2-10-23878/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. detsember 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-10-23878 Tsiviilasi

Hagi hind J K hagi mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu hüvitamisotsuse tühistamiseks, liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutaja tuvastamiseks ning 59 599,68 krooni ja viivise väljamõistmiseks M O kasuks

59 599,68 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja J K (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja Andi L kostja mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond esindaja Jüri A 07.12.2010, avalik kohtuistung hageja esindaja Andi L , kostja esindaja Jüri A RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J K hagi mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu 59 599,68 krooni ja viivise väljamõistmiseks M O kasuks.

2. Jätta läbi vaatamata J K hagi mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond 17.03.2010.a hüvitamisotsuse nr 1 tühistamiseks.

3. Jätta läbi vaatamata J K hagi mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse

Fond vastu liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutaja tuvastamiseks.

4. Jätta kõik menetluskulud J K kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik Kindlustuse vaidluskomisjoni 11.05.2010.a otsusega tunnistati 25.01.2010.a Harjumaal JK9 juures toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest täies ulatuses vastutavaks MT.

Kostja otsusega ei nõustunud ja esitas Harju Maakohtule taotluse Kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.08.2010.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt toimus 25.01.2010.a Harjumaal, Jüris, Kasemäe 9 asuva maja juures liiklusõnnetus, milles osalised MT sõidukiga Audi ja J K sõidukiga Lexus.

Kuna liiklusõnnetuses osalejate kindlustusandjate vahel oli vaidlus, teostas nõude käsitlemist liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 43 lg 4 alusel kostja.

Kostja tegi 17.03.2010.a otsuse, milles leidis, et õnnetuse eest vastutab 60 % ulatuses MT ja

40 % ulatuses J K. Kostja leidis, et MT rikkus liikluseeskirja (LE) § 92 p 1. J K aga ületas sõidukiirust.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ületas sõidukiirust.

Liiklusõnnetusega on tekitatud varakahju 59 599 krooni M O , kes on käesolevaks ajaks sõiduki Lexus omanik.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja tühistada kostja 17.03.2010.a hüvitamisotsuse nr 1 ja tuvastada, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab MT. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista M O 59 599,68 krooni ja seaduses sätestatud viivise alates 17.03.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Ka hageja vastutab liiklusõnnetuse eest, kuna ta ületas sõidukiirust. Kuna hageja ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik, puudub tal rahalise nõude esitamise õigus. Samuti on OÜ V kalkulatsiooni kohaselt sõiduki taastusremondi maksumuseks 38 147 krooni.

Kohtu põhjendused

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et MT sõitis 25.01.2010.a sõidukiga Audi JK maja juures asuvalt juurdesõiduteelt Kasemäe tänavale, kus põrkas kokku J K juhitud sõidukiga Lexus. Asja materjalidest selgub, et sõiduki Lexus suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse leping AS- iga Inges Kindlustus. AS SEB Liising ja M O vahel sõlmitud liisinglepingu lõpetamise aktist nähtub, et AS SEB Liising on sõiduki Lexus andnud üle M O omandisse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 463 lg 1 sätestab, et kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusriski, on kolmandal isikul õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi.

Kolmas isik ei või neid õigusi käsutada ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. LKindlS § 5 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja on sõiduki omanik. LKindlS § 5 lg 2 järgi on kindlustatu sõiduki valdaja. Seega on käesoleval juhul kindlustatud hagejaga seotud kindlustusriski. Samas ei saa hageja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi käsutada ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. See tuleneb VÕS § 463 lg 1 kolmandast lausest. Ka hagi esitamist kohtusse tuleb pidada kindlustuslepinguga seotud õiguse käsutamiseks. Asjaolu, et hagi esitamist kohtusse saab pidada õiguse käsutamiseks, tuleneb sama paragrahvi lõikest 2.

VÕS § 463 lg 2 sätestab, et kindlustusvõtja võib kolmandale isikule kindlustuslepingust tulenevaid õigusi oma nimel käsutada, muu hulgas kindlustatud isiku nõude kindlustusandja vastu sisse nõuda, nõudest loobuda või sellega tehinguid teha. Sellest tuleneb, et nõude esitamist kindlustusandja vastu loetakse õiguse käsutamiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, et M O oleks andnud hagejale nõusoleku kostja vastu kindlustuslepingu täitmise nõude esitamiseks. Ka asjaolu, et hageja on sõiduki registreerimistunnistusel märgitud sõiduki kasutajaks, ei tõenda, et tal oleks nõusolek kindlustusandja vastu nõude esitamiseks.

Seega ei ole hageja õigustatud raha väljamõistmise nõuet esitama. Kuna hagejal puudub nõude esitamise õigus, siis puudub kohtul vajadus ka võtta seisukoht, kas J K vastutab osaliselt liiklusõnnetuse eest või mitte. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hagi 59 599,68 krooni ja viiviste väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja on palunud ka tuvastada, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab MT. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Kohus leiab, et tegemist ei ole õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõudega. Sellise nõudega soovib hageja saada kohtult õiguslikku hinnangut liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutaja kohta. Kui hagejal oleks olnud nõude esitamise õigus, siis oleks kohus kohtuotsuse motiveerivas osas pidanud küll võtma seisukoha, kes vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuid selline nõue ei saa olla hagi esemeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Seega tuleb hagi nimetatud nõudes jätta läbi vaatamata. 07.12.2010.a toimunud istungil võttis hageja nõude, tühistada kostja 17.03.2010.a hüvitamisotsus nr 1, tagasi. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Seega tuleb selles nõudes jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik