2-08-11714/30 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-11714

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Soden Infotehnoloogia OÜ hagi Autoosad.ee OÜ ja

Raul

Haabu

vastu

autoriõiguse

rikkumise

tuvastamise, selle objekti esialgsel rikkumiseelsel

kujul taastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks

1 988 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Kohtuistungi toimumise aeg

Harju Maakohtu 25.02.2010 otsus

22.09.2010

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Soden Infotehnoloogia OÜ apellatsioonkaebus

Apellant

Soden

Infotehnoloogia

OÜ

(registrikood

10648564, asukoht Akadeemia tee 21c Tallinnas),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg

Vastustaja Autoosad.ee OÜ (registrikood 10675302,

asukoht Mäe Ruu külas Harjumaal)

Vastustaja Raul Haabu (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX XXXX XXX XXXXX XXXXXXXXX)

Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive

Kaur

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.02.2010 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud

1. 31.03.2008 esitas Soden Infotehnoloogia OÜ (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju

Maakohtusse Autoosad.ee OÜ ja Raul Haabu (edaspidi ostjad, vastustajad) vastu

autoriõiguse rikkumise ja kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, autoriõiguse

objekti taastamiseks esialgsel kujul ja õigusvastaselt saadu väljaandmiseks. Hageja

palus tuvastada kostjapoolne pahauskne autoriõiguste rikkumine ja kostja tegevuse

õigusvastasus, taastada domeeni autoosad.ee esmaseks DNS serveriks 80.235.78.100

ja teiseks DNS serveriks 195.50.193.163 ning mõista kostjatelt solidaarselt välja

autoriõiguse objekti õigusvastase kasutamise teel saadu 597 500 krooni. Menetluse

käigus hageja täpsustas oma nõuet ja palus taastada domeeni autoosad.ee esmaseks

DNS serveriks 80.235.78.100 ja teiseks DNS serveriks 194.126.115.18.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegeleb hageja arvutisüsteemide loomise ja

programmeerimisega. 2001. aastal pöördus kostja Raul Haabu hageja esindaja Harri

Lenseni poole ettepanekuga luua internetipoe tarkvarasüsteem (arvutiprogramm),

mis sobiks autovaruosade jaemüügiks. Kostja OÜ Helliin ainuosanikuna soovis

hakata tegelema autoosade internetimüügiga. H.Lensen oli nõus programmeerima

sobiva internetipoe www.autoosad.ee muudest töödest vabal ajal tehnilise

konsultandi Haimar Kulbase kaasabil. H.Lensen selgitas kostjale, et alguses on poe

müügikäive väike ja ta ei soovi autoritasu saada, kuid soovib seda käibe suurenedes

autoritasuna ja tarkvara kasutusõiguse eest väikse osana internetipoe müügikäibest.

Internetipoe töötamise täpsete tingimuste kokkuleppimise jättis H.Lensen tulevikku,

kui valmiv poesüsteem kostjale sobib ja ta seda kasutama hakkab. Kostja oma

seisukohta ei avaldanud, jätkas aga soovide väljendamist internetipoe osas ja soovis

tööde kiiret alustamist. Tööd kestsid mitu aastat, autoril ei olnud enam kindlust

suulise kokkuleppe alusel valminud internetipoest tulevikus tasu saada ja seetõttu

küsis ta aastatel 2002-2003 mitmes osas kokku 17 000 krooni, et saada vähemalt

mingitki tasu töö eest. Kostja eelistas tasuda need summad H.Lenseni kontole oma

isiklikult kontolt ja H.Lensen võttis selle täitmise vastu. Ülekannete selgitusse

märkis kostja “laen”. H.Lensen pidas seda summat tagatisdeposiidiks, mille ta

tasaarveldaks, kui OÜ Helliin internetipoes tegevust alustab ja tarkvarasüsteemi

autoriga kasutustingimused kokku lepib.

3. 2003. aastal jõudis arendus poe töötamise testimiseni. Süsteem jäi töötama hageja

serverarvutisse autori järelevalve alla. Kostja soovis aeg-ajalt muuta ekraanil

nähtavaid tekste ja uuendada kaupade laoseisu andmeid, milleks autor

programmeeris juurde kõik vajalikud vahendid, et kostja saaks ise internetipoe

haldusega tegeleda. Nimetatu võimaldas kostjal internetipoe kujundust muuta:

asendada tausta, muuta ekraanikujundust, lisada logosid ja kaubamärkide nimetusi.

Kostja tegi seda ilma autori eelneva nõusolekuta, autor avastas need tagantjärgi, kuid

ei vaielnud ka kujundusele vastu. Juurdepääs internetipoe serverile andis kostjale

võimaluse kopeerida poodi moodustav tarkvara endale. Autor pidas seda

arendusversiooniks, kostja käes olevat koopiat võis vaadelda varukoopiana ja autor

oli nõus selle täiendava varukoopia olemasoluga. Kostja muutis ka märke

“Copyright www.autoosad.ee 2003” ja asendas selle märkega “Copyright

Autoosad.ee OÜ”.

4. Autor ei ole oma tarkvarasüsteemi www.autoosad.ee õigusi osaliselt ega täielikult

võõrandanud. Internetipood töötas 2003-2004 hageja serveris autori tehnilise

järelevalve/hoolduse all. Kostja tegi internetipoele reklaami ilma autoriga

kooskõlastamata. Autor sai veebipoe populaarsusest aru süsteemi tavalise tehnilise

hoolduse käigus, kui serverarvuti kasutuskoormus kasvas kiiresti, mis oli hageja

arvutitehnilisele infrastruktuurile, arvutivõrgule ja internetiühendusliinile tehniliselt

ebasoovitav. Poe käive kasvas, 2005. aastal oli igapäevane müügikäive juba

tuhandetes kroonides. H.Lensen juhtis 2005. aasta oktoobris kostja tähelepanu

vajadusele leppida autoriga kokku poe kasutamise tingimustes, millest kostja

keeldus. 2005. aasta novembris hoiatas autor kostjat suuliselt, et sundlõpetab

internetipoe tegevuse.

5. Novembris 2005 informeeris hageja kostjat Autoosad.ee OÜ-d, et tarkvarasüsteemi

kasutamine toimub autori nõusolekuta. Vaidluse tõttu lõpetas hageja internetipoe

senise arvutitehnilise hoolduse. Hageja ei soovinud kostjal lasta kasutada edaspidi

oma internetiühendust ja määras, et internetipood saab töötada mujal asuva

internetiühenduse kaudu, mille eest tasuks kostja ise. Kostja telliski enda

internetiühenduse ja hageja paigaldas internetipoe ümber töötama selle ühenduse

kaudu, jättes endale tehnilise kontrolli poe töötamise üle.

6. 2006. aastal lõi kostja R.Haabu internetipoe omavoliliselt paigaldatud koopia, milles

olid

edukalt

tööle

rakendatud

internetipoe

koosseisu

kuuluvad

kõik

programmikomponendid ehk moodulid. Sellest hetkest kasutab kostja internetipoodi

omavolilise koopia abil, kasutades seda äritegevuseks autori tahte vastaselt. Kostja

on otsinud arvutiprogrammis üles kohad, mis olid ettenähtud autoril internetipoe

käibe jälgimiseks ja on programmi omavoliliselt muutnud (või lasknud muuta) nii, et

autor ei saaks käibe kohta infot. 2007. aasta mais esitas hageja Autoosad.ee OÜ-le

litsentsitingimused, et legaliseerida äritegevuseks kasutatav piraatkoopia. Kostja

litsentsitingimustega ei nõustunud, kuid jätkas internetipoe kasutamist. Kokkuleppe

mittesaavutamise tõttu tuleb internetipoe kasutamine keelata. Autor ei ole mingilgi

viisil võõrandanud oma isiklikke ega varalisi autori õigusi. Internetipoe varalised

õigused kuuluvad tema programmeerija H.Lenseni ja konsultandi H.Kulbase soovil

hagejale.

7. 2007. aastal kevadel teatas R.Haabu, et internetipoe tarkvarasüsteem on tema oma,

kuna ta on tasunud H.Lensenile selle loomisega seoses aastatel 2002-2003 kokku

17 000 krooni. H.Lensen kandis nimetatud summa R.Haabule tagasi 22.06.2007,

tagatis äritegevuse mittealustamise puhuks oli oma tähtsuse kaotanud. Kostja kandis

selle 26.06.2007 tagasi selgitusega “programmeerimisteenuse eest”. H.Lensen ei ole

kunagi sellist teenust kostjatele osutanud. Hageja hakkas Autoosad.ee OÜ-le maist

2007 esitama litsentsitasu arveid kuni juulini, kuid kostja neid ei tasunud.

06.08.2007 esitas hageja autorina kostjale ettekirjutuse internetipoe omavolilise

kasutamise lõpetamiseks ja hoiatas hagi esitamisega kohtusse oma õiguste kaitseks.

8. Arvutiprogramme ei tohi reprodutseerida autori nõusolekuta ja tasu maksmata.

Arvutiprogrammilt elektroonilise teabe “copyright www.autoosad.ee 2003“

kõrvaldamisega ja selle asendamisega teabega “copyright Autoosad.ee OÜ 2000-

2007” panid kostjad toime asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 80 ja karistusseadustiku

(KarS) §-s 219 märgitud süüteo. Kostjad on paigaldanud töötama internetipoe

tarkvarasüsteemi piraatkoopia koos selle avalikustamisega internetis eesmärgiga

müüa selle abil autovaruosi, mis on KarS §-s 223 märgitud süütegu. Piraatkoopia

asub kostjatele kuuluvas arvutis IP-aadressil 84.52.10.201.

9. Tuginedes AÕS § 817 lg-le 2 esitas hageja internetipoe esialgsel kujul taastamise

nõude. Hageja taotles piraatkoopia kasutamise teel saadu väljaandmist, arvestades

nõude alusena õigusvastast kasumit ehk müügikasumit. Nõue on samaaegselt nii

füüsilise kui juriidilise isiku vastu solidaarselt, kuna kogu Autoosad.ee OÜ

õigusvastane tegevus on R.Haabu pahauskne tegevus, samuti võib ilmneda

osaühingu raamatupidamise auditeerimisel, et R.Haabu on õigusvastasel viisil

saadud ettevõtluskasumi kulutanud omaenda kulude katteks või osaühingust „välja

kantinud”. Sellele viitab kaudselt fakt, et R.Haabu on näidanud ettevõtte aastakäibe

suhtes ebareaalselt väikest kasumit. Vastutus kostjate vahel tuleb jagada nii, et

osaühingu likvideerimise korral kannaks firma poolt täitmata kohustuse edasi

rikkumised toimepannud R.Haabu.

10. Internetipood võtab müüdavate kaupade andmed andmebaasist, mida luuakse

andmebaasihaldusprogrammiga

Microsoft

Access.

Hageja

programmeeris

internetipoe lugema kostja käest valmiskujul tulnud andmebaasi, luues ka selle

andmebaasi kerge vahetamisvõimaluse. Hageja ei sea kahtluse alla kostja

arvutikompetentsust Access-andmebaasi loomiseks, kuid R.Haabu ei oska

arvutitarkvara

programmeerida

ega

ole

kunagi

vallanud

ainsatki

programmeerimiskeelt. Internetipoe programmeerimisel osalesid ainult H.Lensen ja

H.Kulbas kaasautorina ja konsultandina. Lisaks kujundusmuudatustele on millalgi

2006. aasta jooksul keegi uurinud autori enda poolt tööleseadistatud internetipoe

serverit, kuna autor oli andnud selle hageja ruumidest välja ja kostjal oli sellele

füüsiliselt

vaba

ligipääs.

Sama

isik

on

hiljem

muutnud

internetipoe

pangamaksemoodulit või asendanud selle teistsugusega, et autor ei saaks näha

piraatkoopia müügikäivet. Ka nende toimingute käigus ei ole internetipoe algset

programmikoodi muudetud ja praegune piraatkoopia töötab samamoodi nagu

autorioriginaal.

11. Kõik tehnilised lahendused valis programmeerija ise, kuna kostja ei tea, milliste

tehniliste lahendusvariantide vahel internetipoe programmeerimisel üldse valida

saab. Kui esimesed ekraanipildid olid valminud, siis hakkas kostja neid vaadates

väljendama oma eelistusi, kuhupoole tuleks mõni nähtav asi või detail ekraanil

muuta, millises tabelilahtris võiks tema arust ostjale näidata mootori kilovatte ja

millises lahtris võiks ikka näha auto väljalaskeaasta jne. Kui internetipoe

testversioon juba töötas, kirjutas R.Haabu tutvustava juhendi ostjatele.

12. Kostja magistritöö teemaks ei ole mitte internetipoe enda loomine, vaid selle kaudu

müümise äriplaani esitamine koos olukorrakirjeldusega kohalikul autoturul.

Tegemist on ärikooli lõputööga, millel ei ole mingit seost internetipoe

programmeerimisega. Kostja pöördus 2001. aastal sooviga „tahan interneti kaudu

varuosi müüa” otse ja ainult H.Lenseni poole. H.Lensen ei teinud pakkumist 17 000

krooni peale, kuna internetipoe loomise alguses ei teadnud veel keegi, mida kostja

selle koosseisus tulevikus soovima hakkab, milliseks töömaht osutub ja kui palju

käsiraha H.Lensen programmeerimise ajal soovib. H.Lenseni poolt küsitud raha oli

käsiraha, kusjuures programmeerimise ajal ei olnud programmeerijale teada, millal

ta otsustab järgmise käsiraha küsida ja mis summas.

13. Autoritasu, mida hageja kostjale pakkus, ei ole harvaesinev, vaid tuleneb AÕS § 48

sõnastusest. Aastatel 2003-2006 rikkus kostja AÕS § 49, mille kohaselt litsentsi

andmine peab olema vormistatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, aga seda nõuet rikkus ka autor ise, kuna ta ei nõudnudki seda. Kostja müüs

kaupu internetipoes autori teadmisel ja tema vaikival nõusolekul. Kostja on

registrimuudatusega saavutanud selle, et autor ei saa lõpetada oma tarkvarasüsteemi

kasutamise võimaldamist iseseisvalt ja sõltumatult.

14. Lepingut arvutitarkvara (programmi) väljatöötamiseks ei sõlmitud. H.Lensen hakkas

internetipoe loomisega tegelema mitte lepingu alusel, vaid ajendatuna R.Haabu poolt

suuliselt väljendatud soovist tegeleda autovaruosade müügiga internetipoe kaudu.

Tarkvarasüsteem on alati olnud ja on praegu endiselt H.Lenseni intellektuaalne

omand, autori soovil kuuluvad nimetatud arvutitarkvara varalised õigused hagejale.

Hagejal ei ole põhjust tõlgendada kostja sooviavaldust kui pöördumist hageja poole.

Autor sai OÜ Helliin olemasolust teada alles aastal 2003, kui internetipood oli

testimiseks käivitusvalmis. Programmi valmimistähtaega ja üleandmist kokku ei

lepitud, samuti tasu programmeerimise eest, kuna autor ei kavandanud luua

internetipoodi kostja omandiks. Juttu ei ole olnud autori varaliste õiguste

üleminekust ja puudus kokkulepe autoritasus.

15. KarS § 14 lg 2 mõtte kohaselt ei ole eraisikuna rikkumine ja juriidilise isikuna

rikkumine teineteist välistavad. H.Kulbas ei soovi kaasautori staatust ega pea

vajalikuks osalemist käesolevas hagis. Enne hagi esitamist informeeris autor

H.Kulbast hagi esitamisest ja viimane oli rahul sellega, kuidas autor seisab ka tema

huvide eest ja toetab kõiges hageja seisukohti. H.Lensenil ja hagejal ei ole kunagi

olnud ega hakka olema erimeelsusi internetipoe tarkvarasüsteemi õiguste kuuluvuse

osas, seega ei ole autoril vaja teha selle kohta ka mingit kirjalikku lepingut hagejaga

(ehk iseendaga). Kõikidele kolmandatele isikutele võivad autor ja hageja oma

õiguste kuuluvust deklareerida. H.Lensen ei loonud internetipoodi tööülesannete

käigus.

16. Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-03, mille kohaselt juhatuse liikmeks

olemine on autori püsiv tööalane seos äriühinguga ja varalised õigused tuleb/võib

lugeda äriühingule üleläinuks, kui autor on loonud teose äriühingu juhatuse

liikmena. Seetõttu esitas hageja varaliste autoriõiguste ülemineku deklaratsiooni.

Kostjate vastuväited

17. Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt õppis R.Haabu aastatel 1999-

2003 Estonian Business Schooli IT magistriõppes, mille käigus valmis koostöös

juhendaja Ülo Kessiga magistritöö internetipoe www.autoosad.ee käivitamiseks.

Magistritöö sisaldab nii äriplaani kui ka internetipoe tehnilist ülesehitust. Töö käigus

sai registreeritud kostja interneti domeen www.autoosad.ee. Programmi osalise

programmeerimise pakkumine osutus soodsaimaks H.Lensenilt (17 000 krooni).

Vastav summa sai H.Lenseni arveldusarvele üle kantud. Heauskselt sai H.Lenseni

palvel selgitusse märgitud „laen”

18. Koduleht loodi kostja täpsete juhendite järgi. Nimetatu kohta on säilinud kaust kostja

ja H.Lenseni kirjavahetusest, kus kostja ettepanekud on kinnitatud H.Lenseni

käekirjaga. Programmeerimisel osales kostja ise ja ka teised programmeerijad.

Kodulehe mahukaim ja äriliselt tähtsaim osa on andmebaasid (suurimas tabelis 629

946 kirjet), nende loomisel osales ainult kostja. H.Lensen pakkus tema poolt juhitava

kostja serverit, kus programm võib asuda testimisperioodil. 2005. aasta lõpus pakkus

H.Lensen harvaesinevat lepingut, kus soovis tema serveris oleva kodulehe käibest 4%

enda firmale või soovitas poe kuhugi mujale kolida. Kuna 4% käibe loovutamise

pakkumine

ei

sobiks

väikestele

kaubandusettevõtetele,

siis

lepiti

kokku

ümberkolimine. Kostja tellitud programm kopeeriti kostja tellimusel H.Lenseni poolt

kostja hallatavasse serverisse. Samuti pidi kostja uuesti programmeerima makse- ja

teavitusliidesed, mis asusid H.Lenseni teistes serverites. Kuna H.Lenseni loodud

süsteemid ei töötanud vanas ega uues serveris tõrgeteta, pidi kostja ka uue serveri

häälestuse ja haldaja tellima.

19. Kostja ei ole füüsilise isikuna kunagi olnud õigussuhtes hagejaga. Hagejal puudub

alus hagi esitamiseks ja puudub alus solidaarse nõude esitamiseks. Autoriõiguste

seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p-st 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1037 ning §-st 1039

tulenevalt tuleneb vajadus tuvastada teose õigusvastane kasutaja (vaidlust ei ole selles,

et R.Haabu teost kasutanud ei ole) ja alles seejärel võimalus teose kasutajalt välja

nõuda õigusvastase kasutamise teel saadu.

20. Autoosad.ee OÜ ei ole hageja õigusi rikkunud. Asjakohatu on hageja väide, mille

kohaselt ta peab võimalikuks, et äriühingu ainuosanik on kulutanud ettevõtluskasumi

enda kui füüsilise isiku kulude katteks või muul viisil välja kantinud. Hagiavaldusest

ei nähtu, millisele solidaarse vastutuse alusele hageja tugineb. Hageja arvamus, et

juhul, kui ta esitanuks nõude vaid äriühingu vastu, siis üritaks füüsiline isik selle

kohe likvideerida, mille tulemusel ainuüksi varalist nõuet rahuldava kohtuotsuse

täitmine osutuks seejuures võimatuks. Seega on hageja sisuliselt rajanud solidaarse

vastutuse nõude asjaolule, et juriidilisest isikust kostjal ei pruugi olla vara

kohtuotsuse täitmiseks. Solidaarse vastutuse jagamine viisil, et ettevõtte

likvideerimise korral kannaks firma täitmata kohustused R.Haabu, ei tulene

seadusest.

21. Juhul, kui kostja oleks hageja autoriõigusi rikkunud, siis oleks selline tegevus

seadusest tulenevalt õigusvastane ja viimase eraldi tuvastamiseks mistahes vajadus

puudub. Kostja ei ole aga hageja autoriõigusi rikkunud. Hagist jääb arusaamatuks,

kuidas, millal ja millises vormis või viisil on kostja hageja õigusi rikkunud.

Hagiavalduses on läbisegi ja piiritlemata käsitletud erinevaid mõisteid nagu

arvutiprogramm, andmebaas, domeeninimi, veebipood. Mida hageja silmas peab,

kui

ta

räägib

hagis

„internetipoest

nimetusega

www.autoosad.ee”,

„tarkvarapaigaldisest ja selle kasutuskestusest”, samuti „internetipoe kujunduslikust

väljanägemisest”, „serverarvuti üleandmisest”, jääb selgusetuks ja kostjale ei ole

arusaadav, millise AutÕS sätte regulatsiooni alla kuuluva objektiga on tegemist ning

kuidas kostja väidetavalt on hageja õigusi rikkunud.

22. Arvutiprogrammi autoril ei ole seadusest tulenevat õigust esitada arvutiprogrammi

kasutamisõiguse

saanud

isikule

tingimusi

domeeninime

kasutamisele

ja

serveriteenust osutava isiku valikule, nimetatut reguleerib VÕS ja mitte AutÕS.

Hageja on põhjendanud oma nõuet sooviga sekkuda kostja igapäevasesse

majandustegevusse ja omada jooksvat ning vahetut ülevaadet äriühingu kuludest ja

tuludest, aga ka kostja tehingutest kolmandate isikutega. Hagejal puudub õiguslik

alus sellise nõude esitamiseks. Hageja rahalise nõude arvestamise alused, kord ja

printsiibid ning õiguslikud alused on põhistamata, mistõttu ei ole võimalik neile

vastuväidete esitamine.

23. Tulenevalt hageja selgitustest võib asuda seisukohale, et õigused arvutiprogrammi

kasutamiseks kuuluvad füüsilisele isikule H.Lensenile, mitte hagejale. Seega isegi

juhul, kui kostja oleks rikkunud tarkvaraprogrammi autori või autoriõiguste valdaja

õigusi, siis ei oleks ta rikkunud mitte hageja õigusi, vaid H.Lenseni õigusi. Hageja

on esitanud esialgsele hagiavaldusele H.Kulbase allkirjastatud teatise 16.01.2008,

mille kohaselt kinnitab füüsiline isik H.Kulbas, kellel puudub seos hagejaga, et

arvutiprogrammide süsteemi www.autoosad.ee varalised õigused kuuluvad hagejale.

Käsitletav tõend ei ole asjakohane ega lubatav. AutÕS-st ei tulene võimalust

arvutiprogrammi

suhtes

varaliste

õiguste

üleminekuks

olukorras,

kus

arvutiprogramm on loodud otseste tööülesannete täitmise käigus, teiseks on varaliste

õiguste loovutamine tõendatav (olenemata teosest) kirjaliku lepinguga autori ja

kolmanda isiku vahel.

24. Kostja tellis oma seadusliku esindaja vahendusel füüsiliselt isikult H.Lensenilt

tarkvaraprogrammi loomise, millises protsessis osales ka R.Haabu, kes esitas

nägemuse ja osales programmi väljatöötamise protsessis. Kostja ei ole R.Haabu

vahendusel tellinud kunagi tarkvaraprogrammi hagejalt. Programmi sai kostja

H.Lensenilt, kellega koos ka programmi töötamist katsetati ja juurutati. H.Lenseni

palvel tasus tarkvaraprogrammi kasutamiseks õiguse saamise eest R.Haabu

eraisikuna, märkides selgitusse „laen”. Nimetatu oli põhjendatud sellega, et

H.Lensen ei soovinud näidata saadud summasid tasuna, milline oleks tulnud

deklareerida maksustatava tuluna.

25. Et vaidluse esemeks olev tarkvaraprogramm võimaldab tegeleda kaupade ostu-

müügiga interneti keskkonnas, ei ole midagi erakordset ega ainulaadset, sest nn

internetimüük on juba ammu väljakujunenud majandustegevuse sfäär ning erinevate

isikute poolt sel eesmärgil kasutatavad tarkvaraprogrammid ei erine üksteisest

sellises mahus, et neid kõiki võiks pidada programmiloojate originaalse

loomingulise tegevuse tulemusteks.

26. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune tarkvaraprogramm on autoriõigusega

kaitstav objekt. Hageja väited on vastuolulised ega ole selge, keda ta kostjana

konkreetselt silmas peab, märkides, et H.Lensen ei ole kunagi tema poolt loodud

internetipoe varalisi õigusi kostja(te)le loovutanud. Kui hageja väidab, et autori

soovil kuuluvad arvutitarkvara õigused temale, siis jätkuvalt on täpsustamata, millist

liiki lepingu alusel autori õigused võõrandati. Autori ja hageja vahel valitseval

üksmeelel ei ole õiguslikku tähendust. 16.01.2008 nähtub, et teose on loonud

väidetavalt kaks autorit. Kostja ei ole kunagi tellinud tarkvaraprogrammi loomist ja

kasutamisõiguse saamist hagejalt ja varaliste õiguste loovutamise väide äriühingule

on esitatud esmakordselt alles kohtumenetluse käigus. Kostja sai õigused

tarkvaraprogrammi kasutamiseks H.Lensenilt juba aastal 2002 ja seda kuni kostja

tegevuse likvideerimiseni. Kuni hageja poolt 2007. aasta suvel litsentsitingimuste

esitamiseni ei olnud autori ega hageja ja teiselt poolt kostja vahel vaidlust kostja

õiguses programmi kasutamiseks ja selle eest tasu maksmata jätmises. Hageja ei ole

varem esitanud nõuet, et aastate möödumisel hageja poolt suvaliselt valitud ajahetkel

pärast

arvutiprogrammi

üleandmist,

kostja

poolt

tasu

maksmist

ja

tarkvaraprogrammi kasutama hakkamist oleks tal (mitte autoril) õigus täiendava tasu

nõudmiseks ja ühepoolselt teose kasutamiseks uute tingimuste kehtestamiseks.

27. Hageja osutas R.Haabule serverimajutuse ja hoolduse teenust, sellise lepingu võis

sõlmida ka suuliselt. Pooltevahelist kokkulepet tõendavad serverimajutuse ja

hooldusteenuse osutamine hageja poolt, arvete esitamine teenuse osutamise eest

hageja poolt ja arvete tasumine kostja poolt. Hageja selgitus, et ta on osutanud

teenust vaid domeeninime majutuseks, on otsitud. Asjaolu, et eelviidatud arvetel on

teenuse sisuna märgitud kord hostimine, veebiserveri hooldus, autoosad

serverimajutus ja hooldus jms, ei oma määravat tähendust. Tähtsust omab osutatud

teenuse tegelik sisu. Kostja poolt autori loal kasutatud tarkvara oli paigutatud hageja

serverisse tarkvaraprogrammi tegeliku ja sisulise kasutamise eesmärgil, sest ilma

vastava serverita ei oleks olnud programmi kasutamine mõeldav.

28. Hageja väited on osaliselt esitatud H.Lenseni nimel, kostjate osas on täpsustamata,

milline kostja hageja õigusi rikkus. Hageja väide, et kuni 2005. aasta sügiseni

kasutas kostja tarkvaraprogrammi autori nõusolekul, annab kinnitust asjaolule, et

autori ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe tarkvaraprogrammi kasutamiseks ja

varalised õigused kuulusid ja kuuluvad autorile, see on füüsilisele isikule

H.Lensenile. 16.10.2006 hageja e-posti aadressilt (XXXXX@XXXXX.XX)

saadetud kiri kostjale käsitleb kuumaksu suurust (ettepanek hagejalt), millega

mittenõustumise korral on hageja arvates vaid üks lahend – pood mujale kolida. 05.-

08.03.2006 hageja poolt saadetud e-kirjadest nähtub, et hageja tegeles serveri

seadistamisega ning et ei selle ega programmi kasutamisega seoses mingeid

nõudmisi või pretensioone hageja ega autor kostjale ei esitanud. Eeltoodu kinnitab,

et 2005. aasta sügisel ei olnud hageja või autor esitanud kostjale mingeid nõudeid

ega pretensioone seonduvalt tarkvaraprogrammi kasutamisega. Vaidlus seisnes

serveriteenuse edaspidises osutamises ainult teatud tingimustel. Hageja ettepanek

„pood mujale” kolida ei sisalda endast nõuet tarkvaraprogrammi edasise kasutamise

keelamiseks.

29. Kostja ei olegi väitnud, et poolte vahel oleks kokku lepitud varaliste õiguste

loovutamises. Kostja sai autorilt loa ehk litsentsi tarkvaraprogrammi kasutamiseks.

Väide, et autor ei saanud kasutajaga kokku leppida litsentsitasu tingimustes, sest ei

teadnud teose kasutamiseks andmise ajal, kui suureks kujunevad kostja sissetulekud

teose kasutamise tulemusena, ei ole tõsiselt võetav. Teose kasutamise tingimustes

lepiti kokku teose üleandmisel, tarkvaraprogrammi mõningane täiendamine teose

kasutamise käigus ei tee olematuks teose autori poolt üleandmist ja autori

nõusolekul

kasutama

asumist

kostja

poolt.

Pooled

ei

leppinud

kokku

tarkvaraprogrammi algul tasuta ja hiljem autoritasu eest kasutamises.

30. Tagatisraha andmise eesmärk on võlgniku poolt teose loomise ja kasutamisõiguse

andmise eest kokku lepitud tasu maksmise kohustuse täitmise tagamine. Tegemist

oli tasu maksmisega tarkvara programmeerimise ja kasutamisõiguse eest. Autor

tagastas 17 000 krooni alles 22.06.2007, see on 1,5 aastat pärast seda, kui tegi

kostjale ettepaneku „teise serverisse kolida” ning viis ja pool aastat pärast tasude

maksmist. Hageja poolt nimetatud raha tagastamise ajaks oli selge, et poolte koostöö

serveriteenuse osutamises oli lõppenud ning eeldatavalt oli hageja juba sellel ajal

otsustanud kohtusse pöörduda ning asunud sel eesmärgil „tõendeid looma”.

Tarkvaraprogrammi (eeldatavalt) kasutamise lõpetamise nõude esitas hageja

esmakordselt 27.07.2007. Olenemata niisuguse nõude esitamise ajast, ei ole autori

poolt

antud

kasutamisõiguse

tühistamine

võimalik.

Kasutamisõigus

tarkvaraprogrammi kasutamiseks oli autori poolt kostjale antud tähtajalisena, see

tähendab selle ajani, mil kostja on käsitletavas valdkonnas tegutsev äriühing. Ei ole

aluseid lepingu ülesütlemiseks ja neile hageja ei tugine.

31. Kostja R.Haabu ja H.Lenseni kokkulepe sõlmiti olukorras, kus eraisikute tasandilt

võetuna oli tegemist usaldusliku vahekorraga, sest nimetatud isikud olid ammused

tuttavad, seetõttu ei peetud vajalikuks sõlmida ka kirjalikku lepingut. Kokkulepe oli

aga selles, et programmeerimistöö teostatakse vaid kostja äritegevuse eesmärgil ning

et ühelegi kolmandale isikule sama programmi kasutada ei anta. Kostjal ei ole oma

väidete tõendamiseks esitada kirjalikku lepingut. Kostja esindaja pöördumised autori

poole ja autori konkreetne hinnapakkumine ja sellega seonduvad läbirääkimised

tehti elektroonilise posti teel, kuid enam kui kuue aasta taguseid e-kirju säilinud ei

ole. Kuigi hageja räägib varaliste õiguste omandamisest autorilt, käsitleb ta kõiki

asjaolusid autori poolt esitatuna ja autori poolt nõutuna. Seni, kui ei ole tõendatud

vaidlusaluse tarkvaraprogrammi kaitstavus autoriõiguse seadusega, eelkõige aga

autori varaliste õiguste loovutamine hagejale, ei ole alust rääkida hageja õiguste

rikkumisest. Hageja ei ole tõendanud, et arvutiprogramm vastab teose tunnustele.

Hageja esitatud eksperdi arvamus ei ole asjakohane tõend ja vaidluse ese on valesti

määratletud. Kui küsimus on selles, kas tegemist on üldse teosega, ei ole asjakohane

väita, et AutÕS § 4 lg 6 teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse. Juhul, kui tegemist

on teosega, siis enesestmõistetavalt kaitstakse seda autoriõigusega.

32. Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hagejale loovutas H.Lensen varalised

õigused kinkelepingu alusel. Samas on hageja 03.11.2008 väitnud, et H.Lenseni ja

hageja vahel ei ole kunagi olnud mingit kirjalikku lepingut, sest seda teha ei olnud

vaja, H.Lensen ei loonud internetipoodi tööülesannete käigus. Ka R.Haabule on

H.Lensen varem kinnitanud, et H.Kulbas aitas programmeerida. Nii nagu

H.Lenseniga, ei ole ka H.Kulbasega sõlmitud hagejal ühtegi kirjalikku lepingut

tarkvaraprogrammi

suhtes

varaliste

õiguste

omandamiseks

autoritelt.

Tarkvaraprogrammi

loomises

osales

ka

R.Haabu,

kes

koostas

paberil

spetsifikatsiooni eskiisi, mille teostatuna on hageja esindaja esitanud kohtule. Hageja

esindaja kinnitas kohtuistungil, et 17 000 krooni oli ette nähtud programmeerimise

eest. Töö tegi ja tasu sai füüsiline isik, mitte hageja. Kostja ei kasuta ega ole

kasutanud piraatkoopiat. Autor H.Lensen andis ise kostjale parooli ja IP-aadressi

selleks, et programmi oleks võimalik kasutada teises serveris. Nimetatu kehtib nii

väidetava esimese koopia kui ka väidetava teise koopia suhtes. Hageja peab

tõendama, et kostja on muutnud arvutiprogrammi ja teinud piraatkoopia. Olukord,

kus tehniliste tingimuste piiratuse tõttu oli vajalik serveri vahetamine, ei ole hinnatav

piraatkoopia tegemisena. Isegi juhul, kui kostja poolt tänaseks kasutatavat

programmi saaks lugeda uueks koopiaks, siis on see tehtud AutÕS § 24 lg 1 alusel.

33. Domeen autoosad.ee taotleti algusest peale silmas pidades äriühingu nime peatset

muutmist. Sama nime kannab ka tarkvaraprogramm. Domeen, OÜ Helliin, ärinime

muutmine, tarkvaraprogrammi nimetus ja nimedevahelised seosed oli algusest peale

ka autor H.Lensenile teada, tulenevalt tema ammusest tutvusest R.Haabuga.

Esimese astme kohtu otsus

34. 25.02.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

35. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust poolte vahel selles, et R.Haabu on

Autoosad.ee OÜ (varasema nimega OÜ Helliin) juhatuse liige ja H.Lensen on

hageja juhatuse liige. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et H.Lensen ja R.Haabu

on tuttavad koolipõlvest ja kostja pöördus H.Lenseni poole palvega töötada välja

arvutiprogramm internetipoe tarbeks, mille kaudu müüa autovaruosasid; vastav

programm valmis ja seda kasutatakse osaühingu äritegevuses. Vaidlust ei ole poolte

vahel, et 14.05.2007 esitas hageja kostjale internetipoe tarkvara litsentsitingimused

ja

17.07.2007

ettekirjutuse

internetipoe

www.autoosad.ee

tarkvarasüsteemi

kasutamise lõpetamiseks. Küsimus on selles, kas hagejal on õigus esitada kostjate

vastu autoriõiguse rikkumise tuvastamise, selle objekti esialgsel rikkumiseelsel kujul

taastamise ja võlgnevuse nõuet.

36. 24.04.2008 Põhja Politseiprefektuuri kirjast hagejale nähtub, et hageja esitas

kuriteoteate, mille kohaselt loodi internetipood 2003. aastal hageja poolt R.Haabu

soovil. Kostjale kuuluv Helliin OÜ soovis hakata tegelema autovaruosade müügiga

internetipoes selle autoriga kokkulepitud tingimustel või autori poolt kehtestatud

tingimustel. Kasutustingimuste kokkuleppimise oli autor nõus jätma hilisemaks, kui

valmiv internetipoe tarkvarasüsteem üldse sobib Helliin OÜ-le (R.Haabule) ja kui ta

selle tõepoolest kasutusele võtab. Nimetatud dokument on vastuolus H.Lenseni

selgitustega 17.11.2008 protokollis, mille kohaselt pöördus kostja tema kui füüsilise

isiku poole, samuti on see vastuolus hagiavalduses toodud väitega, et H.Lensen ei

olnud teadlik asjaolust, et arvutiprogrammi soovis R.Haabu Autoosad.ee OÜ-le.

Tõenditest ja hageja omaksvõtust 17.11.2008 kohtuistungil saab teha järelduse, et

R.Haabu pöördus H.Lenseni kui füüsilise isiku poole programmi väljatöötamiseks.

37. Hageja ei ole väitnud, et programm on välja töötatud H.Lenseni kui hageja töötaja

või juhatuse liikme poolt. Nimetatud väite on hageja sisse toonud seoses viitega

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-03. H.Lensen hageja seadusliku esindajana on

kinnitanud, et töölepingut tal hagejaga ei olnud, seega ei loonud ta arvutiprogrammi

tööülesannete

täitmise

käigus.

Vande

all

andis

H.Lensen

seletusi,

et

programmeerima asus ta kui hageja juhatuse liige. Hageja väitis 12.10.2009

kohtuistungil, et autori varalised õigused kuuluvad hagejale 2003. aastast. Hageja on

väitnud oma 03.11.2008 kirjalikus seisukohas, et käesoleval juhtumil ei ole

asjaosalistel (hageja peab silmas autoreid ja hagejat) ühtegi omavahelist

asjassepuutuvat (ega muud) lepingut ja 17.11.2008 kohtuistungil väitis H.Lensen, et

autor oli tema ja tema ka võõrandas kohe varalised õigused, see tähendab kinkis

need ära. Autorilepingut nõutavas kirjalikus vormis seega hagejal esitada ei ole

(AutÕS § 49 lg 1).

38. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli Autoosad.ee OÜ tehnilise hoolduse

(serverihooldus jne) teostaja. Vaidlust ei ole selles, et programmeerimistööd

alustades soovis H.Lensen saada tasu oma isiklikule pangakontole ja R.Haabu tasus

tema arveldusarvele 17.01.2002, 06.05.2002 ja 27.11.2003 vastavalt 7000, 7000 ja

3000 krooni, selgitusega “laen”. 22.06.2007 maksekorraldusega märkusega

“tagatisdeposiidi (laenu) tagasimakse“ maksis H.Lensen R.Haabu arveldusarvele 17

000 krooni ja 26.06.2007 laekus R.Haabu poolt H.Lenseni arveldusarvele

Hansapangas 17 000 krooni selgitusega “programmeerimisteenuse eest”. Mis

põhjusel H.Lensen summad tagastas, ei ole oluline. H.Lenseni vande all antud

ütlustest nähtub, et tasu küsis ta kui autor endale.

39. Autoosad.ee OÜ-le esitatud arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et hageja on

esitanud perioodil 29.11.2005-21.03.2007 kostjale arveid www.autoosad.ee

serverimajutuse ja hoolduse eest, domaini hostimise, domaini majutuse ja e-mailide

ning domaini hostingu ja veebiserveri hooldus eest ja kostja on need tasunud.

H.Lenseni kirjavahetusest kostjaga nähtub, et 13.10.2005 kirjutab H.Lensen „meie“

vormis kuumaksust, mida arvestatakse autoosad.ee kuukasumit arvestades, mille

minimaalne suurus oleks 7000 krooni + käibemaks. Kirja lõpus sisaldub fraas, et

selle vältimiseks tuleb pood kuhugi mujale kolida. H.Lenseni e-kirjadest 05. ja

08.03.2006

nähtuvalt

on

ta

küsinud

R.Haabult

tema

soovide

kohta

infotehnoloogilistes küsimustes. Kostjate selgituste kohaselt näitavad e-kirjad, et

H.Lensen seadistas nende kirjade saatmisel serverit ja väidab viimases kirjas, et

internetipood on suunatud uude serverisse. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustatud.

Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et oktoobris 2005 nõudis hageja

serveriteenuse osutamise eest kõrgemat tasu. Seega ei saa nimetatud poolte

kirjavahetust käsitleda kui poolte läbirääkimisi arvutiprogrammi kasutamise

lõpetamiseks või litsentsitasu maksmiseks.

40. Arvutiprogrammi töötasid välja H.Lensen ja H.Kulbas. Hageja selgitas, et kasutas

H.Kulbase kui suurte kogemustega programmeerija abi, ta on osalenud

kaasprogrammeerijana. R.Haabu vande all antud ütluste kohaselt H.Lenseni sõnade

järgi edastas viimane programmi tellija soovid ja loodu H. Kulbasele. Hageja on

kohtule avaldanud, et H.Kulbas tagandas ennast ega soovi olla kaasautoriks, on rahul

sellega, kui Soden Infothenoloogia OÜ esindab tema õigusi.

41. Seega, kui eeldada hageja väidete õigsust, on tegemist H.Lenseni ja H.Kulbase

ühisautorsusega ja nendevahelised suhted määratakse kindlaks kokkuleppega. Sellise

kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt,

autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades (AutÕS § 30 lg-d 1 ja 4).

H.Kulbase allkirjastatud teatise kohaselt on “internetikauplus www.autoosad.ee

programmeeritud H.Lenseni ja H.Kulbase poolt aastatel 2002 ja 2003, H.Kulbase

kui kaasprogrammeerija/konsultandi heakskiidul kuuluvad arvutiprogrammide

süsteemi www.autoosad.ee isiklikud autoriõigused tarkvara põhiprogrammeerijale

ja projektijuhile H.Lensenile ning varalised autoriõigused Soden Infotehnoloogia

OÜ-le. H.Lensenil ja H.Kulbasel ei ole omavahelisi erimeelsusi nimetatud

arvutiprogrammi

õiguste

kuuluvuse

kohta.

Rohkem

programmeerijaid

www.autoosad.ee loomisel ei osalenud.“ Samasisuline on H.Kulbase 02.02.2009

seisukoht. H.Lenseni poolt 17.11.2008 allkirjastatud deklaratsiooni kohaselt

programmeerija (autor) H.Lensen ja hageja deklareerivad, et arvutiprogrammi

varalised õigused on koos nende õiguste tekkimisega üle läinud ja samas ka autori

poolt vabatahtlikult ja tasuta üle antud hagejale kohe arvutiprogrammi valmimisega

2003. H.Kulbase kirjast ei selgu, millal ja millisel alusel on autorid oma õigused

hagejale loovutanud. Dokument on koostatud ilmselt kohtule esitamiseks käesolevas

vaidluses ja käsitatav isiku kirjaliku seletusena. Sama kehtib H.Lenseni

deklaratsiooni kohta. Tsiviilkohtumenetluses ei ole niisugused tõendid lubatavad.

Samuti ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, kuna autori isiklikke õigusi H.Kulbas

loovutada ei saa (AutÕS § 11 lg 2) ja varaliste autoriõiguste ülemineku asjaolude

kohta dokument informatsiooni ei anna (AutÕS § 11 lg 3), isegi kui need on

loovutatud tasuta.

42. Lisaks eeltoodule on vaidlus poolte vahel selles, kas arvutiprogrammi loomisel

osales ka R.Haabu ja kas R.Haabu on üldse võimeline arvutiprogrammi looma.

Tegemist on negatiivse asjaoluga, mida hageja tõendada ei saa. Väljavõttest EBS

Interneti koduleheküljelt nähtub, et kostja on läbinud vastavas koolis magistriõppe

infotehnoloogia erialal. Väljavõttest magistritööst nähtub, et R.Haabu on käsitlenud

oma magistritöös tehnoloogilise lahenduse - interneti kaupluse kirjeldust. Asja

tundev isik A.Seeba, kelle arvamust hindab kohus kui dokumentaalset tõendit, on

järeldanud,

et

R.Haabu

on

osalenud

aktiivselt

ja

oluliselt

põhjalikult

tarkvaraprogrammi Autoosad.ee kirjutamisel. Nimetatut kinnitavad ka R.Haabu

vande all antud ütlused. Kuigi magistritöö väljavõttest ei saa teha järeldust R.Haabu

oskuste kohta programmeerimisel, on nimetatu tõendatud asjaoluga, et isik õppis

infotehnoloogia eriala, A.Seeba arvamuse ja kostja enda vande all antud seletustega

nende koostoimes. Seega võib nimetatud tõendist teha järelduse, et arvutiprogramm

loodi kolme autori ühistööna ja lisaks H.Kulbase varaliste õiguste loovutamisele on

vajalik ka R.Haabu poolt varaliste õiguste loovutamine, et hagejal tekiks hagis

märgitud nõudeõigus. Kuivõrd arvutiprogrammi varaliste õiguste kuulumine

hagejale ei ole tõendatud, jääb hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

43. Soden Infotehnoloogia OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi tagasi

esimese astme kohtule uueks arutamiseks.

44. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja menetluse käigus pidevalt väitnud, et

tarkvara varalised õigused kuuluvad hagejale, kuna hageja juhatuse liige H.Lensen

asus programmeerima hageja juhatuse liikmena. AutÕS § 32 lg 1 kohaselt

töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras

loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused

teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle

tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-39-

03 leidnud, et AutÕS § 32 on kohaldatav tööfunktsiooni püsival täitmisel, mis ei

pruugi seaduse mõtte kohaselt piirduda töölepinguga. Püsivaks töösuhteks selles

kontekstis saab näiteks pidada ka autori suhet äriühinguga, kui ta on selle ühingu

juhatuse liige. Kuna hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et asus

programmeerima hageja juhatuse liikmena, siis on üheselt tõendatud, et vaidlusaluse

tarkvaraprogrammi varalised õigused, mis kuulusid H.Lensenile, on läinud üle

hagejale. Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja hageja seadusliku esindaja

vahel sõlmitud kokkuleppe, milles mõlemad pooled kinnitavad, et hagejale kuuluvad

vaidlusaluse tarkvara varalised õigused vastavalt AutÕS § 32 lg-le 5, mis sätestab, et

arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi

oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib

autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub

ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud

teisiti. Hageja poolt kohtule esitatud dokument kannab pealkirja „Varaliste

autoriõiguste ülemineku deklaratsioon“, kuid oma sisult on see hageja ja tema

seadusliku esindaja kokkulepe, kus kinnitatakse seadusest tulenevat tarkvara

varaliste õiguste üleminekut, kui teos on loodud tööülesannete teostamise korras.

Esitatud tõendist ilmneb poolte tahe, mille kohaselt lõi hageja seaduslik esindaja

arvutiprogrammi tööülesannete käigus ning kõik selle arvutiprogrammi varalised

õigused kuuluvad hagejale.

45. Kuna hagejat on maakohtus toimunud menetluse käigus esindanud hageja seaduslik

esindaja, kellel puuduvad õiguslikud teadmised, siis on hageja võinud segi ajada

autori isiklikud ja varalised õigused, kuid hageja seisukohtadest ning esitatud

tõenditest tuleneb üheselt, et hagejale kuuluvad vaidlusaluse tarkvara varalised

õigused vastavalt AutÕS § 32 lg-dele 1 ja 5. Kõrvaldamaks kõik kahtlused selles

osas, esitab hageja kohtule hageja ja hageja juhatuse liikme vahelise kokkuleppe,

kus mõlemad pooled kinnitavad, et tarkvara varalised õigused on üle läinud

hagejale. Lepingu näol ei ole tegemist uue asjaoluga, mida hageja ei saanud kohtule

esitada maakohtu menetluse ajal. Tegemist on lepinguga, kus pooled on ebaselge

õigusliku olukorra muutnud kokkuleppega selgeks õiguslikuks suhteks ning milles

väljendub selgelt poolte tahe. Hageja esitab ka kokkuleppe, mille kohaselt on

H.Kulbas andnud temale kuuluvad varalised õigused üle hagejale. Maakohtu

menetluse ajal esitatud tõenditest tuleneb selgelt, et H.Kulbas on soovinud anda

hagejale vaidlusaluse tarkvara varalised õigused, kuid õigusteadmise puudumise

tõttu ei ole osanud seda õigesti vormistada.

46. Kohus on tuginedes A.Seeba arvamusele leidnud, et R.Haabu on vaidlusaluse

tarkvara üks autoritest ning seega on vajalik varaliste õiguste loovutamine hagejale

ka R.Haabu poolt, et hagejal tekiks hagis märgitud nõudeõigus. Kostja enda vande

all antud tunnistuse kohaselt muutis ta vaidlusaluse tarkvara kümne erineva

lehekülje kujundust, mis tähendas failikoodi kirjutamist programmeerimiskeeles.

Samas on ta järgmisel kohtuistungil väitnud, et ta programmeerimiskeeles ei

kirjutanud, tegi idee, eskiisi, spetsifikatsiooni, programmeerimiskeelt ta ei osanud.

Seega on kostja 30.03.2009 toimunud kohtuistungil antud ütlused ja 12.10.2009

vande all antud tunnistus otseses vastuolus ning teineteist välistavad. Kuna kostja

vande all antud tunnistus on hilisem kui kohtuistungil protokollitud ütlused, siis on

selge, et kostja püüdis sellega luua tõendit oma väidete kinnitamiseks ning kohus

peab tunnistuse hindamisel seda arvesse võtma.

47. Kostja vande all antud tunnistusest tuleneb üheselt, et kostjal oli ligipääs

vaidlusalusele tarkvarale ning kostja asus ise selles muudatusi tegema. Seega

tegemist ei ole ühisautorsusega nagu kostja väidab, vaid olukorraga, kus kostja on

autoritelt luba küsimata muutnud autoriõigustega kaitstud teost ehk vaidlusalust

tarkvara.

48. Kohus leidis tuginedes A.Seeba arvamusele, et R.Haabu on osalenud aktiivselt ja

oluliselt põhjalikult tarkvaraprogrammi Autoosad.ee kirjutamisel. Lugedes kohtu

viidatud punkti A.Seeba arvamuses, selgub, et kohus on eksinud. Kohtuotsuses on

A.Seeba kasutatud sõna „väljatöötamises“ asendatud sõnaga „kirjutamisel“, mis

omab olulist tähtsust antud asja lahendamisel. Väljatöötamises osalemine tähendab

ka seda, et teose tellija selgitab autorile, mida tellija soovib. Sellega tellija küll

osaleb

väljatöötamises,

kuid

ei

muutu

ühisautoriks.

Kui

räägitakse

tarkvaraprogrammi

kirjutamisest,

siis

tähendab

see

programmikoodi

kirjutamist/redigeerimist ning sellisel juhul muutub programmikoodi kirjutaja

ühisautoriks. A.Seeba mõtles tarkvaraprogrammi väljatöötamises osalemise all seda,

et kostja koostas parandusspetsifikatsioone, mitte ei osalenud tarkvaraprogrammi

kirjutamises. Seega ei tõenda A.Seeba arvamus ega ükski teine tõend seda, et

R.Haabu kaasautorsus tekiks spetsifikatsiooni loomisest.

49. R.Haabu

esitas

asja

tundvale

isikule

A.Seebale

küsimuse:„Milline

on

tarkvaraprogrammi Autoosad.ee seos R.Haabu koostatud spetsifikatsiooniga“. Seega

ei küsitud A.Seebalt R.Haabu seost tarkvaraprogrammiga, vaid spetsifikatsiooni

seost tarkvaraprogrammiga. Vaatamata esitatud küsimusele on A.Seeba oma

arvamuses käsitlenud põhjalikult seda, kas R.Haabu osales tarkvaraprogrammi

Autoosad.ee koostamisel või mitte, kuigi see asjaolu ei oma tähtsust

tarkvaraprogrammi Autoosad.ee ja spetsifikatsiooni seoste määramisel. Kuna

A.Seeba on arvamuses väljunud küsimuse raamidest, siis on selge, et A.Seeba

arvamus ei ole objektiivne, vaid see on koostatud eesmärgiga näidata kostjat

vaidlusaluse tarkvara ühisautorina. A.Seeba arvamuses on põhjalikult käsitletud

R.Haabu programmeerimisoskust ning koodi kaasautorlust, kuigi arvamuse kohaselt

sellist küsimust esitatud ei ole ning see ei oma tähtsust spetsifikatsiooni seostamisel

tarkvaraprogrammiga. A.Seeba arvamuse hindamisel peab arvesse võtma ka seda, et

arvamus on tehtud vaidluse ühe poole, kostja, tellimusel ning kõik arvamuse aluseks

olevad dokumendid ja tõendid on A.Seebale edastatud R.Haabu poolt. Nende

dokumentide algupära ning koostamise hetke ei ole võimalik kontrollida. A.Seeba

arvamus ei ole ilmselt erapooletu ning seda peab kohus otsuse tegemisel arvestama.

Vastustaja seisukoht

50. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilasja edasine menetlus

51. Kohtuistungil 22.09.2010 andis kolleegium pooltele täiendava aja pidada

läbirääkimisi vaidluse kokkuleppel lõpetamise võimalikkuse üle. Kolleegium

määras, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolme nädala möödumisel päevast, mil

pooled teatavad, et kokkulepet ei saavutatud. Pooled tegi vastava info kohtule

teatavaks 25.11.2010.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

52. Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning

tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse seisukohad ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega

korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse põhjendustele.

53. Esmalt nõustub kolleegium maakohtu põhjenduste ja järeldustega, millede

tulemusena ja kohaselt on asjas kogutud tõenditega tuvastatud, et vaidlusaluse teose

(arvutiprogrammi) töötas autorina välja H.Lensen füüsilise isikuna, mitte aga hageja

töötajana või hageja juhatuse liikmena ning et lisaks H.Lensenile on programmi

autoriteks (ühisautoriteks) ka H.Kulbas ja R.Haabu. Maakohus on kogutud tõendeid

piisavalt analüüsinud ja kohtuotsus vastab selles osas TsMS § 442 lg 8 nõuetele.

Maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamise reegleid ja kolleegium ei tuvastanud

aluseid tõendite ümberhindamiseks.

54. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega asjatundva eriteadmistega isiku A.Seeba (t I

kd lk 201-206) arvamuse kui dokumentaalse tõendi tõendusliku väärtusetuse kohta.

Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 mõttes, mida kohus pidi hindama

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma siseveendumuse kohaselt koosmõjus

teiste vastava asjaolu kohta esitatud tõenditega (TsMS § 232 lg-d 1, 2).

Eriteadmistega isikute arvamusi dokumentaalse tõendina ei saa samastada

eksperdiarvamusega TsMS-i 32.peatüki sätete mõttes ja seega ei mõjuta sellise

tõendi usaldatavust kuigivõrd asjaolu, et asjatundev isik on väljunud talle esitatud

küsimuse raamidest.

55. Muud apellatsioonkaebuse seisukohad kordavad hageja seisukohti maakohtus ja

kuna maakohus on neile kehtiva menetlusseadusega kooskõlas vastanud, ei pea

kolleegium omapoolseid seisukohti avaldama.

56. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok