2-09-48154/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-48154 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. detsembril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi V A hagi M A vastu abielu lahutuse ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 44 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V A (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: M A (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 28.12.2010, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Nikolajeva Istungil osalenud isikud Hageja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V A hagi M A vastu täies ulatuses. 2. Lahutada V A ja M A (abielueelne perekonnanimi T) abielu, mis on registreeritud EV Narva Linnavalitsuse Perekonnaseisuameti poolt 21. septembril 1991.a, kanne nr 552. 3. M A säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”A”. 4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. 5. Mõista M A V A kasuks välja alates 24.09.2009 elatis tütre J A , sünd XXX (ik XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni tütre täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX. 6. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta 4 350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni ulatuses. 7. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-48154 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-09-48154

2(5) Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 24.09.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled on registreerinud abielu 21.09.1991.a, mille kohta on koostatud abielu kanne nr 552 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Pooltel on ühine laps J A, sünd XXX.

Abielu kestel poolte suhted on halvenenud, kuna kolm aastat tagasi kostja perioodiliselt hakkas kaduma majast ja käesoleval ajal kostja ei ela registreerimiskohal, kuigi hagejal olemasoleva informatsiooni kohaselt kostja asub Narva linnas, hageja tuttavad näinud teda.

Peale seda kostja tegi järelepärimise Ida Politseiprefektuurile ja andis teade ajalehes ja mitu päeva tagasi hagejale helistati ja öeldi et kostja M A elab ühiselamus aadressil XXX linnas.

Laps J A käib koolis. Igakuiselt J A ülalpidamiseks on vaja kokku 8 850 krooni.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes PkS § 27, 29 lg 2, § 31, 60, 61 lg 2 hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 21.09.1991.a. kanne nr 552; välja mõista kostjalt alaealise lapse J A, sündinud XXX., ülalpidamiseks hageja kasuks 2 175 krooni alates 2009.a aprillist kuni lapse täisealiseks saamiseni; välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik kohtukulud.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 24.09.2009.

TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis ühele lapsele summas 2175 krooni ja lahutada poolte abielu, seega antud asja hagihind moodustab 44 575 krooni /(2 175 krooni * 9 kuud) + 25 000 krooni/.

KOSTJA VASTUVÄITED

Tsiviilasi nr 2-09-48154

3(5) Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ja vastuse nõudega isiklikult kätte, kuid hagi vastuse ei esitanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuid sai kohtukutse õigeaegselt isiklikult kätte. Kohtule mitteilmumise põhjustest kostja ei teatanud.

Hageja toetas oma hagi ja põhjendused, seletas, et midagi ei muutunud. Hageja arvab, et abielu ei saa säilitada, pooled rohkem kui 3 aastat elavad eraldi, laps elab hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja palus mõista elatist välja alates hagi esitamise päevast. Menetluskulud palub jätta poolte endi kanda. Hageja taotles lahendada asja sisuliselt kostja osavõtuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on registreeritud EV Narva Linnavalitsuse Perekonnaseisuameti poolt 21. septembril 1991.a, kanne nr 552. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega II-ЛА № 313389 (tl 3).

Pooltel XXX on sündinud ühine laps – tütar J A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0142995 (tl 4).

Hageja seletuste kohaselt pooled ei ela koos rohkem kui 3 aastat, kostja elab teises kohas. Hageja leiab, et abielu säilitada on võimatu.

Kohus, kuulates ära hageja seletused ja põhjendused leiab, et hagi abielu lahutamise osas kuulub rahuldamisele.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 63 (alates 01.07.2010 kehtima hakanud redaktsioon) abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Pooltel kooselu ei ole rohkem kui 3 aastat, pooled elavad alaliselt erinevates korterites, seega kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad

Tsiviilasi nr 2-09-48154

4(5) kooselu ei taasta. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt poolte lepitamine on võimatu ja ebamõistlik, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada.

Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja ei teinud avaldust varem kantud perekonnanimi taastamiseks, siis säilitatakse talle abielus kantud perekonnanimi „A“.

Vastavalt PKS § 66 p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana PKS (kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana PKS järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja).

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud PKS § 60 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud 16.04.1998.a laps J A. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Uue PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni.

PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 175 krooni alates hagi esitamisest. Kostja hagile ei vastanud, seega loeb kohus, et kostja võttis hageja nõuded ja väited õigeks.

Tsiviilasi nr 2-09-48154

5(5) Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 (edaspidi RKTKo) leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Kuna hageja nõuab elatist summas, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust.

Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.

Kuna kostja ei osale oma lapse ülalpidamisel, rikub ta oma kohustusi ja hageja nõue elatise väljamõistmisest on põhjendatud.

Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses, lahutab poolte abielu ja mõistab elatise summas 2 175 krooni välja alates hagi esitamisest ehk alates 24.09.2009.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt on kohtul diskretsiooniõigus määrata viivitamata täidetava elatise suurus.

Kohus leiab et otsus kuulub viivitamatule täitmisele summas 4 350 krooni.

MENETLUSKULUD

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 5 000 krooni, kuid ei palunud menetluskulud mõista kostjalt välja.

TsMS § 164 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Lähtudes eeltoodust kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik