2-09-53423/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-53423

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

29. detsember 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-53423

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i

hagi

Marje

Henno

vastu

84 630,35 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

55 936,22 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS (RK 10183757; asukoht Rüütli 23,

51006

Tartu),

esindaja

Artur

Maljukov

(e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

kostja Marje Henno

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Marje Henno vastu.

2. Välja mõista Marje Hennolt BIGBANK AS-i kasuks 84 630 (kaheksakümmend neli

tuhat kuussada kolmkümmend) krooni ja 35 senti, millest 55 936,22 krooni on tagastamata

krediidisumma,

10 026,93

krooni

sissenõutavaks

muutunud

tasumata

intress,

1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 17 667,20 krooni sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi eest 11.07.2008 kuni 12.10.2009.

3. Välja mõista Marje Hennolt BIGBANK AS-i kasuks alates 13.10.2009 kuni

tagastamata

krediidisumma

täieliku

tasumiseni

viivis

25,09%

tagastamata

krediidisummalt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei

või ületada põhinõuet.

4. Välja mõista Marje Hennolt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 10 270 (kümme

tuhat kakssada seitsekümmend) krooni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Marje Henno võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates

2(3)

kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.11.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0605051/95st, mille

raames on pooled sõlminud kaks kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste

muutmise kohta. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks

krediidisummaks 56 781,77 krooni intressimääraga 25,09% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingut

korrektselt, siis edastas hageja kostjale 18.06.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 11.07.2008

lepingu üles.

Hageja nõuab kostjalt kokku 84 630,35 krooni väljamõistmist, millest 55 936,22 krooni on

tagastamata krediidisumma, 10 026,93 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 17 667,20 krooni sissenõutavaks muutunud

viivis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 25,09% tagastamata

krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.09.2010 (tl 72). Teates kohustas

kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades,

et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada

hagiavalduses

märgitud

ja

asjaoludega

õiguslikult

põhjendatud

ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid

kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

3. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS

§ 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus

tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

5. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0605051/95st

ja selle maksegraafiku koos hageja krediidilepingute üldtingimustega, 05.01.2007 sõlmitud

kokkuleppe nr 1 ja selle maksegraafiku koos hageja krediidilepingute üldtingimustega, 02.04.2007

sõlmitud kokkuleppe nr 1 ja selle maksegraafiku koos hageja krediidilepingute üldtingimustega,

07.05.2008 ja 22.05.2008 meeldetuletuskirjad, 18.06.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse, 11.07.2008

lepingu ülesütlemisavalduse, hageja kehtestatud hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 10, 12-38, 40-

41).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Lepingu ja selle kokkulepete kohaselt andis hageja kostjale kokku 56 781,77 krooni

krediiti. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud hagejale ühtegi makset, siis on

kostja poolt 02.04.2007 sõlmitud kokkuleppe nr 1 järgi tagastamata krediidisummaks

55 936,22 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata

lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ning tasuda intress vastavalt lepingule ja

3(3)

kokkulepetele lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja

kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles

hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113).

VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele

jõudmiseks. Hageja hoiatas 18.06.2008 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu

kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes kostjale ühtlasi

kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava

tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 11.07.2008 lepingu üles, nõudes kogu võlgnevuse tasumist.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega

viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva

krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist

seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning

p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast.

Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 25,09% (02.04.2007 sõlmitud

kokkuleppe nr 1 alusel) võlgnetavalt summalt aastas. 12.10.2009 seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 17 667,20 krooni.

7. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista 84 630,35 krooni, millest 55 936,22 krooni on tagastamata krediidisumma,

10 026,93 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1000 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulu ja 17 667,20 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 11.07.2008 kuni

12.10.2009. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 13.10.2009

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,09% tagastamata krediidisummalt

aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus

hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja

menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 8500 krooni, elektroonilise dokumendi

väljatrüki eest tasutud riigilõivu 170 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise

eest tasutud riigilõivu 100 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni, kokku seega 10 270 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik