3-10-1776/51 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2010, Jõhvi Kohtuasja number

3-10-1776 Kohtuasi V.J.i kaebus Justiitsministeeriumi toimingute peale Kirjalik eelmenetlus

Resolutsioon 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2. Määruse ärakiri koos tõlkega vene keelde saata kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED V.J. on esitanud Tallinna Halduskohtu vahendusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudega kaebuse. Selles kurdab ta väga mitmete Tartu Vangla, Tartu Halduskohtu, Vabariigi Presidendi Kantselei, EV Prokuratuuri, Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla toimingute üle, kuid ei nimeta, milliseid konkreetseid ja kuna sooritatud Justiitsministeeriumi toiminguid ta silmas peab ning miks on need õigusvastased ja tema õigusi rikkuvaid. 14.10.2010 ja 17.11.2010 koostatud kohtumäärustes selgitas kohus kaebajale, millised nõuded on kehtestatud halduskohtule esitatava kaebuse suhtes ja missugused on tema kaebuse puudused. Seejuures juhtis kohus kaebaja tähelepanu vajadusele teatada kohtule arusaadavas vormis milliseid ja kuna sooritatud Justiitsministeeriumi toiminguid on ta kaebust esitades silmas pidanud, miks on need õigusvastased ja tema õigusi rikkuvad ning millised on tema huvi põhjendused. Kaebaja on kahel korral sõnaohtralt kirjeldanud enda tagakiusamist mitmete ametnike ja ametiasutuste poolt ning nõuab Justiitsministeeriumi vastutusele võtmist Tartu Vanglale abi osutamise eest, kuid jätkuvalt ei ole võimalik üheselt aru saada, milliseid konkreetseid Justiitsministeeriumi toiminguid ja miks ta vaidlustada soovib.

KOHTU PÕHJENDUSED Nõuded, mida üldse saab halduskohtule esitada on loetletud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 ja 3. Ametniku või ametiasutuse vastutusele võtmise kohta taotluse esitamise õigust neist ei

2

tulene. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 kohaselt tuleb kaebus, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses tagastada. Haldusakti või toimingu tuvastamise nõue on halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 1 kohaselt üks nõuetest, mida saab halduskohtule esitada. Sama seadustiku § 10 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 kohaselt tuleb kaebusesse märkida asutuse või ametniku nimi, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse, vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, miks kaebaja leiab, et vaidlustatu on õigusvastane ja milliseid tema õigusi see rikub. V.J.i kaebuses on vaid muude väidete rohkuse tõttu ebaselgeks jäävad väited ministeeriumi tegevusest tema Viru Vanglasse paigutamisel, abi osutamisest vanglatele tema aastatepikkusel piinamisel ning arvukate pöördumiste tagastamisest. Konkreetselt nimetab ta küll ära Viru Vanglasse paigutamise kohta antud käskkirja, mille tõttu oli ta väidetavalt piinamistele allutatud, kuid ei esita selle suhtes mingit nõuet ja selgeid põhjendusi. Justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ § 8 ja § 10 kohaselt paigutab Justiitsministeerium kinnipeetava ühest kinnisest vanglast teise vangla direktori taotluse alusel. Kuna ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist mingisse kindlasse vanglasse, on vastava haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 kohaselt peab kohus niisuguse kaebuse esitajale tagastama. Veel nimetab V.J. konkreetselt ka kahte Justiitsministeeriumisse enda piinamise kohta saadetud kaebust, kuid mõlemad on esitatud peale halduskohtule esitatud kaebuse koostamist ega saa seetõttu olla selle esemeks. Valdava osa tema väidetest moodustavad süüdistused erinevate vanglate ja mitmete teiste ametiasutuste kohta, neis tema suhtes toimuvad tegevused aga ei saa kuidagi põhjendada Justiitsministeeriumis paigutamise kohta koostatud haldusakti või kaebustele antud vastuste õigusvastasust. Kaebuse ja selle täienduste ebamäärasus ei võimalda konkreetseid nõudeid tuletada ka mõne teise kaebaja poolt nimetatud ametiasutuse suhtes. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1, 2 ja 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmise kohta, andma tähtaja nende kõrvaldamiseks ja tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korra kaebuse selle esitajale tagastama. Tartu Halduskohus juhtis kahel korral kaebaja tähelepanu vajadusele esitada konkreetsete väidete ja taotlustega kaebus, kuid V.J. pole seda vaatamata hoiatusele puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgedest kohtu poolt antud tähtaegade jooksul teinud ning esitatust on võimalik välja lugeda vaid halduskohtu pädevusse mitte kuuluvaid või perspektiivituid nõudeid. Seega pole kohtul võimalik tema kaebust menetleda ning ta peab jätma selle halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3, lg 3’ ja lg 4 nimetatud alustel läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras ja tähtajal uuesti halduskohtusse pöörduda, kui selleks on tekkinud õiguslik alus.

Raili Randlane Kohtunik