2-10-26647/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-26647

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-26647

Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi DEP’u vastu võlgnevuse krooni, intressi ja viivise väljamõistmiseks ning kulutuste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

8 035 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti ) - hageja lepinguline esindaja: Diana F (xxx) - kostja: DEP (isikukood xx; elukoht xxx; xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

20. detsember 2010.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagiavalduses märgitud võlgnevuse summas 9 704,44 krooni koos hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga summas 750 krooni, hageja poolt kohtumenetluses tasutud kohtutäituri tasuga summas 420 krooni ja poole hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga summas 900 krooni, kokku summas 11 774,44 krooni (üksteist tuhat seitsesada seitsekümmend neli krooni ja 44 senti), millele vastab 752,52 eurot. Kostja kohustub tegema iga kuu 10. kuupäeval (edaspidi maksepäev) alates 10. jaanuarist 2011.a hagejale eelnevalt nimetatud võlgnevuse osade kaupa tasumiseks makse summas 63,91 eurot (s.o 1 000 krooni). Viimase makse kohustub kostja tegema hiljemalt 10. detsembril 2011.a summas 49,51 eurot. Makseid tuleb kostjal hagejale teha kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

1.2. Kostja teeb kompromissi punktis 1.1. nimetatud igakuiselt tasumisele kuuluva makse hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is, viitenumbriga 736643540, selgitusega: „leping “.

1.3. Tähtajaks tasumata võlgnevuse tagasimaksete ja muude käesoleva kompromissi järgi kostja poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivise määrale. Viivise arvestamine lõppeb vastava makse tasumise päeval. Kostjal on õigus käesoleva kompromissi punktis 1.1. toodud summa tasuda hagejale ennetähtaegselt.

1.4. Juhul, kui kostja hilineb maksepäeval tasumisele kuuluva summa tasumisega rohkem kui 10 (kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

1.5. Kostja kanda jäävad asja läbivaatamise kulud, mis on Eesti Vabariigil tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamisega. Kostja kanda jäävad ka muud kompromissis nimetamata menetluskulud, mis on tekkinud ning mis oleksid jäänud kohtuotsuse alusel selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-10-26647 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Swedbank Liising Aktsiaseltsile hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 900 (üheksasada) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „kohtu riigilõiv, DEP, leping nr “.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-26647, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

2-10-26647

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 03.06.2010.a Harju Maakohtule hagi DEP’u (kostja) vastu 9 704,44 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

20.12.2010.a esitas hageja kohtule poolte vahel 17.12.2010.a sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ning menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kokkulepe jõustub selle allakirjutamisel. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 taotleb hageja kohtult poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 900 krooni, tagastamist. Hageja palub riigilõivu tagastada arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, selgitusega: „kohtu riigilõiv, DEP, leping nr ”.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 03.06.2010.a (maksekorraldus nr 27714) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1 800 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 900 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „kohtu riigilõiv, DEP, leping nr “.

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni, kohtutäituri tasu summas 420 krooni ja poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 900 krooni. Samuti on pooled kokku leppinud, et kostja kanda jäävad asja läbivaatamise kulud, mis on Eesti Vabariigil tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamisega ning ka muud kompromissis nimetamata menetluskulud, mis on tekkinud ning mis oleksid jäänud kohtuotsuse alusel selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik