3-10-1614/24 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2010, Jõhvi Kohtuasja number

3-10-1614 Kohtuasi OÜ Landare kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 17.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/9828-11 tühistamiseks Kirjalik menetlus

Resolutsioon 1.Jätta OÜ Landare kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 28.01.2011.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 17.05.2010 koostati Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuses maksuotsus nr 12.2-3/9828-11 (tl 10-12), millega kohustati OÜ Landare tasuma 66 748 krooni suurust käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et OÜ Landare on kolme mobiiltelefoni võõrandamisel SIA Dono rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 12 lg 2, § 13 p 1 ja 2, § 23 lg 1 ja 2, § 24 lg 1 tulenevat hoolsuskohustust ega ole selle kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendava dokumendi esitamata jätmisega täitnud nullmääraga käibemaksu rakendamise tingimust.

2 21.06.2010 edastas OÜ Landare Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-4), milles ta palus Maksu-ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuses tema suhtes tehtud maksuotsuse tühistamist. Kaebaja nõustus maksuhalduri seisukohtadega selles, et 0% maksumääraga ühendusesiseseks käibeks on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki ning väitis, et on ostja käibemaksukohustuslaseks olemist kontrollinud ja kauba võõrandamise tõendanud, kuid dokumente kauba väljaviimise kohta polnud tal selle eripära arvestades võimalik hankida. Seejuures ta märkis, et seadusega pole kehtestatud, kuidas või millega tõendada kauba Eestist välja viimist siis, kui seda teeb ostja ning kinnitas, et heauskse müüjana uskus ja usub ta ka praegu, et telefonid viidi Eestist välja. Veel leidis kaebaja, et kauba soetaja tegevus või tegevusetus ei saa mõjutada tema maksukohustust ning lisas, et ehkki telefonide välja viimise saab kindlaks teha IMEI koodide abil, ei pidanud maksuhaldur seda vajalikuks. Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse vastuses (tl 48-49) paluti kaebus rahuldamata jätta, ja esitati oma seisukohad kaebaja väidete suhtes. Neis märgiti, et kaebaja ei täitnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tuleneva isikusamasuse tuvastamise kohustust ega suutnud tõendada, et kolme Vertu RM-266V Signature S Desing mobiiltelefoni ostu-müügitehingu puhul oli tegemist ühendusesisese käibega. Veel märgiti, et kaebaja küll väidab, et nii ostja kui vahendaja kinnitavad kauba Eestist välja viimist, kuid samas pole väidetav ostja tehingut Läti Vabariigis ühendusesisese käibena deklareerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendavate maksusummade määramise põhjuseks olnud seisukoht, et OÜ Landare pole tõendanud tehingu toimumist SIA Dono ning seetõttu puudus tal alus kajastada 2009 jaanuari käibedeklaratsioonis ühendusesisest käivet 370 824 krooni ulatuses. Käibemaksuseaduse § 7 lg 1 p 1 tulenevalt loetakse ühendusesiseseks käibeks kauba võõrandamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt tuleb ühendusesisest käivet tõendada kauba võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et SIA Dono oli tehingu toimumise ajal registreeritud Läti Vabariigi käibemaksukohustuslasena. Kohtuasja materjalidesse esitatud maksutoimikus on olemas 23.01.2009 kuupäeva kandev arve nr 2910, mille kohaselt on OÜ Landare müünud kokku 23 700 euro eest Läti Vabariigis registreeritud äriühingule SIA Dono kolm mobiiltelefoni Vertu RM-266V Signature S Design ning kassa sissetuleku order nr 290115 sellelt äriühingult 370 824,40 krooni suuruse sularahasumma vastuvõtmise kohta. Veel nähtub toimikust, et 22.01.2010 koostas Ida maksuja tollikeskuses korralduse nr 9828-4, millega kohustas OÜ Landare esitama kõik SIA Dono toimunud tehingu kohta koostatud dokumendid ja pikendas hiljem kahel korral revisjoniaktile eriarvamuse esitamise tähtaega, et OÜ Landare saaks esitada tehingu toimumist kinnitavaid lisadokumente, kuid ei saanud midagi peale SIA Dono pakkumise, tema käibemaksukohustuslaseks olemise kontrolli kinnitava väljavõtte ja taotluse, et maksuhaldur selgitaks ise IMEI koodide kaudu välja, et telefone ei ole Eestis kunagi kasutatud. Dokumente, mis kinnitaksid kauba toimetamist Läti Vabariiki, toimikus ei sisaldu ning kaebuses väidetakse, et kauba viis Eestist välja ostja. Käibemaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 kohaselt loetakse sellisel juhul käibe toimumise kohaks Eesti ning sama seaduse § 1 lg 1 kohaselt on Eestis toimunud käive reeglina käibemaksu objektiks. Kuna käibemaksuseaduse § 15 lg 3 p 2 kohast käibemaksu nullmäära saab kohaldada vaid teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või piiratud maksukohustuslaseks oleva ostja puhul, on tehingu teise poole tuvastamine ühendusesisese käibe puhul olulise tähendusega. Antud juhul ei tõenda miski kohtule esitatust, et tegemist oli ühendusesisese käibega ja telefonid ikka tõepoolest müüdi just SIA Dono. Maksutoimiku andmetel on Maksuja Tolliamet teinud Läti maksuhaldurile

3 päringu SIA Dono kohta, kuid saanud vastuse, et see äriühing pole jaanuaris 2009 ühendusesisest ostu OÜ Landare deklareerinud, maksuametisse ilmunud ja dokumente kontrolliks esitanud ning on seetõttu 27.05.2009 registrist kustutatud. Maksutoimikust ei nähtu, et OÜ Landare oleks täitnud üle 200 000 krooni suuruste tehingute suhtes kohalduva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 13, § 14, § 23 ja § 24 tulenevaid kohustusi oma tehingupartneri kontrollimisel. Asjaolu, et kohtu nõudmiste (tl 13, 15, 17, 19, 54, 56 ja 58) peale mobiilteenust pakkuvatelt sideettevõtjatelt saadud vastused (tl 34, 36, 42, 51, 61, 64, ja 67) ei kinnita ühegi vaidlusaluse telefoni kasutamist Eestis, pole piisav tõendamaks, et need võõrandati just Läti Vabariigis käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingule SIA Dono ja sellesse liikmesriiki ka toimetatud. See aga on eelnevalt juba nimetatud põhjendustel maksustamise seisukohalt määrava tähendusega. Eeltoodust järeldub, et OÜ Landare ei ole tõendanud vaidlusaluste mobiiltelefonide müüki teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele ja Eestist väljatoimetamist. Seega pole ta tõendanud ka õigust kajastada käibedeklaratsioonis ühendusesisest käivet. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetele vastavaid arveid. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Neil põhjustel pole halduskohtul alust Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 17.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/9828-11 tühistamiseks. OÜ Landare kaebus jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 3338 krooni suurused kulutused sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ida maksuja tollikeskuse oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ei esitanud.

Raili Randlane Kohtunik