2-10-65219/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-10-65219 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2010.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-65219 Tsiviilasi G.S’u hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) ja R.I’e vastu xxxx-xxxx xx kinnistu 29.02.2008.a müügihüpoteegiga koormamisening asjaõiguslepingu tühistamiseks. Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G.S, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx xx-x, xxxxx xxxx xxxxx, lep. esindaja v.adv. Rünno Roosmaa, e-post: roosmaa@uninet.ee ; Kostja1: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) Kostja 2: R.I. RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 371 lg. 1 p. 3, § 371 lg. 2 p. 2 , § 372 lg 4-6, Keelduda G.S’u hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) ja R.I’e vastu xxxx-xxxx xx kinnistu 29.02.2008.a müügihüpoteegiga koormamisening asjaõiguslepingu tühistamiseks menetlusse võtmast ja tagastada avaldus selle esitajale. Määrus toimetada kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud

22.12.2010.a on kohtule saabunud G.S’u hagiavaldus Pärnu linna ja R.I’e vastu xxxx-xxxx xx Pärnus asuva kinnistu 29.02.2008.a. müügilepingu tühistamiseks koos kaasnevate ja tulenevate õiguslike tagajärgedega, tuginedes sellele, et tehing oli vastuolus heade kommetega. Hagiavalduse kohaselt olid nii hageja kui ka kostja R.I huvitatud nimetatud kinnistule omandiõiguse tunnustamisest, kuid tsiviilasjas nr 2625/2000 tehtud 19.02.2001.a.

2-10-65219 2(3) kohtuotsusega jättis kohus nii R.I’e kui G.S’u hagid omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata põhjusega, et kohtul pole õigust õigusliku aluseta ehk omavoliliselt püstitatud ehitise seadustamiseks. G.S pidas edaspidi läbirääkimisi/kirjavahetust Pärnu Linnavalitsuse erinevate töötajatega, kes kõik suuliselt/kirjalikult kinnitasid, et praegu (ehk siis) ei olnud otsustatud, milline saab olema xxxxx-xxxx xx kasutusotstarve, kuid lubati täiendavalt informeerida G.S’t xxxxx-xxxx xx puutuvate otsustuste vastuvõtmisest. Hageja sai 2010.a novembris enda üllatuseks teada, et 29.02.2008.a. Pärnu Notar Irina Luih’i büroos sõlmitud kolmepoolne kinnistu müügileping ja hüpoteegiga koormamise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (edaspidi tekstis „leping“), millega Pärnu linn omanikuna müüs R.I’le xxxxx-xxxx xx Pärnus asuva kinnistu.

Hageja leiab, et tõenäoliselt Pärnu LV poolt ei toimunuks tehingu aktsepteerimist puhul, kui tehinguks volitatu olnuks teadlik eelnevalt toimunud protsessidest, antud lubadustest jms. Järelikult oli Pärnu LV esindaja lepingu allkirjastamisel viidud läbi R.I´e poolse pettuse e k s i m u s s e ning vaidlustatav leping on tõlgendatav heade kommete vastase tehinguna ning tuleb tühistada – TsÜS § 86 lg 1.

Samas hageja märgib, et talle pole teadmata kohustuslik kohtuväline kord enne tehingu tühistamissoovi viimist kohtusse (VÕS § 188), kuid et see kohustus laieneb üksnes lepingupooltele, siis hageja siin endassepuutuvat probleemi ei näe, kuna tegemist on tehingu tühistamise mittelepingupooleks oleva isiku nõudega.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta ega läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras, kuna hagiavaldusest ei nähtu hageja seadusega kaitstavat õigust või huvi.

1. TsÜS § 90 lg. 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. TsÜS § 92 lg. 3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § 94 lg. 3 võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § sätestab tehingu tühistamise korra, mille kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seega tühistamise avalduse saavad TsÜS sätestatud alustel esitada üksnes lepingupooled, mida ka hageja on ise õigesti avalduse märkinud.

2. Kohus selgitab, et TsÜS § 86 lg. 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine, st. sellisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seda ei pea tühistama. Seega antud alusel ei saa hageja tehingu tühistamise nõuet esitada.

TsÜS § 86 lg. 2 sätestab ka, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

2-10-65219 3(3) Hageja ei ole tehingu pooleks. Samuti ei saa tehingut, kus omanik müüb oma kinnistu teisele isikule vaatamata eelnevatele lubadustele teavitada kolmandaid isikuid, lugeda heade kommetega vastuolus olevaks ja seetõttu tühiseks tehinguks.

Eeltoodud asjaoludel kohus leiab, et tuginedes hagiavaldusele, sellele lisatud tõenditele ja eeldades nende õigsust, ei ole hageja õiguste rikkumine ja rikkumise kõrvaldamine taotletud viisil võimalik. Seega kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, kuna puuduvad andmed, et hageja õigusi oleks seadusega vastuolus oleva tehinguga rikutud ning hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (alus: TsMS § 371 lg. 2 p.1 ja 2).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg.6)

Ivika Sillaots Kohtunik