3-10-2165/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2165 Otsuse kuupäev 21.12.2010.a. Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R. J kaebus Viru Vangla 10.06.2010 tegevusega (kaebaja oli sunnitud jalutama koos suitsetajatega) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3 000 krooni. Menetlusvorm Kohtuistung 01.12.2010.a. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 21.12.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

R. J esitas 19.08.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10.06.2010 tegevusega (kaebaja oli sunnitud jalutama koos suitsetajatega) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3 000 krooni. Kaebaja leiab, et 10.06.2010 lukustati kinnipeetavad kambritesse, kuna sektsioonis algas remont ja need kinnipeetavad, kes suitsetavad, võivad suitsetada ainult jalutuskäigu ajal. Enne jalutuskäiku kutsus kaebaja kontaktisik G.Pajula enda juurde, öeldes talle, et ta ei saa jalutada jalutuskäikudel, kui kõrval suitsetatakse. Kuid tema palve jäeti tähelepanuta. Kaebaja jalutas suitsu sees, olles passiivne suitsetaja. Peale jalutuskäiku valutas tal pea ning ka 12.06.2010 tundis ta end halvasti. Kaebaja leiab kaebuses, et nimetatud tegudega on vangla alandanud tema väärikust ja nõuab Viru Vanglalt tema väärikuse alandamise eest ja tervisele kahju tekitamise eest kahju hüvitamist summas 3000 krooni. Kohtuistungi ajaks oli kaebaja R. J vabanenud Viru Vanglast ning kohtuistungile ei ilmunud. Vastustaja Viru Vangla leidis 02.11.2010 Tartu Halduskohtule esitatud vastuses, et kaebaja kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Seoses lagede tugevduste paigaldamisega lukustati 10.06.2010 käskkirjaga nr 1.1-4/263 S8 osakonna kambrite uksed. 15.06.2010 esitas R. J Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks nr 6-14/23043. Vangla ei menetlenud nimetatud taotlust tähtaegselt. Vastustaja leiab, et vaidlust ei ole selles osas, et Viru Vangla S 8 osakond, kus R.J paiknes, oli 10.06.2010 remontööde teostamise vajaduse tõttu suletud. Kuna 10.06.2010 oli osakond suletud, siis võimaldati S8 osakonnas paiknevatel kinnipeetavatel suitsetada jalutushoovis jalutuskäigu ajal. Toimiku materjalidele lisatud jalutushoovi fotodelt nähtub, et suitsetamiskoht on eraldatud punase joonega ning

2 tegemist on jalutushoovi ühte nurka loodud suitsetamiskohaga. Kuna jalutushoov on ülevalt avatud, siis liigub suits üles. Jalutushoovi pindalaks 164,4 m2 ning arvestades ruumi suurust ja kuju oli kaebajal võimalik valida endale jalutushoovis sobiv koht, et ülejäänud kinnipeetavate tegevus teda ei häiriks. Seega Viru Vangla on käitunud õiguspäraselt ning isik ei pidanud jalutusboksis tubakasuitsu sisse hingama. Kaebaja väited temale tervisekahju tekkimisest ei ole leidnud kinnitust. Nimelt tuleneb vanemõe E.Tiinase 28.10.2010 õiendist, et R. J ei ole suitsust tingitud tervisekahjustusi tuvastatud. Juhul, kui kaebajal 10.06.2010 mingil põhjusel pea valutas, oli tal võimalik vangla ametnikelt küsida valuvaigisteid. S8 osakonnas on tavaliselt teenistuses korraga üks valvur ning inspektor-kontaktisik. Seega oli kaebajal võimalik oma väidetavast tervise probleemist ametnikke teavitada, kes omakorda oleks andnud talle vajaliku valuvaigistava ravimi või vajadusel teavitanud meditsiiniosakonda. Meditsiiniosakonna vanemõe E.Tiinase 28.10.2010 koostatud õiendist tuleneb, et isik pöördus arsti poole alles 12.06.2010. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks isik ei pöördunud arsti poole pärast väidetavat suitsuhaisu sissehingamist ja peavalu tekkimist koheselt 10.06.2010. Vastustaja on seisukohal, et tubakasuits ei ole ainuke põhjus, mis võib endaga kaasa tuua peavalu või muud tervisehädad, mistõttu ei saa järeldada, et kinnipeetava peavalu oli tingitud väidetavast tubakasuitsu sissehingamisest. Seega kaebaja väited tervisekahju tekitamisest on alusetud ja otsitud. Vangla on seisukohal, et isik ei olnud sunnitud sisse hingama suitsuhaisu ja isegi kui tubakasuits oleks mingil määral jalutades kinnipeetavani jõudnud, siis ei saa seda pidada inimväärikuse alandamiseks. Vastustaja on seisukohal, et vangla ei ole toiminud õigusvastaselt ja ei ole rikkunud kaebaja õigusi selliselt, et see vajaks rahalist hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised: VangS § 12 lg 1 sätestab ammendava loeteluna vanglas kinni peetavate isikute eraldihoidmise printsiibid ning sellist printsiipi, et eraldi hoitakse suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad, ei ole. VangS § 12 lg 2 kohaselt võib erandkorras vanglateenistus paigutada kinnipeetavaid eraldi ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel (redaktsioon jõustunud 24.07.2009). VangS § 12 lg 3 järgi on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. VangS § 4 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega ja lõike 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele. Kinnipeetavate suitsetamispiirangud tulenesid antud juhul VSkE §-st 8(2), milles sätestatud nõuete elluviimine oli kohustuslik ka Viru Vanglale hiljemalt 17.05.2010. Viru Vangla direktori 21.05.2010 käskkirjaga nr 1.1-4/114 lisati Viru Vangla kodukorda peatükk 29 „Suitsetamine vanglas“. Haldusakti p 29.2 märgib, et avatud osakonda (sh S8 osakond) paigutatud kinnipeetaval isikul (va E-hoone E1 osakonda paigutatud kinni peetaval isikul või lukustatud kambris viibival isikul) on lubatud suitsetada osakonna avatud olemise ajal päevaruumis asuvas suitsuruumis selleks ettenähtud ajal. S 8 osakonnas oli lubatud suitsetamine ajavahemikul 8.45-11.45 (p 29.3). Avatud osakonna kambrite lukustamisel (VangS § 8 lg 2 alusel) on kinnipeetavatel õigus suitsetada ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis või jalutushoovis. Ükski õigusakt ei sätesta seda, et suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad ei tohiks jalutada ühes jalutusboksis. Vaidlus on selles, et R. J kui mittesuitsetaja, pidi väidetavalt viibima koos suitsetajatega jalutuskäigul ja hingama sisse suitsulõhna, sest avatud osakonna kambrid olid lukustatud seoses remondiga. Haldusasja materjalide järgi ning arvestades jalutusboksi suurust ja kuju puudub võimalus, et isik oli sunnitud sisse hingama tubakasuitsu. Tõendamata ja paljasõnaline on

3 kaebaja väide, et kaebajal tekkis tubakasuitsu tagajärjel tervisekahjustus. Isegi kui isik oleks pidanud mõningal määral lühiajaliselt taluma suitsulõhna, siis ei saa seda kindlasti pidada inimväärikust alandavaks. Halduskohus märgib, et inimväärikuse alandamiseks on õigusteaduses tavapäraselt peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks, millega käesoleval juhul ilmselgelt tegemist ei ole. Piinamine on ÜRO piinamisvastase konventsiooni art 1 kohaselt tegevus, millega tekitatakse inimesele tahtlikult tugevat füüsilist valu või vaimset laadi valu või kannatusi, et saada selliselt isikult või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistusi; et karistada teda teo eest, mille on toime pannud tema ise või kolmas isik või mille toimepanemises teda kahtlustatakse; või et hirmutada teda või kolmandat isikut või et neid millekski sundida; või mis tahes diskrimineerimisel rajaneval põhjusel, kui sellise valu või kannatuste tekitajaks oli ametiisik või muu isik, kes täidab ametiisiku ülesandeid, või kui seda tehakse nende kihutusel või nende väljendatud või vaikival nõusolekul. Eelmainitud artikli kohaselt ei hõlma piinamine seaduslike sanktsioonide kohaldamisest tulenevat, sellistele sanktsioonidele omast või nendega juhuslikult kaasnevat valu või kannatusi. VsKE §-s 8(2) toodud suitsetamispiirangute järgimist ja kinnipeetavate eraldihoidmise printsiibist tulenevat võimalikku suitsetamisvõimaluste erinevust vangla eluhoonete vahel ei ole halduskohtu hinnangul kuidagi võimalik pidada ka alandavaks ega piinavaks kohtlemiseks eelviidatud konventsiooni järgi, mistõttu tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik