2-10-33293/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-33293

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2010.a, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-33293 Tsiviilasi, hageja nõue A D hagi A D vastu vanema kande vaidlustamise nõudes Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A D (isikukood XXX) Kostja A D (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis Eelmenetluses kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et laps N D (isikukood XXX) ei põlvne A D (isikukood XXX).

3. Tunnistada lapse N D (isikukood XXX) sünniaktis (sünniakti nr 93 koostanud Ida- Viru Maavalitsus (Narva) 25. veebruaril 2010.a.) isa A D (isikukood XXX) kohta tehtud kanne ebaõigeks.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Välja mõista A D Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 5 000 (viis tuhat) krooni.

6. Välja mõista A D Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskuludelt (5 000 krooni) alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr XXX Swedbangas või kontole nr XXX SEB Pangas või XXX Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto viitenumber on XXX) selgituses tuleb märkida kohustatud isiku nimi ja tsiviilasja number (2-10-33293).

8. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2-10-33293

2

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu lõppenud poolte ühise avalduse alusel 14.05.2009.a. St. Peterburi linnavalitsuse Viiburi rajoonikomitee Perekonnaseisuaktide Büroo osakonna poolt. Poolte tegelikud abielusuhted lõppesid 2009.a. jaanuaris ja alates 2009.a. jaanuarist elab hageja vabaabielus A K. 08.02.2010.a. sündis hagejal tütar N D, kelle bioloogiline isa on A K. 25.02.2010.a. on Ida-Viru Maavalitsuses välja antud sünnitunnistus, kus lapse isana on sisse kantud kostja. Ühisavaldust, et kostja ei ole N D isa ei olnud pooltel võimalik esitada, kuna kostja elab alaliselt Venemaal ja pooltel ei ole omavahel mingisugust sidet. Peale lapse sünnitunnistuse koostamist õnnestus hagejal ühiste tuttavate kaudu saada kostja kontaktandmed. Kostja ei ole lapse bioloogiline isa. Seega on lapse isa kohta tehtud kanne N D sünnitunnistusel vale. Hageja palub tuvastada, et A D ei ole N D isa ja tunnistada ekslikuks N D sünnitunnistusel olev kanne A D isaduse kohta ja tühistada see kanne.

Kostja vastus

Kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistab hagi nõudeid täies ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 4 järgi ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja nõudeks on tunnistada lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks, kuna laps ei põlvne kostjast.

Kohus tuvastas, et hageja laps N D sündis XXX.a. (t.l. 6, 17) ja lapse sünniakti on lapse isa A D kohta tehtud kanne abieluakti alusel. Kohus tuvastas, et pooled lapse sündimise ajal abielus ei olnud – abielu lahutati 14.05.2009.a. (t.l. 5). Hageja väitel on poolte abielusuhted lõppenud juba 2009.a. jaanuarikuust, mil ta asus elama A K. Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud.

Kuni 01.07.2010.a. kehtinud PKS § 44 lg 1 järgi kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.

2-10-33293

3 Alates 01.07.2010.a. kehtima hakanud PKS § 91 lg 1 sätestab, et isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

Vastavalt PKS § 38 lg 3 (kuni 01.07.2010.a. kehtinud redaktsioon), laps põlvneb isast, kes on tema eostanud ning lähtuvalt PKS § 42 lg 2, põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Alates 01.07.2010.a. kehtima hakanud PKS § 84 lg 1 sätib, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Seega tuleb tuvastada, kas hageja laps põlvneb kostjast. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja on kinnitanud kohtule, et laps N D ei põlvne kostjast.

Seega järeldab kohus, et kostja ei ole hageja last eostanud. Kuna kohus tuvastas, et hageja laps ei põlvne kostjast, siis tuleb lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne tunnistada ebaõigeks.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta tema kanda.

Hageja vabastati Viru maakohtu 26.08.2010.a. kohtumäärusega riigilõivu tasumisest summas

5 000 krooni hagi esitamisel. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, siis jääb hageja kanda ka hagiavalduselt seni tasumata riigilõiv 5 000 krooni,

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kohus mõistab välja menetluskulusid kandma kohustatud isikult A D hagi esitamisel tasumata riigilõivu summas 5 000 krooni.

TsMS § 179 lg 5 kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahenda kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus leiab, et riigilõivu tasumise nõude vabatahtlikult täitmiseks tuleb anda A D 15 päeva alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel kuulub väljamõistmisele riigilõivu nõude tasumisega viivitamise korral kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 179 lg 6 Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib riigi kasuks riigilõivu väljamõistmise määruse sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov