2-10-51575/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 15.00 Tsiviilasja number 2-10-51575 Tsiviilasi Osaühingu HSavaldus pankroti välja kuulutamiseks

Menetlustoiming Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): Osaühing HS(reg kood XXX, asukoht XXX) Juhatuse liige D A. K (XXX) pankrotihaldur Andres T (XXX) Resolutsioon

1. Lõpetada Osaühingu HS(reg kood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Osaühing HS ja kustutada äriregistrist.

3. Peale Osaühingu HS äriregistrist kustutamist vabastada Andres T pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata Osaühingu HS dokumentide hoidjaks D K (ik XXX).

5. Avaldada teade Osaühingu HS pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonda.

7. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri Andres T ’i tasu 6200 krooni OÜ M kasuks. Nimetatud summa kanda OÜ M pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.

8. Välja mõista võlgnikult Osaühing HS ajutise pankrotihalduri tasu 3800 krooni OÜ M kasuks. Nimetatud summa kanda OÜ M pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Pankrotiavalduse asjaolud. 19.10.2010 esitas Osaühing HS kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 08.11.2010.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt töötas ettevõttes vaid 2 töötajat, tegevjuht D K ja raamatupidaja, kõik muud teenused osteti sisse vastavalt vajadusele. Esimesed makseraskused ilmnesid juba detsembris 2008, sest ettevõtte avamine oli valesti ajastatud – algas majanduskriis ja koolitusturg kahanes. Kohe piirati kõiki ärikulusid, kuid see ei olnud tulemuslik. Sügisel 2009 otsustati suurendada osakapitali, kuid see jäi ellu viimata. Ei leitud ka investorit, sest majandusliku ebaedu tõttu oli võlgniku konto EMTA poolt korduvalt arestitud. Võlgnik kustutas maksuvõlga regulaarselt kuni augustini 2010. Kuid septembris 2010 lõppes leping Läti partneriga ning seejärel sai maksejõuetus võlgnikule lõplikult selgeks. Võlgniku esindaja teatel esitatud andmetel on võlgnikul seisuga 31.10.2010 kohustusi kokku

236 519, sellest võlg tarnijatele 11 605 ja maksuvõlad 223 603 krooni. Seisuga 14.11.2010 oli Maksuja Tolliameti andmetel maksuvõla suurus ligikaudu sama 222 584 krooni: põhivõlg 179 996 + intressivõlg 42 588. Võlgade summa suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku poolt esitatud teabe kohaselt võlgnikul reaalne vara puudub, on vaid võimalikud nõuded kogusummas 2733 krooni, sellest ettemaksed tarnijatele 682 krooni; tulevaste perioodide kulud 2 036 krooni. Nimetatud ettemaksed ja tulevaste perioodide kulud tuleb hinnata lootusetuteks nõueteks, sest need olid arvestatud bilansipäeva seisuga 31.10.2010, neid ei ole võlgnikul endal õnnestunud tagasi nõuda ning nende nõuete menetlemine pankrotimenetluse jätkamisel ei ole otstarbekas. Võlgniku pangakonto on tühi. Liiklusregistri andmetel võlgniku nimel sõidukeid registreeritud ei ole. Kinnisvara võlgnikul puudub. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuste osas nõustub ajutine haldur võlgniku esindaja arvamusega, et ettevõtte avamine oli valesti ajastatud – algas majanduskriis ja koolitusturg kahanes ning võlgnik ei osanud ette näha majanduskriisi puhkemist ja selle mõju. Lisaks leian, et võlgniku liiga väike osakapital ei olnud majanduskriisi tingimustes püsimajäämiseks piisav ning ei suudetud/osatud leida häid tellijaidäripartnereid. Kõige selle tulemusel oli võlgniku majandustegevus kõigil kolmel tegevusaastal kahjumlik ja võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega. Võlgnikul puudub äriplaan ning juhtkonnal ja/või omanikel vahendid osakapitali suurendamiseks. Ülaltoodud põhjustel ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks mitte mingit võimalust.

Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Aruande kohaselt ning võlgniku poolt esitatud teabe kohaselt võlgnikul reaalne vara puudub, on vaid võimalikud nõuded kogusummas 2733 krooni. Võlgniku esindaja teatel esitatud andmetel on võlgnikul seisuga 31.10.2010 kohustusi kokku 236 519 krooni. Esimesed makseraskused ilmnesid juba detsembris 2008, sest ettevõtte avamine oli valesti ajastatud – algas majanduskriis ja koolitusturg kahanes. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 07.12.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Osaühingu HS võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 30 000 krooni 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohus määrab Osaühingu HS dokumentide hoidjaks D K ’i (ik XXX ).

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS §

150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 10 000 krooni OÜ M kasuks 6200 krooni ulatuses riigilt ning ülejäänu osas võlgnikult. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu tuleb välja mõista riigilt 6200 krooni ulatuses ning võlgnikult M OÜ (likvideerimisel) 3800 krooni ulatuses OÜ M kasuks.

Liili Lauri kohtunik