2-09-43239/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-43239

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Raivo Einula

Sekretär Merily Mets Osaotsuse kuupäev

16. detsember 2010

Tsiviilasja number 2-09-43239 Tsiviilasja sisu EP versus I P ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja EP (isikukood xx, elukoht Xxx)

• Hageja esindaja vandeadvokaat ANDRES LUSMÄGI ANDRES LUSMÄGI ANDRES LUSMÄGI ANDRES LUSMÄGI

• Kostja I P P P P (isikukood xxx, elukoht Xxx)

• Kostja nõustaja I SIDOROVA SIDOROVA SIDOROVA SIDOROVA

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

16. detsember 2010 Tallinn,Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Määruse avalikult

16. detsember 2010 kell 16:00 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kantseleis

Tsiviiltoimik 2-09-43239

2(4) teatavakstegemise aeg ja koht

R E S O L U T S I O O N

1. Kinnitada EP, isikukood xxx, ja I P, isikukood xxx) vahel sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise kompromiss, mille kohaselt jagavad hageja EP ja kostja I P tsiviilasjas 2- 09-43239 poolte ühisvara järgmisel viisil:

2. Lõpetada varaühisus vara osas, mis koosneb järgmistest asjadest: 1) kinnistu aadressil Xxx(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxx 2) köögimööbel 3) külmkapp 4) pliit 5) ehitusmaterjalid , sealhulgas: aknad, lauad, killustik, liiv 6) kohustused laenulepingust Swedbank AS-i ees (laenuleping 23.11.2006.a. nr xxx)

3. Lõpetada hageja EP ja kostja I P varaühisus sellisel viisil, et käesoleva resolutsiooni punktis 2 märgitud vara müügi korraldab kostja hiljemalt 01.07.2011.a. ning juhul kui kostja ei suuda korraldada vara müüki, siis korraldab vara müügi hageja hiljemalt 01.01.2012.a. Müügi käigus arvestatakse müügi tulust maha kohustused laenulepingust ja müügikulud, saadud tulu jagatakse pooleks hageja ja kostja vahel. 3. Hagejale jäävat ühisvara osa väärtust vähendatakse auto müügist saadud tulu 2500 krooni võrra. Hagejale jäävat ühisvara osa väärtust vähendatakse 50 % ulatuses kostja poolt tasutud kindlustusmaksete summast.

4. Lõpetada tsiviilasja nr. 2-09-43239 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

5. Kooskõlas TsMS § 432 kohaselt ei või samad pooled samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi.

EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD

1. Kohtumäärust võib määruskaebuse esitamisega vaidlustada ühe päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest hagejale ja kostjale.

2. Kohtumäärus jõustub pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD

1. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

2. Kooskõlas TsMS § 190 lg 7 vabastada EP menetluskulude kandmisest, milline kohustus tulenes Harju Maakohtu 22.07.2009 määrusest tsiviilasjas 2-09-33224.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

1. 28. augustil 2009 esitas EP kohtule hagi I P vastu poolte ühisvara jagamise nõudes.

2. Harju Maakohtu 22.07.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-33224 rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks ja määrati anda temale riigi õigusabi EPi poolse kohustusega ühekordse maksena hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

Tsiviiltoimik 2-09-43239

3(4) kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.

3. Harju Maakohtu 6.11.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-43239 rahuldati EPi taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks osaliselt, vabastades ta riigilõivu summas 65 000 krooni tasumise kohustusest ja kohustades EPi tasuma hagi esitamisel riigilõiv 10 000 (kümme tuhat) krooni ositi kümne kuu jooksul.

4. 16.12.2010 istungil sõlmisid pooled kompromissi, mis on kantud istungiprotokolli. Selle kohaselt pooled soovivad lõpetada poolte varaühisus vara osas, mis koosneb järgmistest asjadest: a. kinnistu aadressil Xxx(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxx b. köögimööbel c. külmkapp d. pliit e. ehitusmaterjalid , sealhulgas: aknad, lauad, killustik, liiv f. kohustused laenulepingust Swedbank AS-i ees (laenuleping 23.11.2006.a. nr xxx).

5. Pooled soovivad lõpetada hageja EP ja kostja I P varaühisus sellisel viisil, et käesoleva resolutsiooni punktis 2 märgitud vara müümise korraldab kostja hiljemalt 01.07.2011.a. ning juhul kui kostja ei suuda korraldada vara müüki, siis korraldab vara müügi hageja hiljemalt 01.01.2012.a. Müügi käigus arvestatakse müügi tulust maha kohustused laenulepingust ja müügikulud, saadud tulu jagatakse pooleks hageja ja kostja vahel. 3. Hagejale jäävat ühisvara osa väärtust vähendatakse auto müügist saadud tulu 2500 krooni võrra. Hagejale jäävat ühisvara osa väärtust vähendatakse 50 % ulatuses kostja poolt tasutud kindlustusmaksete summast.

6. Hageja taotleb menetluskulude tasumisest vabastamist TsMS § 190 lg 7 kohaselt seoses kompromissi sõlmimisega.

7. Pooled taotlevad käesoleva kompromisslepingu kinnitamist kohtu poolt ning paluvad lõpetada tsiviilasja nr. 2-09-43239 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

8. Pooled kinnitavad, et nad on soovivad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani arvates määruse kättesaamisest.

9. Pooled avaldavad, et kummagi poole menetluskulu jääb poole enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühistest huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

2. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad

Tsiviiltoimik 2-09-43239

4(4) menetlust lõpetava ja kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamist ühe päevani arvates määruse kättesaamist.

3. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

4. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

5. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras.

6. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

7. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

8. Poolte esindajad on kohtuistungil 16.12.2010 teatanud, et nad on teadlikud, et kummagi poole menetluskulu jääb kulutusi teinud poole enda kanda.

9. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks rakendada TsMS § 190 lg 7 normi ja vabastada hageja täielikult nende menetluskulude tasumisest, mis tuleksid tal tasuda riigile lähtuvalt Harju Maakohtu 22.07.2009 määrusest tsiviilasjas 2-09-33224, kuna menetlus lõpetatakse kompromissiga.

10. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik