2-10-23216/17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-23216 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsiviilasi K. K. (K.) hagi S. K. (K.) vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.09.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. K. ja K. K. (K.) apellatsioonkaebused Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-X XXXXXXX), esindaja Raili Tikko; Kostja S. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht rahvastikuregistri järgi XXXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX; postiaadress XXXXXXX XX-XX XXXX), esindaja Feliks Luiksaar.

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus menetluskulude jaotuse osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja kanda 12% ja kostja kanda 88% menetluskuludest.

3. Esitada kohtuotsuse resolutsioon järgmises sõnastuses: 3.1. Hagi rahuldada osaliselt. 3.2. Välja mõista kostjalt S. K.lt K. K. kasuks elatis 2000 ( kaks tuhat) krooni kuus alates 1.07.2009 kuni 21.06.2010., lugedes tasutuks elatise kokku 2000 (kaks tuhat) krooni. 3.3. Jätta rahuldamata hagi elatise nõudes perioodi 22. - 30.06.2010 eest. 3.4. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 12% hageja K. K. kanda ja 88% kostja S. K. kanda.

4. K. K. apellatsioonkaebus rahuldada. 5. Jätta S. K. apellatsioonkaebus rahuldamata. 6. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja S. K. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 1. 14.05.2010 esitas K. K. (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse S. K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja on sündinud X.XX.XXXX ning on M. F. ja kostja laps. Hageja elab ema juures. Hageja õppis kuni 21.06.2010 P.. Hageja ei oma iseseisvat sissetulekut ja hageja ema töötab töötasuga 4350 krooni kuus, mistõttu ei suuda ta üksi täies ulatuses tagada hageja ülalpidamist. Hageja ema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps. Tsiviilasjas nr 2-07-47820 on Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2008 otsusega mõistetud kostjalt hageja ema kasuks hageja ülalpidamiseks välja elatusraha perioodil 15.04.-31.12.2007 1800 krooni kuus ning alates 1.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 1.04.2008 2000 krooni kuus. Tsiviilasjas nr 2-09-33371 on Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 otsusega mõistetud kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja elatis 2000 krooni kuus alates 13.07.2008 kuni 1.07.2009. Kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust ka pärast 1.07.2009 kuni käesoleva ajani, kuigi ta oli teadlik hageja õppimisest P.. Kostja on teinud kaks makset 11.01.2010 500 krooni ja 29.03.2010 1500 krooni. Vastavalt PKS § 60 lg-le 2 on vanem kohustatud last õppimise ajal ülal pidama, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist ka täisealiseks saamisel. PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt PKS § 63 lg-le 1 temalt lapsele elatise välja. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 61 lg-le 4 vähemalt alammääras (s.o Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga pooles alammääras). Kui elatist nõutakse suuruses, mis ei ületa elatise seaduses sätestatud miinimumsuurust, ei ole hagejal vajalik oma vajadusi põhjendada ja tõendada. Hageja palub tuginedes PKS § 70 lg-le 2 mõista kostjalt välja elatise 2000 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 1.07.2009 kuni 30.06.2010 (kooli lõpetamiseni). Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus 2. Kostja vaidles hagile vastu, palus vähendada hagi 1000 kroonile kuus ja jätta menetluskulud

3 poolte kanda. Hagejal puudub õiguslik alus esitada kostja vastu elatise nõue tagasiulatuvalt hagis näidatud perioodide eest. Kuna hageja ei esitanud tsiviilasjas nr 2-09-33371 elatise nõuet edasiulatuvalt kuni õpingute lõpetamiseni, oli kostjal põhjendatud alus järeldada, et alates 13.07.2009 kuni õpingute lõpetamiseni hageja kostjalt elatist ei soovi. Kuna vastavalt kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 70 lg 2 kohaselt sai kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid, siis ei saa kostjat käsitleda kohustatud isikuna, kes ei täida hagi esitamisele eelneva aasta jooksul ülalpidamiskohustust. Kostjal ei olnud nimetatud perioodil ülalpidamiskohustust, kuna ta ei olnud kohustatud isik PKS § 70 lg 2 tähenduses. Hageja, esitades 13.07.2009 kostja vastu hagi esimest korda ja seejuures ka sel korral vaid tagasiulatuvalt, andis sellega kostjale põhjendatud aluse järelduseks, et esimese hagi esitamisest edasiulatuv periood ei ole hõlmatud hageja soovist saada kostjalt elatist. PKS § 60 lg 2, § 63 lg 1 ja § 70 lg 2 mõttest tulenevalt saab täisealiseks saamisel õpinguid jätkava lapse vanemal tekkida täisealise lapse suhtes kohustus vaid siis, kui selline täisealiseks saanud laps vastava nõude (hagi) oma vanema vastu esitab. Seetõttu ei saa täisealisuse saavutamise hetkest kuni hagi esitamiseni kulgenud aega käsitleda ajana, mil vanem oli kohustatud isik PKS § 70 lg 2 tähenduses. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS järgi seondub kohustuse teke nõude esitamisega ja vaid õpinguid jätkava lapse täisealiseks saamise fakt ei loo vanemale tema ülalpidamise kohustust n.ö automaatselt. Hageja on käesolevaks ajaks õppimise juba lõpetanud. Kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last, kellele ta peab elatist andma ja kes kostja sissetulekuid ja õppima asumist arvestades jääksid võrreldes hagejaga elatise saamisel halvemasse olukorda. Kostja palub võtta antud asja juurde tsiviilasi nr 2-09-33371. Esinevad mõjuvad põhjused elatise kuumäära vähendamiseks tulenevalt PKS § 61 lg-st 5 ja lg 6 p-st 3. Kostja on hagejat rahaliselt vabatahtlikult toetanud nii tsiviilasjas nr 2-09-33371 tuvastatud ulatuses kui ka pärast seda. Kostja peab reaalseks summaks 1000 krooni kuus, mida ta oleks võimeline tasuma ja mis ei kahjustaks kostja teiste laste huve ega asetaks neid hagejaga võrreldes ebasoodsasse olukorda.

Maakohtu otsus 3. 30.09.2010 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 2000 krooni kuus alates 1.07.2009 kuni 21.06.2010, ja luges tasutuks elatise kokku 2000 krooni. Kohus jättis hagi rahuldamata perioodi 22.06.2010 kuni 30.06.2010 eest. Poolte menetluskulud jäid poolte endi kanda. Lähtudes alates 1.07.2010 kehtiva PKS § 210 lg 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 60 lg 1 kohaselt peab vanem pidama üleval oma alaealist last. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui laps õpib gümnaasiumis või kutseasutuses ja jätkab selles õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 61 lg 2 ja 3 sätestavad, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagetav elatusraha jääb alla miinimummäära, milleks on 2175 krooni kuus. Hageja on põhjendanud oma vajaduste suuruse ja hageb oluliselt väiksemat elatusraha kui on pool kulutustest, mis ülalpidamiseks on vajalikud. Hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatis kostjalt hageja kasuks tuleb

4 välja mõista alates 1.07.2009 kuni 21.06.2010 summas 2000 krooni kuus, lugedes seejuures elatise maksmise kohustuse täidetuks 2000 krooni ulatuses (s.o kaks makset, mida on hagis nimetatud, 11.01.2010 500 krooni ja 29.03.2010 1500 krooni). Nimetatud summa tasumist ei ole kostja vaidlustanud. Kuna otsuse tegemise ajaks on hageja õpingud lõpetanud, on tegemist sisuliselt elatusraha võlgnevusega, mis kohtu arvestuste kohaselt moodustab 11 kuu eest 22 000 krooni ja 1- 21.06.2010 eest 1400 krooni (2000:30 x 21), kokku 23 400 krooni, millist summat tuleb vähendada kostja poolt tasutud 2000 krooni võrra. Seega tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista elatusraha võlgnevus 21 400 krooni perioodi 1.07.2009 kuni 21.06.2010 eest. PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise sama seaduse § 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes sama seaduse § 61 sätestatust. PKS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Neid sätteid koosmõjus tõlgendades tuleb täisealise gümnaasiumis õppimist jätkava lapse nõudel mõista talle välja elatis vanemalt, kes ülalpidamiskohustust ei täida. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta elatist on andnud lapsele ebapiisavalt. Asjaolu, et ta 1.07.2009 kuni kooli lõpetamiseni hagejale piisavat ülalpidamist ei ole andnud, ei ole kostja ka vaidlustanud. Kostja on väitnud, et ta on hagejat teatud määral toetanud. Hageja kinnitusel on selleks summaks hagetava perioodi kestel olnud 2000 krooni kahe maksena. Seda ei ole kostja vaidlustanud. Niisugust summat ei saa kindlasti pidada täisealise õppiva isiku ülalpidamiseks ligemale aasta pikkuse ajavahemiku jooksul piisavaks, eriti kui arvestada PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimummäära, mis sama seaduse § 63 lg 1 kohaselt kehtib ka täisealisele lapsele makstava elatise suhtes ja mis nii hagi esitamise kui otsuse tegemise ajal oli 2175 krooni kuus. Seega on hageja nõudel PKS § 63 lg 1 ja § 61 lg 1 koosmõjust tulenev alus. Hagi on esitatud 14.05.2010 ning elatist on hageja nõudnud kostjalt tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ajavahemiku eest 1.07.2009 kuni 30.06.2010. Kuna hageja lõpetas õpingud 21.06.2010, siis selle ajani on hagejal kostjalt elatusraha nõuda. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Ajavahemik, mille eest hageja elatist taotleb, ei ületa PKS § 70 lg-s 2 sätestatud ajavahemiku kestust ega algusaega ning eelnevalt on kohus osundanud, et vaidlusaluse ajavahemiku jooksul ei ole kostja andnud hagejale piisavat ülalpidamist. Seega esinevad PKS § 70 lg-s 2 sätestatud asjaolud kostjalt elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks. Kostja oleks saanud taolise hagi rahuldamist vältida, kui ta oleks põhjendanud ja tõendanud, et vaidlusalusel ajavahemikul esinesid PKS § 61 lg-s 6 märgitud asjaolud ehk asjaolu, et vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused (p 3). Kostja ei ole esitanud niisuguseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et ajavahemikul 1.07.2009 kuni 21.06.2010 esines nimetatud asjaolu(sid). Hagetav elatusraha jääb alla miinimummäära 2175 krooni kuus. Hageja on põhjendanud oma vajaduste suuruse ja hageb oluliselt väiksemat elatusraha kui on pool kulutustest, mis ülalpidamiseks on vajalikud. Kohus pidas vajalikuks osundada, et kui elatisehagis nõutakse elatist suuruses, mis ei ületa elatise seaduses sätestatud miinimumsuurust, ei ole hagejal tegelikult vaja oma vajadusi põhjendada ja tõendada, küll on kostjal siis võimalus põhjendada ja tõendada, et ta ei ole objektiivsetel asjaoludel võimeline elatist nõutud ulatuses maksma. Seejuures on kohtul võimalik kohustatud vanemalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kehtinud PKS § 61 lg 5 ja lg 6 toodud alustel. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit oma teiste ülalpeetavate kohta. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendit

5 selle kohta, et tal oleks teisi ülalpeetavaid, kes osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja, siis puudub alus PKS § 61 lg 5 kohaldamiseks. Kostja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et elatise väljamõistmisel suudaks ta maksta hagejale elatist 1000 krooni kuus. Kostja ei ole kohtule tõendanud, kui suur on tegelikult tema poolt saadav töötasu ja kas ta saab muid tulusid ning milline on kostja majanduslik seisund. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2000 krooni kuus, alates 1.07.2009 kuni 21.06.2010, arvestades elatisekohustuse täidetuks 2000 krooni ulatuses. Seega rahuldas kohus hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebus 4. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 30.09.2010 otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise. Alternatiivselt palub kostja vähendada väljamõistetava elatise suurust 1000 kroonile kuus või sellega mittenõustumisel saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Täisealiseks saanud laps ei saa nõuda vanemalt elatist ainult tagasiulatuvalt, nagu seda on hageja teinud. Kohus ei ole esitanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ühtegi põhjendust selle kohta, miks ta ei nõustu kostja väidetega ja miks on kostja seisukohad ebaõiged. Ebaõige on kohtu väide, et kohus ei saa rakendada varem kehtinud PKS § 61 lg-te 5 ja 6 sätteid kostja suhtes, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oleks teisi ülalpeetavaid, kes osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja on 17.06.2010 vastuses hagiavaldusele teatanud kohtule, et tal on veel kolm last, kellele ta elatist peab andma ja kes jääksid hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Seejuures osundas kostja tõenditena tsiviilasja 2-09-33371 kostja vastuse lisadele nr 1-3 ja palus kohut võtta nimetatud tsiviilasja materjalid tsiviilasja nr 2-10-23216 juurde. Kostja toimis vastavalt TsMS § 236 lg-te 2 ja 3 nõuetele ning kui kohus sellega ei nõustunud, pidanuks ta toimima vastavalt TsMS § 236 lg-le 4. Kohus oleks pidanud toimima vastavalt TsMS § 403 lg-le 1, millise kohaselt juhul, kui kohus poolte nõusolekul lahendab asja kohtuistungil arutamata, määrab ta võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Kostja teatas 31.08.2010 kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus ei ole TsMS § 403 lg 1 nõudeid täitnud. See on menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Kui kohus ei pidanud võimalikuks ise tsiviilasja nr 2-09-33371 materjale tsiviilasja nr 2- 10-23216 juurde võtta, tulnuks kohtu poolt kostjale sellest teatada ja otsustades asja läbi vaadata kirjalikus menetluses tulnuks kohtul anda kostjale võimalus ja tähtaeg dokumentide esitamiseks. Samuti pidi kohus teatama kirjalikus menetluses otsuse tegemise aja. Kohtu poolt TsMS § 403 lg 1 nõuete rikkumise tõttu ei võimaldatud temale tõendite esitamist ja kohtu väide, et kohus ei saa rakendada varem kehtinud PKS § 61 lg-te 5 ja 6 sätteid seetõttu, et kostja ei esitanud nendes sätetes nimetatud asjaolude kohta ühtegi tõendit, on põhjendamata ja alusetu. Kostja palub võtta tsiviilasi nr 2-09-33371 asja juurde. Juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et eelnimetatud tsiviilasja võtmine kohtu poolt käesoleva asja juurde ei ole võimalik ega põhjendatud, palub kostja määrata temale aeg nimetatud toimikust tõendite koopiate tegemiseks ja ringkonnakohtule esitamiseks. Kohus tegi arvult juba teise otsuse täisealiseks saanud hageja hagiavalduse alusel, millega ta nõudis elatist ainult tagasiulatuvalt. Kostjal oli õigus ja seejuures põhjendatud õigus eeldada, et kui isik, kellel on õigus (mitte kohustus) esitada tema vastu hagi elatise nõudes, sai seda teha vaid n.ö. edasiulatuvalt. Hageja esitas esimesel korral (tsiviilasi nr 2-09-33371) hagi ainult tagasiulatuvalt

6 ajal, mil ta ei õppinud, vaid elas ja töötas Inglismaal, saades sealt ka töötasu. Hagejat ei saa teist korda tagasiulatuvalt elatise nõudes hagi esitamise ajal käsitleda õpingute jätkajana varem kehtinud PKS § 60 lg 2 tähenduses, kuna ta elas ja töötas perioodil juuni kuni august 2009 Inglismaal, kus ta sai ka töötasu. Pärast välismaal elamist ja töötamist ning töötasu saamist on hageja isik, kes on asunud uuesti õppima ja ei ole enam õpingute jätkaja. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjat käsitleda isikuna, kes ei täitnud oma kohustust varem kehtinud PKS § 70 lg 2 tähenduses perioodil, mille eest kohus temalt tagantjärgi hageja arvult teise hagiavalduse alusel elatise välja mõistis. Kohtuotsuses on ebaõige seisukoht, et hageja nõudel on PKS § 63 lg 1 ja § 61 lg 1 koosmõjust tulenev alus. Kohus ei ole selgitanud, milles see koosmõju seisneb ning kostjal puudub võimalus neid kohtu seisukohti ja põhjendusi teada ning nende suhtes oma seisukohti esitada ning aluse olemasolu korral kaebeõigust realiseerida. Varem kehtinud PKS § 61 lg-s 1 ei ole nimetatud täisealiseks saanud isikut isikuna, kellel on õigus esitada hagi elatise saamiseks tingimusel, et vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. See õigus tuleneb erinormist PKS § 63 lg-st 1 ja seetõttu on kohaldatav ainult erinorm ning seda vaid n.ö. edasiulatuvalt, alates hagiavalduse esitamisest. Praegu kehtiv PKS enam hagi esitamist täisealiseks saanud lapse poolt ei nõua ja on sellega kehtestanud analoogse ülalpidamise andmise kohustuse eelduse alaealise lapse vanemaga. Vana PKS § 63 lg-ga 1 seonduvalt on võimalik esitada elatise nõuet vaid alates hagi esitamisest ja vaid edasiulatuvalt. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-57-07 on võetud seisukoht, et elatisnõude esitamiseks õigustatud vanem peaks esitama elatisnõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Isegi juhul, kui ringkonnakohus põhjendatult ei aktsepteeri kostja seisukohti selle kohta, et varem kehtinud PKS § 60 lg-s 2 nimetatud isik ei saa esitada elatise nõuet tagasiulatuvalt, peaks Riigikohtu eelnimetatud lahendis toodud seisukoht olema kohaldatav analoogia põhjal ka täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse kohta, kes esimese hagiavalduse elatise saamiseks tagasiulatuvalt esitas enam kui aasta pärast täisealiseks saamist ajal, mil ta ei õppinud vaid töötas ja sai töötasu, teise hagiavalduse aga esitas isikuna, kes pärast töötamist ja töötasu saamist välismaal (sh ka töötamist ja töötasu saamist juulis ja augustis 2009, milliste kuude eest elatise väljamõistmine on samuti ebaõige) asus taas (st uuesti) õpinguid jätkama. Antud juhul on täisealiseks saanud laps esitanud hagi kahel korral ja seejuures mõlemad hagid nõudega saada elatist tagasiulatuvalt.

Hageja apellatsioonkaebus 5. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 30.09.2010 otsuse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte kanda ja teha selles osas uus otsus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi rahuldamata osa oli 2600 krooni (2000 krooni juba täidetud osas ja 600 krooni õpingute lõpetamise järgse perioodi eest). Seega on hagi mitterahuldamise osa ca 12% nõudest. Eelnimetatud asjaolusid arvestades ei ole hageja poolt kantud õigusabikulude täies ulatuses hageja enda kanda jätmine põhjendatud ega ka mõistlikus proportsioonis hagi rahuldatud osaga. Samade poolte vahel on kõnealune menetlus juba kolmas samalaadne samadel alustel (kõik ka ringkonnakohtu menetluses olnud) ja kostja on tekitanud hagejale pidevalt lisakulutusi õigusabikulude sunnitud kandmise näol. Oma esindajale kaebuste kirjutamiseks tasutud raha oleks kostja saanud kohe oma lapsele maksta ja kohtuvaidlusi poleks olnudki.

Vastused apellatsioonkaebustele 6. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja leiab, et ringkonnakohus on 12.04.2010 otsuses tsiviilasjas nr 2-09-33371 võtnud samade poolte vahel samadel asjaoludel esitatud kaebuse suhtes seisukoha ning Riigikohus on määrusega nr 7-1-2-330-

7 10 otsustanud edasisi kaebusi arutusele mitte võtta. 7. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohus on teinud menetluskulude jaotuse õiguspäraselt ja seda TsMS normidega põhjendades. Kohtul oli TsMS § 163 lg 1 kohaselt võimalik jagada menetluskulud ka teistmoodi ja see on kohtu õigus valida kulude jaotuse viis. Hageja viited varasematele kohtulahenditele samade poolte vahel ei ole asjakohased, kuna hagid käsitlesid teist ajavahemikku.

Ringkonnakohtu otsus 8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, Harju Maakohtu 30.09.2010 kohtuotsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tühistada menetluskulude jaotuse osas. Menetluskuludest tuleb hageja kanda jätta 12% ja kostja kanda 88%. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, kuid kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus ei kohaldanud valesti materiaalõigusnormi, kuivõrd alates 1.07.2010 kehtiva PKS § 210 lg-st 2 tulenevalt tuleb elatisenõue perioodi eest kuni 30.06.2010 lahendada seni kehtinud perekonnaseaduse alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja täisealine poeg, kes täisealiseks saamisel jätkas õppimist gümnaasiumis, ning et elatisehagi on esitatud ajavahemiku eest, mil hageja selles õppeasutuses õppis. PKS § 60 lg 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täiesealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Seega on kostjal kohustus hagejat ülal pidada ka pärast täisealiseks saamist seni, kuni hageja gümnaasiumis õppimist jätkab (sama sätestab praegu kehtiva PKS § 97 lg 2). Seadusel ei põhine ja ekslik on kostja seisukoht, nagu tekiks vanemal kohustus täisealist last ülal pidada alates täisealise lapse poolt vastava hagi esitamisest. Vanem peab pidevalt täitma ülalpidamiskohustust ning vanem kannab riski kui ta ei täida seda kohustust õigeaegselt ja nõuetekohaselt. PKS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise sama seaduse §-s 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes sama seaduse §-s 61 sätestatust. Osundatud norme koosmõjus tõlgendades tuleb täisealise gümnaasiumis õppimist jätkava lapse nõudel mõista talle välja elatis vanemalt, kes ülalpidamiskohustust ei täida. Maakohus on õigesti leidnud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta on elatist andnud lapsele ebapiisavalt. Asjaolu, et ta vaidlusalusel ajal hagejale piisavat ülalpidamist ei ole andnud, ei ole kostja vaidlustanud. Hagi on esitatud 14.05.2010 ning elatist on hageja nõudnud kostjalt tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ajavahemiku eest 1.07.2009 kuni 30.06.2010. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Ajavahemik, mille eest hageja elatist taotleb, ei ületa PKS § 70 lg 2 sätestatud ajavahemiku kestust ega algusaega ning eespool on kohus põhjendanud, et vaidlusaluse ajavahemiku jooksul ei ole kostja andnud hagejale piisavat ülalpidamist. Seega esinevad PKS § 70 lg 2 sätestatud asjaolud kostjalt elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks ( sarnane regulatsioon on sätestatud ka kehtiva PKS §-s 108).

8 Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohus rikkunud TsMS § 403 lg-t 1 ja jätnud määramata tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning samuti jätnud pooli teavitamata kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Kostja esitas 17.12.2010 koos viimase seisukohaga ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid, millised ringkonnakohus võtab asja juurde ja hindab neid. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (sama sätestab praegu kehtiva PKS § 101 lg 1). Hageja on nõudnud elatist 2000 krooni kuus, mis on vähem kui PKS § 61 lõikes 4 sätestatud elatise miinimumsuurus. Maakohus on õigesti leidnud, et kui elatisehagis nõutakse elatist suuruses, mis ei ületa elatise seaduses sätestatud miinimumsuurust, ei ole hagejal vajalik oma vajadusi põhjendada ja tõendada. Samas on kostjal võimalus põhjendada ja tõendada, et ta ei ole objektiivsetel asjaoludel võimeline elatist nõutud ulatuses maksma. Seejuures on kohtul võimalik kohustatud vanemalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes PKS § 61 lgtes 5 ja 6 sätestatud alustel. PKS § 61 lg 5 alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 6 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on vastuses hagile märkinud, et tal on lisaks veel kolm last, kellele ta peab elatist andma ja kes jääksid hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. PKS-s ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsiooni eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks temal laste ülalpidamise võimalikkuse; varaliste kohustuste võtmisel (kostja viitas laenukoormusele) peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt täita lapse ülalpidamiskohustust. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et kostjal on lisaks veel kolm ülalpeetavat, ei ole aluseks hagejale elatise väljamõistmisest keeldumiseks või samuti vähendamiseks. Teiste laste olemasolu võib olla elatise vähendamise põhjuseks, kuid kostja peab selleks kohtule tõendama ja põhistama, et teised lapsed jääb määratud summas elatise välja mõistmisel varaliselt vähem kindlustatuteks. Kostja ei ole neid asjaolusid esile toonud ega tõendanud enda osavõtu ulatust kõigi ülalpeetavate isikute osas. Kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas summas, ei anna liisingumakse - ja pangalaenukohustuse ning teiste laste olemasolu alust elatise suurust veelkord vähendada hageja nõudest väiksema summani. Kostja väide, et ta soovib tasuda elatusraha 1000 krooni kuus, on üldsõnaline ja ei sellega ei saa arvestada, kuna puuduvad põhjendused, millel kostja selline summaarvestus tugineb ja kuidas see summa tagaks kõigi ülalpeetavate võrdse kohtlemise. Elatise maksmise kohustusest ei vabasta kostjat ka asjaolu, et hageja viibis koolivaheajal välismaal, kuivõrd tegemist ei olnud õpingute katkestamisega ja tõendatud ei ole, et hageja sai seal iseseisvat sissetulekut, mis vähendaks või välistaks hagejal ülalpidamiskohustuse. Eespool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et kostja on võimeline täitma hageja ülalpidamise kohustust hagis nõutud ulatuses, s.o tasuma 2000 krooni kuus elatist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi jätta hageja kanda 12% osas ja kostja kanda 88% osas. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda, kuivõrd kostja kaebus jääb rahuldamata ja hageja kaebus kuulub rahuldamisele.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese

9 astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm Ele Liiv

Reet Allikvere

Otsus parandatud 28 12 2010 määrusega

RESOLUTSIOON 1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2010 kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv ilmne ebatäpsus, lugedes õigeks Harju Maakohtu otsuse kuupäevaks 30.09.2010. 2. Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtumäärus.