2-10-62225/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsembril 2010.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi 2-10-62225

Riigi õigusabi asi

K. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxxxxxx; telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5,

18 lg 2 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:

1.Rahuldada K. H. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuuril..

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Valga Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

Riigi õigusabi taotlus

K. H. esitas Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja soovib esitada kohtusse hagiavaldust isiku vastu, kelle varalisi kohustusi ta tagas oma korteriomandile seatud hüpoteegiga. Kuna võlgnik aga oma kohustusi ei täitnud, siis hüpoteek realiseeriti ning taotleja korter müüdi. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks, et esitada hagi kohtusse võlgniku vastu. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi. Samuti ei suuda ta ise kohtule vajalikke dokumente koostada ja kohtus end esindada.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

„Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksuja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotleja töötab lasteaias „xxxxxx“ õpetaja abina, saades töötasu xxxx krooni kuus. Taotleja kasvatab kahte alaealist last. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistri, äriregistris, kinnistusraamatus pole kandeid K. H. kohta. Maksuja Tolliameti teatisest isiku sissetuleku kohta nähtub, et avaldaja deklareeritud tulu 2009.a. oli xxxxxx krooni, seega x xxxxxx krooni kuus. Sotsiaalkindlustusameti tõendist nähtub, et K.H.ile makstakse peretoetust summas xxx krooni.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda K. H. õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal puudub suuremate raskusteta realiseeritav vara. Sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Hele Ilisson kohtunik