Legislator Case Law & Legislation
2-10-26033/4 AI generated

2-10-26033/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-10-26033/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

Legislator headnote

AI generated

2-10-26033/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada sõltumata kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-10-26033

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2010, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-10-26033

Tsiviilasi

AS

EMT

hagi

Oliver

Kiipsaar

vastu

7016,83

krooni

väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

4321,43 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS EMT (registrikood: 10096159, Valge 16, 19095

Tallinn, esindaja Silver Eensaar, Weizenbergi 20, 10150 Tallinn);

Kostja Oliver Kiipsaar

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Välja mõista Oliver Kiipsaar’lt AS EMT kasuks 14.08.2007 sõlmitud lepingute alusel tekkinud

võlgnevus 7016,83 krooni, millest põhinõue on 4321,43 krooni, viivisenõue 2220,40 krooni ja võla

sissenõudmise kulud 475,00 krooni.

Välja mõista Oliver Kiipsaar’lt AS EMT kasuks viivis tasumata võlasummalt alates

31.05.2010.a kuni põhinõude täitmiseni 0,15 % päevas.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Oliver Kiipsaar’e kanda.

Välja mõista Oliver Kiipsaar’lt AS EMT kasuks menetluskulud 2750 krooni.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb

kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse

kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt

tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele,

sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning

§ 173 lõigetest 1 ja 4.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 1000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 2500 krooni, kokku seega 4250 krooni.

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv kogusummas 1750 krooni.

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga,

mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja

hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid menetlusdokumentide koostamise

ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1000 krooni. Hageja

menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2750 krooni (1750 + 1000), milline summa

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel ja hageja taotlust arvestades tuleb kostjal tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik