3-10-126/36 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-10-126 Haldusasi A.S kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju 500 000 EUR hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

29. november 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja A.S, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles palus hüvitada talle Viru Vangla poolt tekitatud kahju 500 000 EUR. Kaebaja märgib, et vastust oma taotlusele ei ole ta Viru Vangla direktorilt 30 päeva jooksul saanud. 03.12.2009 etapeeriti kaebaja seoses kriminaalasjaga Narva Linnakohtusse ning etapeerimise käigus kohtlesid valvurid teda ebaseaduslikult. Enne etapeerimist viibis kaebaja kartseris P-2 kambris 1224. Kaebaja andis kontaktisikule Toomas Pastak´ule üle taotluse, millises oli ära toodud, milliseid asju soovib kaebaja laost seoses etapeerimisega kaasa võtta. Kaebaja soovis kaasa võtta peegli, et enne kohtuistungit habet ajada ja kohtus inimese moodi välja näha. Kuid Viru Vangla ei austa kohut ja nad sülitavad selle peale, kui ta seisab kohtu ees kasimata ja habe ajamata. Viru Vangla ei väljastanud laost kaebaja riideid, millised ta kohtuistungi ajaks valmis pani. Samuti ei lubatud kaasa võtta hügieenivahendeid, nõusid ja muid asju. Taotluse esitas kaebaja umbes 5 päeva enne etapeerimist. Kaebaja leiab, et vanglaametnikud provotseerisid teda tegema midagi õigusvastast. Kaebaja palub tema diskrimineerimise eest kahju hüvitamist väärtuses 500 000 EUR. Kohtuistungil põhjendas kaebaja oma kahjunõuet 500 000 EUR sellega, et vangla ei luba hoida kambris isiklikke asju, vaid hoiab neid laos. Kuna need asjad on talle

3-10-126

2 (4) vajalikud, siis sellega rikubki vangla tema õigusi ning sellise tegevuse eest tuleb kaebaja arvates mõista talle välja kahju 500 000 EUR. Ühtlasi märgib kaebaja, et tema dressid on vangla laost ära kadunud ja keegi ei tea, kuhu need said. Kaebaja viitab asjaolule, et enne kohtuistungit hoiti teda kartseris ja tal polnud võimalik isegi žiletiga habet ajada. Viru Vangla rikkus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 12, mille kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Eeltoodu tähendab, et kui ta peab vanglaametniku korraldusel oma perekonnanime ütlema, siis tahab ta ka teada, kellele ta oma nime ütleb. Vastustaja Viru Vangla arvates on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esitas 14.12.2009 Viru Vanglale taotluse kahju 100 000 krooni hüvitamiseks kuna väidetavalt ei andnud Viru Vangla Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajja etapeerimisel kaasa tema poolt soovitud esemeid. Viru Vangla ei jõudnud kaebaja taotlust kahju hüvitamiseks tähtaegselt, s.o kahe kuu jooksul läbi vaadata. 14.01.2009 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 000 EUR. 08.02.2010 võeti kaebus menetlusse. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohtu halduskolleegium on 11.11.2008 kohtumääruses nr 3-3-1-68-08 asunud seisukohale, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja esitas Viru Vanglale seoses 03.12.2009 etapeerimisega mittevaralise kahju nõude 100 000 krooni. Tulenevalt VangS-st ja tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-3-1- 68-08 saab kaebuse kohtumenetluses läbi vaadata ainult osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, s.o mittevaralise kahju nõude summas 100 000 krooni. Vastustaja viitab riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 1 lg-le 1, mille kohaselt käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra . RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ja lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormija raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 10 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse kaebuses kaebust põhjendavad asjaolud. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1- 34-05 selgitanud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, st missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Kaebaja on kohustatud selgitama, milles seisneb tekitatud kahju ning viitama ka vastavatele tõenditele. Kaebusest ei tulene, milles seisneb temale tekitatud mittevaraline kahju, mistõttu kahju tekkimine on tõendamata. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) §

3-10-126

3 (4) 57 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Seega ei hoia kinni peetavad isikud oma kõiki isiklikke asju enda juures kambris, vaid asjad on ka laos ning laost asjade väljastamine toimub taotluse alusel. Kinni peetavate isikute etapeerimisel kohtuistungitele ei anta kinni peetavatele isikutele kaasa kõiki isiklikke asju kuna tegemist on lühiajalise vanglast eemalolekuga ning laost asjade kaasa võtmiseks peab kinni peetav isik esitama taotluse. Taotluse esitamisel on vaja arvestada ka sellega, et laole peab jääma mõistlik aeg kinni peetavate isikute asjade kokkupanemiseks. Inspektorkontaktisik Toomas Pastak kinnitab, et kõik taotlused isiklike asjade väljastamiseks on ta laole edastanud. 03.12.2009 etapeerimisel asjade kaasa võtmiseks kaebaja taotlust esitanud ei ole. Seega on arusaamatu, kuidas sai kaebajale kahju tekkida, kui kaebaja on ise jätnud taotluse asjade kaasa võtmiseks esitamata. Samuti ei saanud kaebaja poolt soovitud esemete kaasa võtmata jätmine tekitada kahju RVastS mõttes. Ilmselgelt ei saanud esemete kaasa võtmata jätmine tekitada tervise kahjustust, tegemist ei olnud vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. Esemete kaasa mitte võtmine võis tekitada kaebajale ebamugavusi, kuid ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas 14.12.2009 Viru Vangla taotluse kahju hüvitamiseks 100 000 krooni kuna väidetavalt ei andnud Viru Vangla talle arestimajja etapeerimisel kaasa kaebaja poolt soovitud esemeid. Viru Vangla ei jõudnud kaebaja taotlust kahju hüvitamiseks tähtaegselt, s.o kahe kuu jooksul läbi vaadata. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ja lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormija raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Viru Vangla tekitas talle kahju 100 000 krooni. Kahju hüvitamise kaebuses tuleb tuvastada, kas ja milline kahju on taotlejale tekkinud, aga samuti, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kahju ei kuulu hüvitamisele, kui puudub ükski nimetatud tingimustest. Kaebaja on jätnud kaebuse esitamisel tõendamata, et talle on Viru Vangla poolt

3-10-126

4 (4) mittevaralist kahju põhjustatud. Kaebaja põhjendab kahju tekitamist vangla poolt sellega, et Narva arestimajja etapeerimisel ei antud talle kaasa tema poolt soovitud esemeid. Kooskõlas VSkE § 57 lg-ga 1 kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kinni peetavad isikud ei hoia kõiki oma isiklikke asju enda juures kambris, vaid laos ning laost väljastatakse asju kinnipeetava taotluse alusel. Vangla selgitab, et kinni peetavate isikute etapeerimisel kohtuistungitele ei anta neile kaasa kõiki isiklikke asju kuna tegemist on lühiajalise vanglast eemalolekuga ning laost asjade kaasavõtmiseks peab kinni peetav isik esitama vastava taotluse. Sellise taotluse esitamisel on vaja arvestada asjaoluga, et laole peab jääma mõistlik aeg kinni peetavate isikute asjade kokkupanemiseks. 16.03.2010 esitas I üksuse inspektor-kontaktisik Toomas Pastak Viru Vangla direktorile õiendi, millest nähtub järgnev: vahistatu A.S on esitanud mulle mitmeid taotlusi isiklike asjade väljastamiseks laost etapeerimise ajaks. Kõik vahistatu poolt esitatud taotlused olen edastanud lattu ning vahistatu on taotletud esemed ka kätte saanud. Kontrollides laos A.S´i poolt esitatud taotlusi asjade väljastamiseks etapi jaoks, selgus, et 03.12.2009 toimuvale etapile asjade väljastamise taotlust A.S esitanud ei ole (t.lk.23). Seega on arusaamatu, mil moel sai kaebajale kahju tekkida, kui kaebaja ise jättis esitamata taotluse asjade kaasavõtmiseks seoses etapeerimisega. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et A.S´i kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 31.05.2011 Riigikohtu 31.05.2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-143-11 alusel, millega otsustati jätta A.S´i määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 ja § 742 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 695 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2011 määrusega nr 3-10-126 otsustati jätta A.S´i taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning tagastada apellatsioonkaebus.

Mare Krull Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE