2-10-16760/7 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-10-16760

Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2010, Tallinn

Kohtukoosseis Kohtunikud Imbi Sidok, Tiit Kollom, Ande Tänav

Kohtuasi

Tsiviilasja hind Svetlana Šarle hagi Liida Ekrjase vastu võla väljamõistmiseks

15 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.09.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad Liida Ekrjase apellatsioonkaebus

Hageja Svetlana Šarle (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX XXX/X XXXXXXXXX)

Kostja Liida Ekrjas (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-XXX XXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Liida Ekrjase apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Svetlana Šarle (edaspidi hageja) esitas 12.04.2010 Harju Maakohtusse hagi Liida Ekrjase (edaspidi kostja, apellant) vastu võla 15 000 krooni väljamõistmiseks. 16.09.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi.

2. Maakohtul ei õnnestunud kostjale tema poolt avaldatud elukoha aadressil kohtuotsust kätte toimetada. 02.11.2010 väljastas kohus kostjale teate, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 lg 3 loetakse kohtulahend temale kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest ja alates sellest ajast hakkab kulgema kohtulahendile edasikaebamise tähtaeg.

3. 07.12.2010 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Liida Ekrjase apellatsioonkaebus. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja nõue tema vastu on osaliselt tasaarvestatav kostjale kuuluva osaühingu poolt hagejale esitatud arve nr 4 30.03.2010 summas 3489 krooni alusel. Seega tulnuks maakohtul rahuldada hagi vaid osaliselt. Samuti leidis kostja, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu üldse, et temale nimetatud laenusumma üle antud oleks.

Määruse põhjendused

1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

2. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud seaduses tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjale maakohtu otsus kätte toimetatud 02.11.2010 hoiustamisega, selgitades temale, et kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaeg hakkab kulgema kolme päeva möödumisel selle teate edastamisest (TsMS § 327 lg 3). Seega algas edasikaebe tähtaja kulgemine 06.11.2010 ning viimaseks apellatsioonkaebuse esitamise kuupäevaks oli 06.12.2010. Harju Maakohtule laekus kaebus aga 07.12.2010. Tulenevalt eeltoodust esitas apellant kaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega.

3. Kuna apellatsioonkaebus esitati pärast tähtaja möödumist, jätab ringkonnakohus kaebuse vastavalt TsMS § 637 lg 1 p-le 2 menetlusse võtmata ja tagastab selle.

4. Kolleegium on lisaks seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest on alus keelduda ka TsMS 637 lg 21 järgi. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 15 000 krooni suuruse nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Väidetavat võimalust pooltevaheliste nõuete tasaarvestamiseks ja kostjale kuuluva äriühingu poolt nõude loovutamist kostjale ei ole apellant põhistanud.

Tiit Kollom Imbi Sidok Ande Tänav