3-09-2836/45 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-09-2836 Haldusasi A.S´i kaebus Viru Vangla

tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks) põhjustatud mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29. november 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja A.S, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles palus mõista välja Viru Vanglalt tema kasuks kümne ööpäeva kartseris viibimise eest varalist ja mittevaralist kahju 15 000 krooni. Kaebaja viitab asjaolule, et Viru Vangla rikkus seadust kuna pidi tema vaidele vastama 30 päeva jooksul, kuid jättis vaide tähtaegselt läbi vaatamata. Kaebaja palub talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju 15 000 krooni (kümne ööpäeva kartseri eest) hüvitamist. Kaebaja selgitab oma õiguste ja vabaduste rikkumist sellega, 21.09.2009 kell 08.10 sisenes keegi E-osakonna kambrisse nr 2351, kuid ei esitlenud ennast ja nõudis kaebajalt, et ta ütleks oma perekonnanime. Kaebaja leiab, et ta peab teadma, kellele ta oma perekonnanime ütleb. Kambrisse sisenenud isik hakkas kaebajaga jämedalt rääkima ja nõudma, et kaebaja tõuseks püsti ja läheks oma kohale. Kaebaja vastas, et käigu tema lähedased kohale. Üldiselt antakse selliseid käsklusi koertele ja kassidele, mitte inimestele. Viru Vangla rikkus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-i 12, mis sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Vangla rikkus ka PS §-i 19, mille

3-09-2836

2 (4) kohaselt igaüks, kasutades oma õigust ja vabadust ja täites oma ülesandeid, on kohustatud austama ja arvestama teiste inimeste õiguste ja vabadustega, aga samuti järgima seadusi. Kaebaja kinnitab, et kui keegi pöördub tema poole viisakalt, siis ta tõuseb kohe püsti. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla xx.xx.xxx käskkirjaga nr xx määrati A.S´ile vanglaametniku korraldusele allumata jätmise ja vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurse väljendi kasutamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. Karistus pöörati täitmisele ajavahemikul alates 30.10.2009 kuni 09.11.2009. 07.10.2009 esitas kaebaja vanglale vaide, milles taotles Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist. Ühtlasi taotles kaebaja kahju hüvitamist summas 15 000 krooni. Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet ning taotlust kahju hüvitamiseks tähtaegselt lahendada. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus täita vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. VangS § 100 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele allumata jätmises ning vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurse väljendi kasutamises. 21.09.2009 kell 08.10 hommikuse loenduse ajal andis vanemvalvur Ülo Aas kaebajale korralduse öelda oma ees-ja perekonnanimi ja seista oma voodi kõrval. Kaebaja korraldusele ei allunud. Kui kaebajale pakuti võimalus kirjutada juhtunu kohta seletuskiri, vastas kaebaja ebatsensuurse väljendiga. Viru Vangla kodukorra p-i 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kodukorra p-i 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga, vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Seega on vanglaametniku poolt loenduse ajal kaebajale antud korraldus ees-ja perekonnanime nimetamiseks ning voodi kõrval seismiseks kodukorraga kooskõlas ning kaebaja, olles teadlik vanglas kehtivast korrast (Viru Vangla kodukorraga tutvus kaebaja ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009), oli kohustatud vanglaametniku antud vastavale korraldusele alluma. Isegi juhul, kui kaebaja oli seisukohal, et vanglaametniku korraldus ei ole seaduslik, siis ei andnud see alust korraldusele allumata jätmiseks. Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kaebajale antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele ja seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur Ülo Aasa ettekandega nr 3669

3-09-2836

3 (4) Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine ning vanglaametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p- des 8.1.1 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor- kontaktisik Gerda Leppik, kes teavitas 23.09.2009 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 28.09.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS ) § 1 lg 1 kohaselt käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ja lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormija raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kaebaja on taotlenud moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist seoses kartseris viibimisega. Kaebaja viibis kartseris ajavahemikul alates 30.10.2009 kuni 09.11.2009. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel. Tegemist on kehtiva käskkirjaga, mistõttu viibis kaebaja kartseris õiguslikul alusel. Seega jääb arusaamatuks, milles seisnes väidetav moraalne ja füüsiline kahju. Kaebaja ei ole seda oma kaebuses täpsustanud, mistõttu on tema väited kahju tekkimise kohta alusetud ning tema kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja selgitab, et ei allunud vanglaametniku korraldusele, kuna vanglaametnik ei olnud temaga viisakas ja selgitab, et vanglaametnik ei esitlenud ennast ning nõudis, et ta nimetaks oma ees-ja perekonnanime. Kinni peetavatel isikutel on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, seejuures on kohustus alluda korraldusele sõltumata sellest, kas kinni peetav leiab, et vanglaametnik on käitunud viisakalt või mitte. Kui kinni peetav isik leiab, et vanglaametnik on temaga ebaviisakalt käitunud, siis on tal võimalus pöörduda märgukirjaga vangla poole, mitte toime panna distsipliinirikkumist. Samuti ei saa pidada vanglaametniku ebaviisakaks käitumiseks enda mitte esitlemist. Vanglaametnikud kannavad nimesilte ning neil ei ole kohustust ennast kinni peetavatele isikutele esitleda. Kaebaja leiab, et tegemist ei ole võrdse kohtlemisega, kui vanglaametnik ei pea oma nime ütlema, aga kinni peetavatel isikutel on kohustus oma nimi öelda. Viru Vangla kodukord näeb ette, et loenduse ajal seisavad kinni peetavad isikud oma voodi juures ning vanglaametnik küsib kinni peetava isiku nime ning kontrollib isikusamasust. Seega on kinni peetav isik kohustatud oma nime ütlema. Kaebaja viide võrdse

3-09-2836

4 (4) kohtlemise printsiibi rikkumisele on asjakohatu. Kaebaja on vahistatu staatuses ning peab alluma kinnipidamisasutuses kehtivatele reeglitele ning arusaadavalt on reeglid, mis kehtivad kinni peetavatele isikutele erinevad vanglaametnikele kehtestatud reeglitest. Vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati A.S´ile vanglaametniku korraldusele allumata jätmise ja vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurse väljendi kasutamise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. Karistus pöörati täitmisele ajavahemikul alates 30.10.2009 kuni 09.11.2009. Seoses eeltooduga taotleb kaebaja talle põhjustatud kahju hüvitamist summas 15 000 krooni. VangS § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vangla julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus täita vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. VangS § 100 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. 21.09.2009 kell 08.10 hommikuse loenduse ajal andis vanemvalvur Ülo Aas kaebajale korralduse öelda oma ees-ja perekonnanimi ja seista oma voodi kõrval. Vangla korraldusele nimetada oma ees- ja perekonnanimi, vastas kaebaja ebatsensuurse väljendiga ning korraldusele ei allunud. Kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 7.3 on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Sama kodukorra p-i 7.5 kohaselt küsib loendust teostav vanglaametnik kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Samuti pidi kaebaja olema vanglas kehtivast korrast teadlik, kuna ta tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009. Kaebaja selgituse kohaselt ei allunud ta vanglaametniku korraldusele, kuna vanglaametnik ei olnud temaga viisakas, ei esitlenud ennast ning nõudis, et kaebaja nimetaks oma ees- ja perekonnanime. Kinnipeetaval on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele isegi juhul, kui ta leiab, et vanglaametnik on käitunud ebaviisakalt. Sellisel juhul on kinnipeetaval võimalus pöörduda märgukirjaga vangla poole, mitte aga panna toime distsipliinirikkumist. Mis puutub kaebaja väitesse, et vanglaametnik ei esitlenud ennast, siis vanglaametnikel sellist kohustust ei ole. Samuti kannavad vanglaametnikud nimesilte, millelt on näha, millise konkreetse vanglaametnikuga kaebaja suhtleb. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja õigusi ei ole mitte millegagi rikutud ning tema kahju hüvitamise taotlus on põhjendamatu. Tõendeid talle kahju põhjustamise kohta kaebaja kohtule esitanud ei ole, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata.

Mare Krull Kohtunik

3-09-2836

5 (4) Kohtuotsus jõustus 06.04.2011 Riigikohtu 06. aprilli 2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-149-11 alusel, millega otsustati jätta A.S´i määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 ja § 742 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 695 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2011 määrusega nr 3-09-2836 otsustati jätta A.S´i taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastada apellatsioonkaebus

Mare Krull kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE