2-09-46414/21 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-46414

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2010. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-46414

Tsiviilasi UHOÜ hagi AS GA (endise nimega AS GF ) vastu enampakkumise osalise tühisuse tunnistamiseks

Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja UHOÜ (registrikood XXX asukoht XXX); Kostja AS GA (registrikood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Merle V .

RESOLUTSIOON

Jätta UHOÜ hagi AS GA (endise nimega AS GF ) vastu enampakkumise osalise tühisuse tunnistamiseks läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-09-46414

2(4) Harju Maakohtu menetluses on UHOÜ hagi AS GA vastu enampakkumise osalise tühisuse tunnistamiseks.

Esitatud hagi kohaselt väljaandes ”Ametlikud Teadaanded” kuulutati 19.06.2009 välja avaliku enampakkumise toimumine, millega AS GF , mis tegutseb Riskikapitalifondi Gild Arbitrage nimel ja arvel müüs pandipidajana Q V seotud vallasvara. Enampakkumise teate kohaselt oli enampakkumise korraldajaks OÜ advokaadibüroo luiga Mody Hääl Borenius.

Hageja leiab, et enampakkumisel Q M osaühingu osa suhtes esitatud pakkumine on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine. Olukord, kus enampakkumise tingimused ja enampakkumise faktilise läbiviimise viis annavad põhjendamatuid eeliseid enampakkumise korraldanud pandipidajale, ja ei taga seetõttu ausa ja õiglase pakkumismenetluse läbiviimist, toob kaasa hageja hinnangul enampakkumisel pandipidaja poolt esitatud pakkumise tühisuse. Samuti märgib hageja, et enampakumise korras nimetatud tingimused ja enampakkumise läbiviimise viis näitavad üheselt, et enampakkumise eesmärgiks ei olnud vara müük ausal ja läbipaistval avalikul enampakkumisel, vaid enampakkumise näiliku korraldamisega soovis pandipidaja enda staatuse ümber vormistada omaniku staatusesse.

Enampakkumisel müüdava vara koosseisu kuulus ka Q M osaühingu osa nimiväärtusega

40 000 krooni.

Kohus on hagi menetlusse võtnud 19.11.2009 määrusega ning kohustanud kostjat esitama hagile kirjalik vastus.

Kostja vastuse kohaselt ta hagi õigeks ei võta kuna hageja hagi on alusetu ja põhjendamatu. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejal puudub konkursi kohta tehtud otsuse vaidlustamise õigus.

Hageja on leidnud, et kostja vastuväited on põhjendamatud ning korraldatud enampakkumis näol ei ole ole tegemist konkursiga nagu seda kostja on ekslikult arvanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud hagi kohaselt väljaandes ”Ametlikud Teadaanded” kuulutati 19.06.2009 välja avaliku enampakkumise toimumine, millega AS GF , mis tegutseb Riskikapitalifondi Gild Arbitrage nimel ja arvel müüs pandipidajana Q V seotud vallasvara. Enampakkumise teate kohaselt oli enampakkumise korraldajaks OÜ advokaadibüroo luiga Mody Hääl Borenius. Hageja leiab, et enampakkumisel Q M osaühingu osa suhtes esitatud pakkumine on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine. Olukord, kus enampakkumise tingimused ja enampakkumise faktilise läbiviimise viis annavad põhjendamatuid eeliseid enampakkumise korraldanud

Tsiviilasi nr 2-09-46414

3(4) pandipidajale, ja ei taga seetõttu ausa ja õiglase pakkumismenetluse läbiviimist, toob kaasa hageja hinnangul enampakkumisel pandipidaja poolt esitatud pakkumise tühisuse. Samuti leidis hageja, et enampakumise korras nimetatud tingimused ja enampakkumise läbiviimise viis näitavad üheselt, et enampakkumise eesmärgiks ei olnud vara müük ausal ja läbipaistval avalikul enampakkumisel, vaid enampakkumise näiliku korraldamisega soovis pandipidaja enda staatuse ümber vormistada omaniku staatusesse.

Hageja on märkinud, et tema peamine nõue on suunatud enampakkumise akti muutmisele, sest enampakkumise tulemuste kinnitamise akt on ebaõige. Selline hageja nõue tuleneb enampakkumise korrast, mille kohaselt enampakkumise võitjaks tunnistatakse kõrgeima pakkumise tegija. Kui enampakkumisel esitatud pakkumine on kehtetu, siis ei saa seda pakkumist tunnistada parimaks pakkumiseks, sest tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning sellisel viisil tehtud pakkumist ei saa kuulutada enampakkumise võitjaks.

Hageja on tuginenud VÕS §-le 10 ning leiab, et selles sisalduv regulatsioon viitab lepingu sõlmimisele.

Kohtu hinnangul on antud juhul hageja seisukoht iseenesest õige, et asjale hinnangu andmiseks tuleb lähtuda VÕS §-st 10 tulenevast regulatsioonist. Sätte eesmärk on sätestada üldreeglid enampakkumisega lepingu sõlmimiseks. Enampakkumine on lepingu sõlmimise viis, mille puhul loetakse leping sõlmituks parimale pakkumusele nõustumuse andmisel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 78 lg 1 kohaselt arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kuid antud juhul ei saa TMS-st tulenevaid sätteid vaidlusalusele enampakkumisele kohaldada ei saa, kuna enampakkumise korraldajaks on pandipidaja. Kostja on omapoolses vastuväites märkinud, et tulenevalt VÕS § 1012 lg-st 2 ei saa konkursi tulemuste kohta tehtud otsust vaidlustada.

Kuivõrd antud juhul ei saa kohtu hinnangul vaidluse aluseks olevale enampakkumisele kohaldada konkursi kohta käivaid sätteid, siis vastavasisulised kostja vastuväited on ainetud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks soovinud vara müüa konkursi korras, juhul kui see nii olnuks, tulnuks sellest VÕS § 1009 lg 1 alusel eelnevalt avalikkust teavitada.

Hageja on märkinud, et tema peamine nõue on suunatud enampakkumise akti muutmisele, sest enampakkumise tulemuste kinnitamise akt on ebaõige. Kostja on asunud ebaõigele seisukohale, et hageja nõue on suunatud kostjaga sõlmitud müügilepingu tühisuse tuvastamisele. Hageja toonitab, et, et tema nõue on suunatud eelkõige enampakkumise akti osalise tühisuse tuvastamisele ja hageja enampakkumise võitjaks tunnistamisele. Enampakkumise läbiviija ja pakkuja vahelised õigussuhted tulenevad nii enampakkumise korraldamisest kui ka enampakkumise tulemusena sõlmitud müügilepingust. Hageja märgib, et müügilepingu sõlmimise eelduseks on lepingu mõlema poole kehtivad tahteavaldused, mis antud juhul puuduvad, sest kostja poolt tehtud pakkumine on tühine.

Tsiviilasi nr 2-09-46414

4(4) Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I osas on välja toodud, et enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Samas nähtub ka muu hulgas, et sarnaselt kui konkursil osalenud isikutel puudub õigus nõuda konkursi tulemuste tühistamist ning õigus on esitada üksnes nõue kahju hüvitamiseks, siis sarnaselt on reguleeritud enampakkumisel lepingu sõlmimist, et kui enampakkumise korraldaja keeldub lepingu sõlmimisest, tekib enampakkumises osalejal õigus nõuda kas lepingu sõlmimist või kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt ning asjaolust, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning kuivõrd hagejal on enampakkumises osalejana õigus nõuda kas lepingu sõlmimist või kahju hüvitamist, mistõttu hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Hannes Olev

kohtunik