toimikumaterjalidest saab järeldada, et M P, kes on alaealise lapse seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks ka praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada ja alates 01.07.2010 mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid L Pi kasuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb alates 01.07.2010 lugeda L P käesolevas tsiviilasjas hagejaks (RKTK 28.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 p-d 14 ja 18).

32. Erinevalt kehtiva PKS § 101 lg-st 1, ei sätestanud enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus vanavanematelt elatise välja mõistmise puhuks miinimumsummat, millele väljamõistetav elatis pidi vastama. Kehtiv perekonnaseadus elatise miinimumsuuruse osas kohustatud subjektidel vahet ei tee ja näeb § 101 lg-s 1 kõigi ülapidamiskohuslaste osas ühtviisi ette nõude, et elatis alaealisele lapse ei tohi väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Õigustuse mõista kostjatelt alates 01.07.2010 välja elatis väiksemas summas kui seaduse poolt ettenähtud elatise miinimumsuurus, annab kõnealusel juhul kehtiva PKS § 102 lg 1, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

33. Kuna kummaltki kostjalt välja mõistetava elatise summa jääb pärast 01.07.2010 algava perioodi osas oluliselt alla kehtiva PKS § 101 lg-s 1 ettenähtud elatise miinimumsuurust ning ka enne 01.07.2010 jääva perioodi osas on välja mõistmisele kuuluva elatise summa igakuiselt võetuna väike, peab kolleegium liigseks lapse vajaduste põhjendatust eraldi tuvastada. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks kokku

4 404 krooni kuus (tl 232) ning see on kõnealuse perioodi elukallidust silmas pidades kolleegiumi hinnangul usutav.

34. Eeltoodu alusel on hagi osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Reet Allikvere