3-09-2887/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

23.12.2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2887

Haldusasi

K. K.i kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise

kahju summas 160 000 krooni hüvitamiseks.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja kohtuistungi aja tühistamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus halduskohtu pädevuse

puudumise tõttu (HKMS § 24 lg 1 p 1).

2. Tühistada määratud kohtuistungi aeg (22.02.2011 kell

13.00).

3. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri kaebajale, vastustajale

ja V. K.ile (tunnistaja).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 24 lg 3;

§ 471).

KOHTU SEISUKOHT:

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on K. K.i kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise

kahju summas 160 000 krooni hüvitamiseks. 11.01.2010 määrusega võttis kohus kaebus menetlusse.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu

pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kahju hüvitamise vaidlus kuulub HKMS § 6 lg 3

p-st 2 tulenevalt lahendamisele halduskohtus, kui isikule on kahju tekitanud avaliku võimu kandja

avalik-õiguslikus suhtes. Seega tuleb halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemisel lähtuda

vaidlusaluse õigussuhte iseloomust.

Kohus on seisukohal, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebuses menetluse

lõpetamist ei takista asjaolu, et kohus võttis varem kaebuse menetlusse ja määras selle

läbivaatamisele kohtuistungil. Kohus peab igas menetlusstaadiumis menetluse lõpetama, kui ta on

seisukohal, et puudub pädevus kaebuse läbivaatamiseks.

Kohus tugineb lisaks Riigikohtu lahenditele.

Riigikohtu halduskolleegium on (15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10 ja 21.12.2010 otsus nr 3-3-1-69-

10) leidnud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangla arst

tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-

de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21

lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla

koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja

tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid

täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski

vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab

VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus

suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsutamine

toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses

maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega

põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.

4. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekkinud kahju, kuna vangla ei osutanud kaebajale õigeaegselt

tervishoiuteenust perioodil 05.07.2007 kuni 24.07.2007. Tervishoiuteenusest ilmajätmine seisnes

selles, et vangla arst ei võtnud midagi ette selleks, et kaebajal oleks olnud võimalik viirusevastast

ravi jätkata või taasalustada (tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega 16.03.2009).

Seega on kaebajale tekkinud väidetav kahju vangla arsti tegevusetuse (tervishoiuteenuse osutamata

jätmine) tagajärjel ning tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse ka

vaatamata sellele, et toimingu õigusvastasuse tuvastas selleks pädevust mitteomav kohus.

Ringkonnakohtu otsust on võimalik kasutada maakohtus tõendina.

5. HKMS § 24 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse kui asi ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Kuna tegemist on kaebusega, mis ei ole menetletav halduskohtus, tuleb haldusasja

menetlus lõpetada.

Kaebajal on võimalus pöörduda Harju Maakohtusse.

6. 07.06.2010 määrusega määras kohus kohtuistungiaja (22.02.2011 kell 13.00) ja määras kuulata

tunnistajan üle V. K..

Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, tuleb tühistada ka määratud kohtuistungi aeg (22.02.2011

kell 13.00) ja teavitada sellest menetlusosalisi ja tunnistajat.

Kristina Maimann

Kohtunik