2-10-49784/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-10-49784

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-49784 Tsiviilasi Kxxxxxxx Sxxxxxx ja Txxxx Sxxxxxxxhagi JxxxxSxxxxxx vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 39 150 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: Kxxxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Txxxx Sxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx), elukoht mõlemal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx); Hagejate seaduslik esindaja: Mxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx); Kostja: Jxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 09.12.2010. a

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista Jxxx Sxxxxxxxx laste Kxxxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Txxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 krooni (139,01 eurot) ühe lapse kohta kuus alates 11.10.2010.a kuni laste täisealiseks saamiseni. 3. Välja mõista JxxxxSxxxxxxxxxelatis laste Kxxxxxxx Sxxxxxx ja Txxxx Sxxxxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 11.10.2009. a kuni 11.10.2010.a eest kokku summas 52 200 krooni (3336,31 eurot). 4. JxxxxSxxxxxxx tuleb elatis tasuda MxxxxKxxxxxx arveldusarvele nr 1107602779 Swedbankis. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus: Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda. Hagejad võivad nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõue ja põhjendused Mxxx Kxxxxx esitas 11.10.2010.a enda alaealiste laste Kxxxxxxxxja TxxxxxSxxxxxx nimel kohtule hagiavalduse Jxxx Sxxxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on MxxxxKxxxxxxx ja Jxxx Sxxxxxxx kaks alaealist last: xxxxxxxxxx.a sündinud Kxxxxxxx Sxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud Txxxx Sxxxxxx. Mxxx Kxxxxx ei tule üksi laste ülalpidamisega toime. Hetkel on ta töötu. Jxxx Sxxxxxx lapsi ei toeta. Mxxx Kxxxxx on arvestanud laste vajadusteks eluaseme-, toidu-, transpordi-, tervishoiu-, kooli, riiete ja jalanõude kulutusteks laps KxxxxxxxxSxxxxxxxx 2660 krooni kuus ja laps Txxxx Sxxxxxxxx 2585 krooni kuus. Mxxx Kxxxxx palus kohtul kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista elatis 2175 krooni ühe lapse kohta kuus tagasiulatuvalt 11. oktoobrist 2009.a.

Kostja vastuväited Kostja Jxxx Sxxxxxx vaidles 10.11.2010. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja väitel on hageja poolt toodud laste kulutused laest võetud ning hagi ei ole võimalik nõutud ulatuses rahuldada. Kostja arvates on asi võimalik lahendada kompromissiga.

Kohtuistung Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 09. detsembril 2010. a. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida elatise maksmiseks kompromiss. Pooled kompromissi ei saavutanud. Hagejate esindaja jäi esitatud nõude juurde. Kostja vaidles nõudele vastu osaliselt. Kostja selgitas, et on nõus maksma lastele elatist 1000 krooni pühe lapse kohta kuus. Kostja väitel ei ole tal võimalik rohkem maksta. Tema netosissetulekuks on 4700 krooni kuus. Palka saab ta tükitöö alusel, sel kuul sai ta palka ainult 2100 krooni.

Kohtub seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus tegi kindlaks, et Mxxx Kxxxxxxx ja Jxxx Sxxxxxxx on alaealised lapsed Kxxxxxxx Sxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx.a, sünnitunnistus tl 7) ja Txxxx Sxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a, sünnitunnistus tl 6). Mxxx Kxxxxr ja Jxxx Kxxxxx koos ei ela. Nende lapsed elavad Mxxx Kxxxxxx juures ja tema ülalpidamisel. Jxxx Kxxxxx lastele elatist ei maksa. Kuni 01.07.2010.a kehtinud Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama põhimõte kehtib ka uue PkS järgi: Vastavalt PkS § 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Puudub vaidlus, et kostja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlevad elatisesumma üle. Hagejate esindaja on palunud kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista elatise 2175 krooni ühe lapse kohta kuus, mis on seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Kostja on nõus maksma elatist 1000 krooni ühe lapse kohta kuus. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama säte sisaldus vana PkS § 61 lõikes 4. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus.

3 Hagejate esindaja on nimetanud hagis laste kulud ja palunud elatise välja mõista seaduses sätestatud minimaalmääras. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võiks PkS § 102 lg 2 järgi olla aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelnimetatud asjaolusid kostja esile ei toonud. PkS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS § 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul selliseid asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks allapoole miinimummäära. Väike palk ei saa olla selliseks põhjuseks. Kostjal tuleb laste ülalpidamise nimel rohkem pingutada. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt laste ülalpidamiseks välja elatise 2175 krooni ühe lapse kohta kuus. Kohus mõistab elatise välja laste kasuks, sest lapsed on õigustatud isikuks vastavalt PkS § 97 p 1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg 1: laste kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt Mxxx Kxxxxxx arveldusarvele. Arvestades, et alates 01.01.2011. a võetakse Eesti käibele rahatähena euro, siis märgib kohus otsuse resolutsioonis elatisesumma ka euro vääringus ümberarvutatuna vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse §-ile 5.

Hagejate esindaja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 11.10.2009. a, s.o tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohus leiab, et hageja selline nõue on põhjendatud. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eelpool leidis kohus, et kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust. Ka enne 01.07.2010. kehtinud perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuli elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka enne 01.07.2010. oli elatise minimaalmääraks 2175 krooni (PkS § 61 lg 4) ning alla minimaalmäära elatise välja mõistmiseks olid seaduses samad põhimõtted: vanema töövõimetus, teine ülalpidamist vajav laps või ka elatist nõudva lapse enda piisav sissetulek (PkS § 61 lg 5, 6). PkS § 70 lg 2 sätestas, et elatise võib hageja nõudel välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid. Kostja on seadusest tulenevat kohustust rikkunud nii perioodil 11.10.2009-30.06.2010 (s.o nn vana Perekonnaseaduse kehtivuse ajal, kui ka pärast 01.07.2010.a) ja lapsi on ülal pidanud vaid hagejate esindaja, nende ema. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt laste kasuks välja elatise alammäära ulatuses ühe aasta eests.o perioodi 11.10.2009 - 11.10.2010. a eest. Elatis selle perioodi eest on kokku 52 200 krooni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus poolte menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Maimu Laumets

4 Kohtunik