2-09-54413/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-54413

Otsuse kuupäev 30.12.2010. a

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi SIhagi J(I ) I vastu abielu lahutamiseks. Tsiviilasja hind 25 000 krooni. Hageja: SI(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: J(I ) I (sünd. XXX.a, asukoht: XXX)

Kohtuistungi aeg 15.12.2010. a

Kohtuotsuse teatavaks tegemine kohtukantselei kaudu,

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada. Lahutada hageja SIja kostja J(I ) I abielu, mis sõlmiti XXX. a Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hagi asjaolud Hageja andmetel on abielusuhted ajast, mil kostja 2002. a Eesti Vabariigist lahkus, lõppenud. Abielu on purunenud. Kohtu põhjendused TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Kostja viibib Vene Föderatsiooni kinnipidamisasutuses ning on Vene Föderatsiooni vastava kohtu poolt ära kuulatud (toim lk 66). Kostja vaidles abielu lahutamisele vastu, soovides asja edasi lükata ajale, mil ta kinnipidamiskohast vabaneb. Kostja hinnangul seostub abielu lahutamine ühisvara jagamise problemaatikaga.

Lähtuvalt abielusuhete lõppemise (samuti hagi esitamise) ajast kohaldub kuni 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni. PKS § 29 lg 2 nimetatud redaktsiooni kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus tuvastab, et abielu jätkamine on võimatu.

18.11.2002. a keeldus Kodakondsusja Migratsiooniamet kostja tähtajalist elamisluba pikendamast (toim lk 7). Piirivalveameti kirja kohaselt lahkus kostja 19.12.2002. a Eesti Vabariigist. Alates nimetatud ajast hagejal kontakt kostjaga puudub (toim lk 9 kuni 10).

Pooled viibivad järelikult eri riikides, kusjuures kostja kannab aastaid kestvat vabadusekaotuslikku karistust. Abielusuhted on lõppenud ning abielu on purunenud, kuuludes lahutamisele. Seega rahuldab kohus hagiavalduse. Ühisvara jagamise nõuet hagiavaldus ei sisalda. Ühisvara küsimus on lahendatav abielu lahutamise hagist eraldi, kui kostja selleks vastava hagiavalduse esitab.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemise asjas kannab kumbki pool oma menetluskuld ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi kanda.

KOHTUNIK EPP HAABSAAR