Legislator Case Law & Legislation
2-10-41158/20 AI generated

2-10-41158/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-41158/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada tsiviilasjas nr 2-10-41158 M K ja AE vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1.2 M-HK on oma isa M K juures iga kuu esimese nädala neljapäevast kuni pühapäevani selliselt, et isa tuleb tütrele Tallinnasse järele ning ema toob võimalusel tütre Tallinnasse tagasi või organiseerib tema koju tuleku.

Legislator headnote

AI generated

2-10-41158/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kinnitada tsiviilasjas nr 2-10-41158 M K ja AE vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1.2 M-HK on oma isa M K juures iga kuu esimese nädala neljapäevast kuni pühapäevani selliselt, et isa tuleb tütrele Tallinnasse järele ning ema toob võimalusel tütre Tallinnasse tagasi või organiseerib tema koju tuleku.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-41158 Tsiviilasi M K avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse M- HK suhtes ja hooldusõiguse M K täielikuks üleandmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja M K (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik AE(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Puudutatud isik M-H K (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku riigi õiguabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutused Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu ja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Kohtuistungi toimumise aeg

15. detsember 2010.a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-10-41158 M K ja AE vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1 Alltoodud suhtlemiskord on kokkulepitud kuni tütre kooli minekuni.

1.2 M-HK on oma isa M K juures iga kuu esimese nädala neljapäevast kuni pühapäevani selliselt, et isa tuleb tütrele Tallinnasse järele ning ema toob võimalusel tütre Tallinnasse tagasi või organiseerib tema koju tuleku.

1.3 M-HK on oma isa M K juures iga kuu kolmanda nädala esmaspäevast kuni pühapäevani selliselt, et isa tuleb tütrele Tallinnasse järele ning ema toob võimalusel tütre Tallinnasse tagasi või organiseerib tema koju tuleku.

1.4 M Kl on suvel (juunist-septembrini) õigus võtta tütar Helene-M K vähemalt kahel korral kuni kaks nädalat järjest enda juurde. Vanemad kooskõlastavad puhkuse toimumise ajad hiljemalt sama aasta 1. maiks.

1.5 Jõulud (23. - 25.12) veedab tütar M-HK kordamööda ühel aastal isa juures ja teisel aastal ema juures. Aastal, kui tütar veedab jõulud ühe vanemaga, veedab ta sellel aastal aastavahetuse (31.12 – 02.01) teise vanemaga.

1.6 Jaanipäevad (23.06. - 25.06) veedab tütar vastavalt kokkuleppele kordamööda ühe või teise vanema juures.

1.7 Sünnipäevad veedab tütar vastavalt kokkuleppele kordamööda ühe või teise vanema juures.

1.8 Vanemad lepivad kokku, et M-HK käib alates jaanuarist 2011 uuesti regulaarselt lasteaias. Samuti leiavad vanemad kokkuleppel tütrele sobiva huviringi, milles käimist kohustuvad vanemad kindlustama kuni uute lepete sõlmimiseni.

1.9 Vanematel või lapsel elukorralduse ja/või kohustuste olulisel muutumisel lepivad vanemad vajadusel kokku eeltoodud kokkuleppe muutmises.

1.10 Kõik Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-41158 kantud menetluskulud jäävad neid kandnud poole kanda.

2. Lõpetada menetlus M K avalduses ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse M-HK suhtes ja hooldusõiguse M K täielikuks üleandmiseks. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtuäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4. Menetluse käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses M K avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse M-HK suhtes ja hooldusõiguse M K täielikuks üleandmiseks. 15.12.2010 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Pooled paluvad kohtul menetlus tsiviilasjas lõpetada ning kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus toetavad kompromissis kajastatud suhtlemise korda ning paluvad see kohtul kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse ühele päevale arvates määruse kättetoimetamisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Maie Seppo kohtunik