3-09-2987/44 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2987 Haldusasi

V. V. kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 4. septembri 2009. a maksuotsuse nr 12.2- 3/7091-1 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus

V. V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V. V. Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja Merle Maks

RESOLUTSIOON

Jätta V. V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2010. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-2987 muutmata.

Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 53 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) kontrollis 22.08.2008 korralduse nr 12-2.1/26160 alusel V. V. 2002. – 2006. a maksustavaid tulusid seoses Kalamajandustöötajate Sõltumatu Ametiühingu Ühendorganisatsiooni (KSAÜ) nimel tehtud tehingutega ja koostas 23.01.2009 maksuotsuse nr 12-5/54, mis tühistati Maksuja Tolliameti 13.04.2009 vaideotsusega nr 6-1/146-4 V. V.le KSAÜ kassast tehtud väljamaksete osas 2005. ja 2006. aasta kohta ning PMTK-le tehti ettekirjutus asi selles osas uuesti otsustada.

2. PMTK 04.09.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/7091-1 kohustati V. V. tasuma tulumaksu 2005. aasta eest 92 596 krooni ja 2006. aasta eest 1 993 krooni.

3-09-2987

2(8) Maksuotsuse kohaselt loeti V. V. tuluks tema kui RAS Ookean (pankrotis) ametiühinguorganisatsiooni esindaja poolt KSAÜ arvelduskontolt 2005. ja 2006. aastal väljavõetud sularaha.

V. V. tuluks 2005. a loeti 385 816 krooni - KSAÜ kontolt väljavõetud sularaha 337 296 krooni, millele lisandub V. K. 26.05.2005 tehtud väljamakse 47 707,85 krooni ja 12.10.2005 tehtud väljamakse 3 922 krooni (V. K. tagastas summad KSAÜ-le); saadud summast tuleb lahutada 2007. aastal endistele RAS Ookean (pankrotis) töötajatele tehtud saamata jäänud töötasu väljamaksed summas 3 110 krooni.

V. V. tuluks 2006. aastal loeti 32 664 krooni.

KSAÜ kassadokumentides kajastatud väljamaksed ei ole reaalsed ja kassadokumendid võivad olla koostatud tagantjärele, et õigustada V. V. poolt arvelduskontolt sularaha väljavõtmist. Seda seisukohta põhjendati muuhulgas järgmisega: 1) 1999-2003 KSAÜ-le RAS-st Ookean (pankrotis) laekunud summast (1500 krooni kuus) oleks jätkunud rendi tasumiseks ka 2004. a; 2) KSAÜ ei pidanud raamatupidamist ja polnud kajastatud võlga V. V. ees, mistõttu ei ole põhjendatud toetuste või isikliku telefoni kasutamise eest summade maksmine alates 1999. ast; 3) 08.03.2007 selgitusi andes teatas V. V., et raamatupidamisdokumendid läksid remondi käigus kaduma, mistõttu on arusaamatu, kuidas teadis V. V. arvestada, millised summad on talle alates 1999. aastast maksmata.

V. V. pidi teadma, et KSAÜ arvelduskontole laekunud 531 851,26 krooni oli ette nähtud RAS Ookean (pankrotis) endistele töötajatele saamata jäänud töötasu väljamaksmiseks ja seda ei võinud kasutada muuks otstarbeks. Asjakohatu on V. V. väide, et sularaha väljavõtmine oli vajalik, kuna AS SEB Pank soovis KSAÜ arveldusarve sulgeda ja oli oht rahast ilma jääda.

V. V. on jätnud esitamata maksudeklaratsioonid, samuti ei ole ta KSAÜ-d registreerinud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning olles KSAÜ arveldusarve ainus kasutaja, sai

V. V. arvelduskontole laekunud summasid omal äranägemisel kasutada.

V. V. on jätnud tahtlikult maksusummad tasumata ja seetõttu tuleb kohaldada maksusumma määramise 6-aastast aegumistähtaega. Tahtlust põhjendati sellega, et V. V. KSAÜ esimehena jättis KSAÜ registreerimata mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, millest tulenevalt ei korraldanud raamatupidamist, samuti varjas ta KSAÜ arvelduskontolt sularahas summade väljavõtmist, kajastamata neid enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonides.

3. V. V. esitas PMTK 04.09.2009 maksuotsusele nr 12.2-3/7091-1 vaide, mis jäeti Maksuja Tolliameti 10.11.2009 vaideotsusega nr 6-1/468-4 rahuldamata.

4. V. V. taotles kaebuses PMTK 04.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/7091-1 tühistamist osas, millega teda kohustati tasuma 2005. a tulult tulumaksu 92 596 krooni. Põhjendused:

Tulumaksu määramine on aegunud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1 sätestatud 6- aastase aegumistähtaja kohaldamiseks pole alust, kuna kaebaja ei ole jätnud maksusummasid tahtlikult tasumata. KSAÜ oleks mittetulundusühinguna tulnud registreerida hiljemalt 01.03.1999, ent sel ajal ei saanud V. V. ette näha, et registreerimata jätmisega saaks 2005. a varjata tulumaksukohustust, sest mingit tulu ei olnud 1999. a võimalik ette näha. Seetõttu puudub KSAÜ mitteregistreerimisel ja tulu väidetaval varjamisel 2005. a põhjuslik seos. Samas on KSAÜ nö lihtsustatud korras raamatupidamist pidanud ja raha liikumine on täpselt dokumenteeritud. Sularaha võtmine arvelduskontolt ei ole ega saagi olla tulu varjamine, kõik väljamaksed kassast on kajastatud ka maksuotsuses. Hüvitisi autotranspordi ja telefoni kasutamise eest on makstud KSAÜ komitee otsuste alusel, mistõttu nende kulutuste tegemine on põhjendatud. Maksuhalduri oletus, et kassatehingud võivad olla fiktiivsed, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata.

3-09-2987

3(8) Maksuja vaideotsuses toodud asjaolud tahtluse tõendamiseks ei ole asjakohased ja kaebajal ei esine mingit tahtlust tulumaksukohustuse eiramisel. Pangaväljavõttest ja kassadokumentatsioonist nähtub, et kaebaja korraldas raha liikumist kui KSAÜ esimees. Kaebaja ei ole teinud väljamakseid, millest tulenevalt peaks tekkima maksukohustus, peamiselt on väljamaksed tehtud tulumaksuvaba miinimumi piires. Selliseid makseid ei pea kaebajale teadaolevalt oma tuludeklaratsioonis kajastama. Ka ei ole kaebaja ühegi teoga manifesteerinud, et peab KSAÜ arvelt võetud sularaha enda tuluks.

Kaebaja ei nõustu sellega, et tema tuluks loeti KSAÜ kassa jääk 2006. a lõpus, milleks oli 120 572 krooni. Maksuhalduri käsutuses on kassadokumendid 2007. a kohta ja neist nähtub samuti kulutuste tegemine 2007. a kohta. Kaebaja kinnitas halduskohtu 03.03.2010 istungil, et 2006. a lõpus oli selline summa reaalselt KSAÜ kassas olemas ja sellest tehti väljamakseid veel 2007. a.

5. PMTK palus jätta V. V. kaebus rahuldamata. Vastuväited: Maksunõue 2005. a tulult ei ole aegunud. Maksuja vaideotsuses on põhjendatud, miks tuleb kaebaja tegevust lugeda tahtlikuks. Tasumisele kuuluva tulumaksu määramisel tuleb kohaldada 6- aastast aegumistähtaega, kuna KSAÜ arvelduskontolt välja võetud summade pööramine enda tuluks ja toimepandu varjamine on tahtlik tegevus. Kaebaja oli KSAÜ arvelduskonto ainus allkirjaõiguslik isik, kes võttis KSAÜ arvelduskontolt välja suurtes summades sularaha, mille kasutamine KSAÜ huvides ei ole tõendatud. Kuna kaebaja oli Eesti Kalanduse Ametiühingu Liidu (EKAL) juhatuse liige, pidi ta olema kursis maksuseadustest tulenevate kohustustega. KSAÜ pangakontole laekunud summa oli sihtotstarbeliselt mõeldud pankrotistunud ettevõtte töötajatele saamata jäänud palga hüvitamiseks, mitte aga kommikarpide, lillede, leinakimpude ja pärgade vms ostmiseks ega kaebajale võimalike majanduskulude ja toetuste maksmiseks.

Asjas kogutud materjalidega on tõendatud, et kaebaja võttis vastu RAS Ookean endiste töötajate palgahüvitusteks mõeldud raha, kuid jätkuvalt on tõendamata, et kaebaja oleks raha selle saamiseks õigustatud töötajatele edasi andnud, va maksuotsuses toodud erandid. On ebatõenäoline, et kaebaja teeks jätkuvalt juba 2003. a lõpetatud pankrotimenetlust puudutavaid väljamakseid mõnele endisele RAS Ookean töötajale. Viimased väljamaksed tehti 2007. a suvel. KSAÜ on juba 1996. a jõustunud mittetulundusühingute seaduse § 95 lg 1 kohaselt sisuliselt alates 01.03.1999 sundlõpetatud ja kaebajal ei ole seda raha kellelegi nö tagasi anda.

Asjaolu, et vormistuslikult oli 2006. a seisuga KSAÜ kassa jäägiks 120 572 krooni, ei välista maksu määramist, sest kaebaja ei ole tõendanud, et see raha ka tegelikult jätkuvalt alles on.

Isegi kui osa kulutusi oleks jäänud 1999 – 2003 KSAÜ-le või kaebajale hüvitamata, oleks pankrotitoimkonnalt tulnud varasemad laekumised need ära katnud. Seega ei olnud varasemate kulutuste katmine 2005. ja 2006. a tõepoolest vajalik ning hilisemad nö kuluarved on koostatud selleks, et varjata sularahas väljavõetud summade kasutamist kaebaja isiklikes huvides.

6. Tallinna Halduskohtu 12.03.2010 otsusega jäeti V. V. kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Põhjendused:

KSAÜ arveldusarvelt 2005. a välja võetud sularaha tuleb käsitada V. V. tuluna. 2005. a ei olnud KSAÜ näol tegemist isikuga ning seega üldjuhul ei saanud ta ka olla õiguste ja kohustuste kandjaks ega teha tehinguid. Samas oli KSAÜ-l avatud AS-s SEB Eesti Ühispank arvelduskonto, kuhu 24.09.2004 laekus OÜ-lt Advokaadibüroo Aavo Aadli 531 851,26 krooni selgitusega RAS Ookean jaotis. Tallinna Linnakohtu 11.10.2002 määrusest, millega kinnitati RAS Ookean (pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepanek, ei nähtu, et KSAÜ-l oleks pankrotimenetluses olnud kaitstud nõudeid, mille katteks see jaotis tehtud oleks. Seega leidis maksuhaldur õigesti, et tegemist oli RAS Ookean endistele töötajatele saamatajäänud töötasude väl-

3-09-2987

4(8) jamaksmiseks mõeldud summaga. Kaebaja arusaam, et nimetatud summat võis kasutada ka ametiühinguorganisatsiooni tegevuskulude katteks, on ilmselgelt põhjendamatu ja tõendamata. Maksuhaldur leidis õigesti, et arvelt sularaha välja võttes, on kaebaja selle lõplikult oma tuluks pööranud. Maksuotsuse kohaselt on sularahas välja võetud summast maha arvatud sihtotstarbeliselt kasutatud summa 3 110 krooni. Ülejäänud arvelduskontolt välja võetud sularaha kasutamise kohta on kaebaja esitanud maksuhaldurile kassaarvestusdokumendid, mille usaldusväärsuse on maksuhaldur põhjendatult kahtluse alla seadnud.

1999 - 2003 tasus RAS Ookean (pankrotis) KSAÜ-le viimase poolt esitatud arvete alusel igakuiselt 1500 krooni, mis oli ette nähtud selle tegevusega seotud rendi-, transpordija sidekulude katmiseks. Kassaarvestuses näidatud väljamaksed V. V. ja V. K. transpordija telefonikulude hüvitamiseks on ilmselgelt põhjendamatud ja seega ebareaalsed. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et 1999 – 2005 oleks V. V. või V. K. kandnud mingisuguseid selliseid kulusid, mis neile 2005. a tagantjärele hüvitada oleks tulnud.

Kommikarpide, lillekimpude ja pärgade soetamisel puudus igasugune seos KSAÜ arveldusarvele üle kantud summade eesmärgiga. Isegi kui kaebaja on arveldusarvelt välja võetud sularaha eest nimetatud kaupu soetanud, ei saa neid seostada KSAÜ tegevusega, mis võis 2005. a piirduda üksnes endistele RAS Ookean töötajatele saamata jäänud töötasude väljamaksmisega. Mingisugust liikmelisusel põhinevat ametiühingutegevust ei saanud KSAÜ-l 2005. a enam olla. Selleks ajaks oli KSAÜ näol tegemist üksnes kindla sihtotstarbega varakogumiga, mida haldas ja käsutas kaebaja. KSAÜ arveldusarvele laekunud RAS Ookean (pankrotis) jaotisest ei olnud alust teha väljamakseid ei kaebajale ega V. K. ei toetustena ega hüvitustena transpordivõi tegevuskulude eest. Isegi kui kaebaja selliseid väljamakseid KSAÜ arveldusarvelt võetud sularaha eest tegi, ei saa neid seostada KSAÜ-ga, vaid tegemist on kaebaja isiklikul äranägemisel tehtud maksetega, mille tegemise tegelik põhjus on teadmata.

Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et KSAÜ ametiühingu nõukogu oleks mistahes moel saanud arveldusarvel olevate summade kasutamist kontrollida või suunata. Isegi kui ametiühingunõukogusse kuuluvad isikud mingisuguse heakskiidu teatud rahakasutusele andsid, on see õigusliku tähenduseta, kuna mingisugust õiguslikku seost neil isikutel KSAÜ arveldusarvel oleva rahaga polnud ja mingisugust vastutust oma otsuste eest nad kanda ei saanud.

Maksuotsuses märgitakse, et 2005. a on V. V. teinud KSAÜ arveldusarvelt välja võetud sularahast muuhulgas 2003. ja 2004. a arvete alusel Tarteks Trading OÜ-le rendimakseid. See väide ei ole täpne, sest toimikus olevatelt Tarteks Trading OÜ kassa sissetuleku orderitelt nähtuvalt on V. V. sularahas rendimakseid tasunud 2003. ja 2004. a. Selliste väljamaksete tegemise kohta 2005. a tõendid puuduvad. Samas oleksid kassadokumendid Tarteks Trading OÜ-le 2005. a mingisuguste rendimaksete tasumise kohta ilmselgelt ebausaldusväärsed. Isegi kui KSAÜ arveldusarvelt välja võetud sularaha eest 2005. a Tarteks Trading OÜ-le mingeid summasid maksti, ei saanud see olla seotud KSAÜ tegevusega.

Ka väide, et 2005. a on Grigori Koundikovile sularahas antud 3 400 krooni toetust, ei näi täpne, kuna kassadokumentides see ei kajastu, kuid samas nähtub KSAÜ arveldusarve väljavõttest, et 3 400 kroonine väljamakse tehti G. Koundikovile 09.11.2005 pangakonto kaudu. Isegi kui kaebaja oleks arveldusarvelt võetud sularaha eest sarnaseid väljamakseid teinud, ei välistaks see sularaha käsitamist tema tuluna. Selliseid väljamakseid tuleb käsitada kaebaja poolt isiklikust tulust tehtud väljamaksetena, millel puudub mistahes seos KSAÜ-ga.

Kassadokumentides kajastatakse 2005. a ka väljamaksete tegemist EKAL-le (5 000 krooni selgitusega büroo ruumi üür ja 6 200 krooni selgitusega majanduskulud). Kuigi V. V. ja T. K.

3-09-2987

5(8) seletuste kohaselt oli tegemist KSAÜ poolt EKAL-le üle kantud liikmemaksudega, leidis kohus, et KSAÜ-l ei olnud 2005. a mingit vajadust täiendavalt sularahas EKAL-le liikmemakse tasuda. Tegelikult ei ole teada, mis otstarbel on V. V. EKAL-le 2005. a sularaha tasunud. Mingit loogilist seost sellisel raha maksmisel ja KSAÜ tegevusel ei näi olevat.

Maksuhaldur arvas õigesti kaebaja 2005. a tulude hulka KSAÜ väidetava kassajäägi. Maksuhaldur leidis põhjendatult, et arvelt võetud sularaha tagastamine KSAÜ-le ei oleks võimalik, kuna KSAÜ-d isikuna ei eksisteeri. Samuti pidas maksuhaldur põhjendatult ebatõenäoliseks seda, et kaebaja edaspidi teeks saamatajäänud töötasu väljamakseid RAS Ookean endistele töötajatele. Arvestades, et RAS Ookean pankrot kuulutati välja juba 1995. a ja pidades silmas saamatajäänud töötasude keskmist suurust, samuti paljude RAS Ookean endiste töötajate elamist välismaal, on neile sarnaste väljamaksete tegemine ebausutav. Seega leidis maksuhaldur õigesti, et ka väidetavalt KSAÜ kassa jäägis oleva summa on kaebaja pööranud enda tuluks.

Kaebaja pidanuks 2005. a saadud tulu deklareerima 31.03.2006, kuid ei teinud seda. Maksuotsus tehti MKS § 98 lg 1 teises lauses sätestatud 6-aastase aegumistähtaja jooksul. 6-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks tuleb tõendada, et kaebaja tegevus maksudeklaratsiooni esitamata jätmisel oli tahtlik. Tahtluse peab tuvastama vastava maksudeklaratsiooni esitamata jätmise ajal. Isiku tahtlus mingi teo toimepanemiseks või toime panemata jätmiseks on subjektiivne kategooria, mille esinemine tuvastatakse objektiivsete asjaolude pinnalt. MKS tahtluse mõistet ei ava, lähtuda tuleb võlaõigusseadusest (VÕS). VÕS § 104 lg 5 määratleb tahtlust kui õigusvastase tagajärje soovimist. Mingi tagajärje soovimine eeldab aga esiteks teadlikkust selle tagajärje saabumisest ja teiseks vähemalt nõustumist selle tagajärje saabumisega.

Kaebaja on maksukohustust varjanud ja tahtlikult maksusummad tasumata jätnud. Kaebaja on 2005. a saanud sularaha arveldusarvelt, mis nime poolest kuulus KSAÜ-le, kuid mille näol ei olnud tegemist juriidilise isikuga ja mis ei olnud maksuhalduri juures maksukohustuslasena registreeritud. Kaebaja, olles nimetatud arveldusarve ainus kasutaja, ei deklareerinud arvelt tehtud väljamakseid väljamakse tegija (KSAÜ) nimel. Tahtlusele viitab ka see, et kaebaja, olles KSAÜ juht, ei registreerinud KSAÜ-d juriidilise isikuna. Tõsi on, et mittetulundusühingute seaduse jõustumise ajal ei saanud kaebaja ilmselt ette näha tulu saamist 2005. a, ent tema tahtluse seisukohast omab see tähtsust seetõttu, et 2005. a oli kaebaja igal juhul teadlik sellest, et KSAÜ ei ole tema enda varasema tegevusetuse tõttu juriidilise isikuna registreeritud ning selle tegevus ei ole sestap tõenäoliselt maksuhaldurile nähtav ja selle tegevuse kontrollimine oluliselt raskendatud. Olles teadlik, et tehtud väljamakseid KSAÜ (kes mingit maksuarvestust ei pidanudki) maksuarvestuses ei kajasta, ei deklareerinud kaebaja saadud sularaha ka enda tuluna. Kaebaja väide, et talle teadaolevalt ei olnud saadud summade deklareerimine vajalik, kuna summad olid väiksemad kui seaduses ettenähtud tulumaksuvaba miinimum, ei ole tõsiseltvõetav. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 36 lg 1 kohaselt peetakse füüsilise isiku tulumaksuarvestust kassapõhiselt, ehk tulumaksu tasumise/kinnipidamise kohustus tekib tulu laekumise perioodil. Kaebajale 2005. a KSAÜ arvelduskontolt sularahas laekunud summa oli sedavõrd suur, et tal ei saanud tekkida ettekujutust, et tegemist on maksuvabast miinimumist väiksema summaga. Põhjendus, et kaebaja arvates olid telefonija transpordikompensatsiooni summad maksuvabad, ei ole tõsiseltvõetav, kuna see eeldanuks vastavate hüvitatavate kulude dokumenteerimist. Kaebaja on tulu saamise varjamiseks koostanud kassadokumentatsiooni, mis ei kajasta tegelikke väljamakseid, pidamata seejuures KSAÜ arvelduskontol olnud raha tegelikku kasutamist puudutavat raamatupidamisarvestust. Tulude tahtlikule varjamisele viitab seegi, et kaebaja ei esitanud 2005. a tulude kohta tuludeklaratsiooni, jättes deklareerimata ka äriühingult Frozen Foods International Ldt laekunud 190 951 krooni, mille kohta koostati ka maksuotsus. On võimatu, et kaebaja ei olnud teadlik, et füüsilise isiku saadud tulu maksustatakse tulumaksuga.

3-09-2987

6(8) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. V. V. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebus. Põhjendused: Halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kaebaja väide deklareerimiskohustuse puudumisest seoses tulumaksuvaba miinimumiga tõsiseltvõetav, on oletuslik ja põhjendamata. Maksunõue summas 92 596 krooni 2005. a tulult on aegunud alates 01.04.2009 (MKS § 98 lg 1), kuna tegemist ei ole maksusumma tahtliku tasumata jätmisega ja seetõttu on lõppenud ka kaebaja maksukohustus (MKS § 31 lg 2 p 4). Maksuotsusest ja dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et kaebajale on arvestatud materiaalset toetust kuude lõikes mitme aasta jooksul ulatuses, mis ei ületa tulumaksuvaba miinimumi. Kuna arvestatud summade tasumine igakuiselt ei olnud raha puudumise tõttu võimalik, maksti tekkinud võlg raha laekumisel välja korraga. Kaebaja on saanud hüvitist ka isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel. Ka need summad on arvestatud kuude lõikes, kuid neid polnud võimalik koheselt välja maksta. Tegemist oli hüvitisega kantud kulutuste eest. Kaebaja sai nii hüvitiste kui ka toetuste summad kätte mitme aasta eest korraga ega osanud arvata, et nende pealt tuleb tulumaksu maksta. Kaebaja ei olnud teadlik tulumaksuarvestuse kassapõhisuse printsiibist ja tulumaksukohustuse tekkimisest, mistõttu puudub tema käitumises tahtlus tulumaksu mittemaksmisel. Seaduses ei ole sätestatud otsese kulutuste kandja kohustust pidada reaalsete kulutuste arvestust, küll aga sõidupäevikut. Ametisõitude tegemist tõendab sõidupäevik.

Halduskohtu seisukoht, et kaebaja on koostanud kassadokumentatsiooni tulude varjamiseks, on arusaamatu ja põhjendamata. Kaebaja on kassadokumentatsiooni pidanud heas usus, samuti on ta näidanud väljamakseid iseendale heas usus. Tahtluse puudumist kaebaja käitumises tulumaksu mittetasumisel tõendab ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.03.2010 määrus kriminaalmenetluse nr 06730000583 lõpetamise kohta, milles tõdetakse, et V. V. tegevuses puudub 531 851 krooni omastamise koosseis. Arvestada tuleks ka kaebaja vanust (ligi 70. a) ja seda, et ta ei valda eesti keelt ega ole osalenud ettevõtluses määral, milleks tulnuks omandada põhjalikud teadmised maksuseadustest.

Ringkonnakohtule 30.11.2010 esitatud seisukohas märgib kaebaja, et tema EKAL tegevjuhtimisega vahetult seotud ei olnud ja juhatuse liikme ametikoht mingeid maksuõiguslikke eriteadmisi ei eeldanud, mistõttu ei ole PMTK-l võimalik väita, et iga juhatuse liige tunneb seadusi ja on teadlik, millistel tingimustel maksukohustus saabub.

8. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväited: KSAÜ arvelduskontole kantud rahade puhul oli tegemist ainult pankrotistunud RAS Ookean endistele töötajatele hüvitiste maksmiseks ette nähtud summadega. KSAÜ arvelduskontot kasutas ja käsutas ainuisikuliselt V. V., kes tegutses RAS Ookean pankrotitoimkonnas töötajate esindaja ja usaldusisikuna. Kontolt tehti mitmeid ülekandeid, kuid suurem osa summast on arvelduskontolt sularahas välja võetud. Kassadokumentides on näidatud sularahas kulutusi, millest enamus olid seotud V. V. endaga. Nimetatud kulutuste vajalikkus ja kohasus ei ole tõendatud, kuna kontole kantud rahade puhul oli tegemist sihtotstarbeliste summadega. 1999 – 2003 tegi pankrotitoimkond ülekandeid KSAÜ-le umbes 1500 krooni kuus vajalike kulutuste (telefon, transport, üür) jaoks. Hilisemad kulutused ei ole tõendamist leidnud. KSAÜ kontolt välja võetud summade pööramine enda tuluks ja toimepandu varjamine on tahtlik tegevus. V.

V. pole vaidlusaluseid summasid deklareerinud ega maksnud neilt tulumaksu. V. V. oli EKAL juhatuse liige. Juhatuse liikmel on seadusest tulenev kohustus korraldada ühingute raamatupidamist ja seega peab ta olema kursis maksuseadustest tulenevate kohustustega. Seetõttu ei saa võtta tõsiselt V. V. selgitusi, et tal puudusid teadmised maksukohustustest. Objektiivsete asjaolude pinnalt tuleb lugeda V. V. käitumist tahtlikuks, ta pidi vähemalt olema teadlik tagajärje

3-09-2987

7(8) saabumisest ja nõustuma sellega. V. V. tegu, mis seisneb saadud tulu deklareerimata jätmises ja sellelt tulumaksu tasumata jätmises, on õigusvastane tegu.

See, et kriminaalmenetlus lõpetati V. V. tegevuses omastamise koosseisu puudumise tõttu, ei muuda asjaolu, et V. V. on saanud tulu, millelt tulumaksu mittetasumine on õigusvastane ning kaebaja tegevust saab ja tulebki kõiki asjaolusid kogumis hinnates pidada tahtlikuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.

10. Kaebaja leiab jätkuvalt, et maksunõue 2005. a tulult summas 92 596 krooni on alates 01.04.2009 aegunud ehk et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele 3-aastane aegumistähtaeg, mitte 6-aastane aegumistähtaeg.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

11. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

Riigikohtu halduskolleegium on tahtluse tuvastamise ja aegumistähtaja kohaldamise kohta märkinud 20.01.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-74-09 p-s 9 järgmist: „Kolleegium on asunud seisukohale, et maksudest kõrvalehoidumine MKS § 84 mõttes saab olla vaid tahtlik tegevus (3-3-1- 62-06, p 13), et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksudest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine (3-3-1-57-08, p 13; 3-3-1-52-09, p 15; 3- 3-1-23-09, p-d 14 ja 15). Need seisukohad on rakendatavad tahtluse väljaselgitamisel ka aegumistähtaja puhul.“

Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ja halduskohus on käesolevas asjas kooskõlas kohtupraktikaga toonud õigesti välja need faktilised asjaolud, mis kinnitavad kaebaja poolt 2005. aastal saadud 385 816 krooni tulu deklareerimisest ja saadud tulult tulumaksu tasumisest tahtlikku kõrvalehoidumist. Muuhulgas leidis halduskohus, et kaebaja lõi oma teadliku tegevusega tingimused selleks, et maksuhalduril oleks maksukohustuse kindlaksmääramiseks vajalike asjaolude avastamine raskendatud ning kaebaja pidi sellest ka aru saama ja pidi vähemalt nõustuma, et selle tulemusena saab ta enda kasutusse raha, ent väldib tulumaksu tasumise kohustust. Nõustudes halduskohtu otsuses toodud põhjendustega käesolevas asjas 6-aastase aegumistähtaja kohaldamise kohta ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et vaatamata kaebaja suhtes 09.03.2010 määrusega kriminaalasjas menetluse lõpetamisele kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu saab kaebaja tegevust 2005. a tulude deklareerimata jätmisel ja tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmisel kõiki asjaolusid kogumis hinnates pidada siiski tahtlikuks.

12. Kaebaja leiab veel, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud asjas tõendeid.

3-09-2987

8(8)

Ringkonnakohus ei nõustu ka selle väitega ning leiab, et halduskohus on asjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldanud põhjendatult, et kaebaja poolt 2005. aastal KSAÜ arvelduskontolt välja võetud sularaha summas 385 816 krooni tuleb lugeda tema tuluks, kuna ta on summad sularahas välja võtnud ja näidanud kassadokumentides sularaha kulutusi, millest enamus on seotud tema endaga. Kuna kaebaja oli 2005. a EKAL liige ning kõnealuse KSAÜ arvelduskonto ainuisikuline kasutaja ja käsutaja, siis pidi ta olema piisavalt informeeritud ja teadlik ka maksuseadustest (MKS, TuMS), mistõttu tema väited vähesest maksuseaduste tundmisest, vanusest ja riigikeele mitteoskamisest ei anna alust hinnata tõendeid kogumis teisiti, kui seda tegi halduskohus, samuti ei õigusta saadud tulude deklareerimata ja tuludelt tulumaksu tasumata jätmist.

Asjaolu, et Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas kaebaja suhtes 09.03.2010 määrusega kriminaalasjas nr 06730000583 menetluse kaebaja tegevuses karistusseadustiku § 209 lg 2 p 2 (kelmus suures ulatuses), § 201 lg 2 p 2 (omastamine suures ulatuses), § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine) või § 2172 lg 1 (usalduse kuritarvitamine) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, ei muuda kaebajale tulumaksu määramist vaidlusaluse maksuotsusega õigusvastaseks. Ka nimetatud määruses tõdetakse kaebaja poolt (töö)tasu (tulumaksuga makstustava tulu TuMS § 12 tähenduses) saamist ametiühingute ülesannete täitmise eest (määruse lk 4 viimane lõik, lk 7 esimene lõik) ja kaebaja poolt ametiühinguorganisatsiooni pangakontolt sularaha väljavõtmist, mida on vaidlustatud maksuotsuses käsitatud kaebaja tuluna ja määratud sellelt tasumisele tulumaks.

13. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

14. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude nimekirja. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

Oliver Kask

Viive Ligi

Lilianne Aasma