3-10-2078/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2078 Otsuse kuupäev 28.12.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. T´e kaebus Viru Vangla 10.06.2010 käskkirja nr 6- 3/1184-D tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega, peatada vaidlusaluse käskkirja kehtivus kuni asja kohtulahendi jõustumiseni. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. T Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon Tunnistada vaidemenetlusega viivitamine õigusvastaseks, muus osas jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 28.12.2010 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

Kinnipeetav A. T määrati Viru Vangla 20.04.2010 käskkirjaga nr 6.-2/263-T „Kinnipeetav A. T majandustööle määramine“ tööle finantsja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (sektor E8 koristaja) ajavahemikuks alates 22.04.2010 kuni 21.07.2010 tunnitasuga 9,90 krooni (üheksa krooni üheksakümmend senti). Käskkirja tutvustati kaebajale 22.04.2010. Korraldus tööle asumiseks anti kaebajale 14.05.2010. Kaebaja keeldus tööst. Viru Vangla 10.06.2010 käskkirjaga nr 6.-3/1184-D karistati kaebajat distsiplinaarkorras vangistusseaduse § 37 lg 1 ja 67 p 1 sätestatud rikkumise eest seitsme (7) ööpäeva kartseri kohaldamisega. 09.07.2010 esitas A. T vaide, milles taotles käskkirja nr 6.-3/1184-D kehtetuks tunnistamist. Vangla ei jõudnud vaiet tähtaegselt menetleda. A. T pöördus Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles taotleb Viru Vangla 10.06.2010 käskkirja nr 6.-3/1184-D kehtetuks tunnistamist, vaide menetlemise tähtaegade rikkumise õigusvastaseks tunnistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist – peatades käskkirja nr 6.-3/1184-D kehtivus kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 13.08.2010 kohtumäärusega võeti menetlusse A. Te kaebus Viru Vangla 10.06.2010 käskkirja nr 6.-3/1184-D kehtetuks tunnistamise nõudes ja kohaldati käskkirja nr 6.-3/1184-D suhtes õiguskaitse.

Kaebaja märgib kaebuses, et 14.05.2010 kella 20.15 paiku õhtuse loenduse ajal E-8 osakonnas anti kaebajale korraldus tööle asumiseks osakonna koristajana pärast õhtust loendust, millest kaebaja olevat keeldunud. Distsiplinaarkaristuse algatamise aluseks oli valvuri Kristjan Kont poolt koostatud ettekanne nr 2105. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ja kuulub tühistamisele kui kaalutlemata ja ebaproportsionaalne haldusakt, kuna sellega rikuti kaebaja subjektiivseid õiguseid. Kaebaja leiab, et ei protokollist ega käskkirjast ei nähtu, kuidas anti kaebajale korraldus ja kas ta sai või pidi sellest aru saama. Ainult juriidiliselt korrektne ja efektiivne menetlus saab garanteerida asjade objektiivset kajastamist ning puuduliku menetluse tulemus toob kaasa isiku süüst vabastamise. Kaebaja esitas käskkirja peale Viru Vanglale 09.07.2010 vaide, kuid vangla jättis antud vaide tähtaegselt lahendamata. Kaebaja leiab, et vangla on sellega rikkunud tema subjektiivseid õiguseid õiguspärasele ootusele, viidates PS §10,14, 46 ja VangS § 1¹ lg 7 ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele Rec(2006)2 ja Euroopa Vanglareeglistiku sätetele, mistõttu palub ta vaide menetlemise tähtaegade rikkumise õigusvastaseks tunnistamist.

05 ja 26.10.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule täiendavad seisukohad, milles leiab, et temale määratud karistuse käskkiri on õigusvastane ja kuulub tühistamisele ning vangla seisukoht on ennastõigustav, mis ei tee haldusakti õiguspäraseks. Kaebaja jääb oma kaebuses toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning leiab, et vaidlustatud käskkiri on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane PS vastane ning kuulub tühistamisele. Vastustaja Viru Vangla oma 15.09.2010.a Tartu Halduskohtule esitatud vastuses leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. 09.07.2010 esitas A.

T vaide, milles taotles käskkirja nr 6.-3/1184-D kehtetuks tunnistamist. Vangla ei jõudnud vaiet tähtaegselt menetleda. Distsiplinaarmenetluse käigus kinnitas meditsiiniosakonna vanemõde 26.05.2010 õiendis, et koristajana töötamisel vastunäidustusi ei ole. Kaebaja ei oma meditsiinilist haridust ning ei ole pädev andma meditsiinilist hinnangut. See, et kaebajale on diagnoositud hüpertooniatõbi ning määratud vastav ravi, ei ole tööd välistavaks asjaoluks. Vastustaja selgitab, et distsiplinaarkaristuse määramisel lähtutakse distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditest ning nende põhjal tuvastatud asjaoludest.

Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaolud aga on välja toodud distsiplinaarmenetluse protokollis, kus on antud hinnang menetluse käigus kogutud tõenditele, tõendite analüüsi põhjal tuvastatud asjaolud, samuti rikkumise tuvastamisel tehakse kaalutletud ettepanek karistuse kohaldamiseks. Kui haldusakti andja nõustub täielikult distsiplinaarmenetluse protokollis esitatud põhjendustega, ei ole ka mõeldav ega vajalik asuda karistuse määramisel esitama uusi kaalutlusi ega põhjendusi. Samuti ei nõua seda õigusaktid, vastupidi tuleneb VangS § 64 lg-st 4, et distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul.

Asjaolu, et kaebajat ei rahulda temale karistuse määramine, ei tähenda, et haldusorgan on õigusaktides sätestatu vastu eksinud. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et käskkirjas nr 6.-3/1184-D ei ole põhjendatud karistuse valikut. Vastavalt nimetatud haldusakti 3. lehekülje viimasele lõigule on haldusaktis märgitud põhjendus, miks on vajalik kohaldada just nimelt lühiajalist kartserisse paigutamist. Vastustaja jääb käskkirjas nr 6.-3/1184-D märgitud põhjenduste juurde. Kui kaebaja esmalt (14.05.2010 seletuskiri) väitis ennastõigustavalt, et ei saa töötada tervise tõttu, siis hilisemalt (20.05.2010 seletuskiri) on asunud kaebaja esitama juba täiendavaid otsitud põhjendusi, milleks on väidetav julgeolekurisk.

Kaebaja on töötamisest keeldumisega ilmselgelt näidanud üles soovimatust töötada. Vastustaja rõhutab, et tulenevalt VangS § 37 lg 1 on kinnipeetaval kohustus töötada ning töö tegemisest keeldumisega näitab kaebaja üles ilmset lugupidamatust ühiskonda. Kaebajal on tasumata ka kuriteoga tekitatud kahju ning tööst keeldumisega näitab ta üles ka soovimatust enda poolt tekitatu heastamisele. Kaebaja viide Euroopa Liidu liikmesriikide Ministrite Nõukogu soovituse Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta (edaspidi EVR) punktile 60.5, mille kohaselt üksikvangistust tohib kasutada karistusena üksnes erandlikel juhtudel ning kindla tähtajaga, mis on võimalikult lühike, on asjasse puutumatu.

Kaebaja suhtes ei ole kohaldatud üksikvangistust, vaid karistuseks määrati kartseri kohaldamine, mis ei ole võrdsustatav üksikvangistusega. Vastustaja juhib tähelepanu, et EVR on küll soovitusliku sisuga instrument, kuid EVR-i punkt 57.2 sätestab et siseriiklik õigus määrab kindlaks: a. millised vangide teod ja tegematajätmised on distsipliinirikkumised; b. distsiplinaarmenetluse korra; c. määratava karistuse liigid ja kestuse. Seega, kui juhinduda EVR-is sätestatust, tuleb arvestada, et EVR-is sätestatu kohaselt kuulub kinnipeetavate distsiplinaarne mõjutamine siseriikliku õiguse pädevusse.

Kaebaja on esitanud täiendavalt halduskohtule tõendina Viru Vangla 12.02.2010 käskkirja nr 6.-3/275-D „Kinnipeetav Valeri Spalva´le distsiplinaarkaristuse määramine“. Vastustaja on seisukohal, et teise kinnipeetava distsiplinaarkaristuse käskkiri ei saa olla tõendiks käesolevas haldusasjas. Distsiplinaarkaristuse valikul ja määramisel arvestatakse iga kinnipeetava individuaalseid iseloomuomadusi. Arvestades kõiki eeltoodud seisukohti on vastustaja seisukohal, et kaebus on alusetu ning kaebaja näitab üles ilmselget soovimatust teha vanglas tööd ja olla kasulik ühiskonnale ning hüvitada enda poolt tekitatud kahjud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja on kaebuses vaidlustanud vaidemenetlusega viivitamise, mistõttu vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud nõue vaidemenetlust käsitlevas osas kuulub rahuldamisele ja on põhjendatud. Kohus nõustub, et vaidemenetlus on ette nähtud selleks, et anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi kohtumenetlusest olulisemalt kiirema vahendi abil. Samuti leiab kohus, et see on ka odavam lahendamise viis ning seadusandja ongi sellise lahendamisviisi ette näinud, mistõttu on isikule tagatud vaidemenetluses õiguste kaitse seadusega.

Seadusega tagatud õigusest ilmajätmine on õigusvastane tegevus. Kaebuses märkis kaebaja, et vangla on sellega rikkunud tema subjektiivseid õiguseid õiguspärasele ootusele, viidates PS §10,14, 46 ja VangS § 1¹ lg 7 ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele Rec(2006)2 ja Euroopa Vanglareeglistiku sätetele, mistõttu palub ta vaide menetlemise tähtaegade rikkumise õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohus märgib, et vaidemenetluses tekkinud vaide lahendamise viivitus ei ole põhjuseks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks.

Kuivõrd ükski seadus ei sätesta, et vaidemenetluse läbiviimine või selle mitte läbiviimine võiks mõjutada distsiplinaarkaristuse määramist ning mõjutada käskkirja sisu kvaliteeti. Vaidemenetluse tähtaja möödumisel tuleb karistust määrav käskkiri vajadusel vaidlustada, kuid käskkirja tühistamist või kehtetust see kaasa ei too. Antud juhul on kaebuse esitaja käitunud õigesti ning ta on vaidlustanud vangla 10.06.2010 käskkirja nr 6-3/1184-D. Vangla on omaks võtnud, et ei lahendanud A. Te vaiet tähtaegselt. Vastavalt VangS § 11 lg 41 justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid.

Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. HMS § 41 kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kohus märgib, et kaebajale oleks HMS § 41 järgi pidanud teatama, et vangla vajab vastamiseks pikemat aega.

Ka HMS § 84 kohaselt tuli vaie lahendada hiljemalt 30 päeva jooksul ning vaide lahendamise viivitust ei õigusta töökoormuse kasv. Vaidemenetluse eesmärk jäi kaebajal selle tõttu saavutamata, seega tuleb vangla tegevuses tuvastada õigusvastasus, kuna seadusest tulenevalt on vanglal kohustus vaie lahendada tähtaegselt ja seda ei saanud jätta lahendamata. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 20.04.2010 käskkirjaga nr 6.-2/263-T „Kinnipeetav A. T majandustööle määramine“ tööle finantsja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (sektor E8 koristaja) ajavahemikuks alates 22.04.2010 kuni 21.07.2010 tunnitasuga 9,90 krooni (üheksa krooni üheksakümmend senti).

Käskkirja tutvustati kaebajale 22.04.2010. Kaebajal oli õigus haldusaktiga mittenõustumisel esitada 30 päeva jooksul Viru Vangla direktorile vaie, kuid ta ei esitanud vaiet 20.04.2010 Viru Vangla käskkirjale nr 6.-2/263-T. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Kaebaja rakendati Viru Vangla 20.04.2010 käskkirjaga nr 6.-2/263-T majandustöödele abitööliseks. Käskkirja järgi tuli kaebajal täita oma tööülesandeid sektoris E 8 koristajana. Kaebajal polnud õigust tööst keelduda. Töökohustusest on VangS § 37 lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üldvõi kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama.

Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Samuti ei ole ta põhjendanud, mispärast on koristaja tööülesannete puhul tegemist temale mittesobiva tööga. Kaebaja põhiargument on, et talle määratud töötasu pole vastav. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Halduskohus märkis eelnevalt, et kuna kaebajal oli kohustus tööd teha, siis oli keeldumine sektoris E 8 koristaja tööülesannetest käsitletav vangla antud korralduse (käskkirja nr 6.-2/263-T ) mittetäitmisena.

VangS § 67 p 1 toodud kohustuse rikkumine on VangS § 63 lg 1 järgi käsitletav distsiplinaarrikkumisena, mille eest on õigus määrata distsiplinaarkaristust. VangS § 67 p-s 1 toodud kinnipeetava kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele on oluline vangla julgeoleku tagamiseks. Vanglaametnike korraldustele mitteallumine võib mõjutada ka teisi kinnipeetavaid vanglas kehtivat korda rikkuma ning viia massilisele allumatusele ja rahutustele. Sellised rahutused ohustavad nii vanglaametnike kui kinnipeetavate elu ja tervist. Kaebaja arvates ei nähtu protokollist ega käskkirjast, kuidas anti kaebajale korraldus ja kas ta sai või pidi sellest aru saama.

Halduskohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav kahtleb talle antud korralduse õiguspärasuses, ei ole tal õigus korralduse täitmisest keelduda. Korralduse vaidlustamiseks on talle ettenähtud teised õiguskaitsevahendid – vangla juhtkonna, Justiitsministeeriumi või kohtu poole pöördumine. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Distsiplinaarkaristuse algatamise aluseks oli valvuri Kristjan Kont poolt koostatud ettekanne nr 2105, millest tuleneb, et isik keeldus täitmast talle antud korraldust asuda tööle E8 osakonna koristajana.

Vaidlust ei ole selles, et käskkirja nr 6.-2/263-T tutvustati kaebajale 22.04.2010 ja 14.05.2010 kella 20.15 paiku õhtuse loenduse ajal E-8 osakonnas anti kaebajale korraldus tööle asumiseks osakonna koristajana pärast õhtust loendust. Haldusasja materjalide järgi distsiplinaarmenetluse käik protokolliti (VangS § 64 lg 3), protokolli tutvustati kaebajale, kes andis sellele oma allkirja. Distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana ja on põhjendatud (VangS § 64 lg 4). Samuti on karistuse valikut põhjendatud.

Distsiplinaarkaristus määrati VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul. VangS § 43 lg-te 1 ja 2 kohaselt makstakse töötasu ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel ning kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Seega tuleb jätta kaebus Viru Vangla 10.06.2010 käskkirja nr 6- 3/1184-D tühistamise nõudes rahuldamata.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik