2-10-47584/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.12. 2010.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-47584

Tsiviilasi IM (ik XXX, ühtlasi hageja R M seaduslik esindaja) ja R M(ik XXX) hagi kostja L M(ik XXX ) vastu elatusraha väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 4500.- krooni.

Asja läbivaatamine 29.12.2010. a , avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostja L M elatis tema 24.04.2000. a sündinud poja R M ülalpidamiseks 500 krooni kuus alates 02.11.2009. a kuni XXX. a hageja IM ja edasi poeg R M kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni. Elatusraha perioodi osas 02.11.2009. a kuni 02.02.2011. a täitmise lükkab kohus edasi kuni 02.02.2012. a. Muus osas tuleb elatusraha välja maksta vastava kuu esimeseks kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud panna kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühine alaealine poeg R M, kes elab koos hageja IM. Kostja ei toeta oma last materiaalselt. Viibib kinnipidamiskohas.

Seoses eeltooduga palusid hagejad kostjalt välja mõista elatusraha 3000 krooni kuus tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluse käigus vähendasid hagejad nõuet 500-le kroonile. Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kostja sai kuni 2010. a novembrikuuni pensioni, mille suurus on 2013 krooni. Kostja andmetel ei ole ta saanud pensioni saamist pikendada, sest viibib kinnipidamisasutuses. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Lisaks R M on kostjal veel teine alaealine laps. 500 kroonist elatusraha oli kostja nõus maksma. Kohtu põhjendused Alates 01.07.2010. a kehtib perekonnaseaduse uus redaktsioon. Alates nimetatud ajast esitatakse elatishagi lapse nimel. Seega kaasas kohus poolte alaealise poja kaashagejaks. Kuni 30.06.2010. a reguleerib elatusraha väljamõistmist nimetatud ajani kehtinud perekonnaseadus.

Perekonnaseaduse kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsiooni § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. PKS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi

kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid (töövõimetus, lapsel on piisav sissetulek, ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused). PKS § 61 lg 5 annab võimaluse nimetatud elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 61 lg-s 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtus võib PKS § 61 lg 6 järgi jätta elatise väljamõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatusraha väljamõistmine ning selle suurus põhineb kostja õigeksvõtul. Elatusraha kuulub PKS § 70 lg 2 alusel väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Elatusraha tagasiulatuva osa täitmise lükkab kohus edasi ajale, mil kostja eeldatavalt kinnipidamisasutusest vabaneb. Samuti kohus arvestab, et kostjal oleks ajaliselt võimalik oma pensionisuhteid korrastada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Epp Haabsaar