3-10-2170/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2170 Otsuse kuupäev 30.12.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. V kaebus Viru Vangla toimingu (seoses vaidele vastamise tähtajaga) õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. V Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon Tunnistada vaidemenetlusega viivitamine õigusvastaseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 30.12.2010 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

19.08.2010.a esitas A. V Tartu Halduskohtule kaebuse, kus selgitas, et Viru Vangla 28.06.2010 käskkirjaga nr 6-3/1359-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristus teo eest, et ta ei allunud korraldusele asuda koristama. Karistuseks määrati kaebajale pikaajaline kokkusaamise keeld. Samal või järgmisel päeval esitas kaebaja antud käskkirja peale vangla direktorile vaide, millega taotles karistuse liigi muutmist, kuna pikaajalise kokkusaamise keeluga karistati ennekõike tema perekonda. Peale vaide esitamist, esitas kaebaja taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks. Viimane jäeti rahuldamata. Siiani puudub vaide vastus, tänaseks on vaide esitamisest möödas tähtaeg, millal Viru Vangla on kohustatud vaide lahendama, seega on kaebajal põhjendatud õigus nõuda Viru Vanglalt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist. Viru Vangla ei ole teinud midagi selleks, et tegevusetuse eest kaebaja ees vabandada. Vastustaja Viru Vangla oma 08.10.2010.a Tartu Halduskohtule esitatud vastuses leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Viru Vangla 28.06.2010 käskkirjaga nr 6-3/1359-D määrati A. V distsiplinaarkaristusena ühe pikaajalise kokkusaamise keeld. A. V esitas 29.06.2010 käskkirja nr 6-3/1359-D peale vaide, mis registreeriti 29.06.2010 nr 6-12/463. A. V esitas vaide 29.06.2010, vaie registreeriti samal päeval. Vangla leidis, et kaebaja vaie on puudustega ning andis 14.09.2010 kirjaga nr 6-12/463-1 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

2 Kaebaja vaides puuduseid ei kõrvaldanud, vaid võttis 21.09.2010 vaide tagasi põhjendades, et on pöördunud kohtu poole. Vangla tunnistab, et on viivitanud kaebajale vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel, kuid tegemist ei olnud vaidemenetluse tahtliku venitamisega, vaid vaiete suurest hulgast tingitud takistusega. Vastustajal, kui haldusorganil, ei ole tahtlust venitada vaidemenetlust, vaid praktikas on seoses vaiete rohkusega tekkinud olukord, et vangla ei jõua neid tähtaegselt menetleda. Vangla tegeleb intensiivselt tekkinud olukorra lahendamisega ja loodab selle peagi lahendada. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. A. V on kaebuses märkinud, et kuna tänaseks on vaide lahendamise tähtaeg läbi, siis on tal põhjendatud õigus nõuda Viru Vanglalt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist, mille esitamiseks taotleb ta vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse kindlaks tegemist. Seega võib kaebusest aru saada, et kaebaja põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on hilisema kahjunõude esitamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja on kaebuses vaidlustanud vaidemenetlusega viivitamise, mistõttu vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud nõue vaidemenetlust käsitlevas osas kuulub rahuldamisele ja on põhjendatud. Kohus nõustub, et vaidemenetlus on ette nähtud selleks, et anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi kohtumenetlusest olulisemalt reeglina kui kiirema vahendi abil. Samuti leiab kohus, et see on ka odavam lahendamise viis ning seadusandja ongi sellise lahendamisviisi ette näinud, mistõttu on isikule tagatud vaidemenetluses õiguste kaitse seadusega. Seadusega tagatud õigusest ilmajätmine on õigusvastane tegevus. Kaebuses märkis kaebaja, et kaebaja põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on hilisema kahjunõude esitamine. Halduskohus märgib, et vaidemenetluses tekkinud vaide lahendamise viivitus ei ole põhjuseks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. Kuivõrd ükski seadus ei sätesta, et vaidemenetluse läbiviimine või selle mitte läbiviimine võiks mõjutada distsiplinaarkaristuse määramist ning mõjutada käskkirja sisu kvaliteeti. Vaidemenetluse tähtaja möödumisel tuleb karistust määrav käskkiri vajadusel vaidlustada, kuid käskkirja tühistamist või kehtetust see kaasa ei too. Haldusasja materjalide järgi A. V esitas vaide 29.06.2010, vaie registreeriti samal päeval. Kuna vaiet tähtaegselt ei lahendatud, esitas kaebaja 19.08.2010.a kaebuse halduskohtule. Kohtumenetluse ajal, leidis Viru Vangla, et kaebaja vaie on puudustega ning andis 14.09.2010 kirjaga nr 6-12/463-1 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja vaides puuduseid ei kõrvaldanud, vaid võttis 21.09.2010 vaide tagasi põhjendades, et on pöördunud kohtu poole. Viru Vangla on omaks võtnud, et on viivitanud kaebajale vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel, kuid tegemist ei olnud vaidemenetluse tahtliku venitamisega, vaid vaiete suurest hulgast tingitud takistusega. Vastustajal, kui haldusorganil, ei ole tahtlust venitada vaidemenetlust, vaid praktikas on seoses vaiete rohkusega tekkinud olukord, et vangla ei jõua neid tähtaegselt menetleda. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale vaide 29.06.2010 ja alles 14.09.2010 leiti, et vaie ei vasta HMS § 76 sätestatud nõuetele ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vastavalt VangS § 11 lg 41 justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

HMS § 41 kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kohus

3 märgib, et kaebajale oleks HMS § 41 järgi pidanud teatama, et vangla vajab vastamiseks pikemat aega. HMS § 78 järgi, kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HMS § 84 kohaselt tuli vaie lahendada hiljemalt 30 päeva jooksul ning vaide lahendamise viivitust ei õigusta töökoormuse kasv. Vaidemenetluse eesmärk jäi kaebajal selle tõttu saavutamata, seega tuleb vangla tegevuses tuvastada õigusvastasus, kuna seadusest tulenevalt on vanglal kohustus vaie lahendada tähtaegselt ja seda ei saanud jätta lahendamata.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik