2-10-23863/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2010.a Tallinnas kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-10-23863

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ hagi Osaühingu

W vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 248,00 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ

Hageja volitatud esindaja: Janika B (xxx )

Kostja: Osaühing W(registrikood: xxx, asukoht: xxx)

Kostja seaduslik esindaja: PH (xxx)

Resolutsioon

1. Rahuldada Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid

OÜ

hagi

Osaühingu

W

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Osaühingult W võlgnevus 4 564,39

krooni (neli tuhat viissada kuuskümmend neli krooni

ja 39 senti) Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid

OÜ kasuks.

3. Välja mõista Osaühingult W viivis protsendina

põhinõudest

(4 248,00

krooni)

võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates

20.05.2010.a

kuni

põhinõude

täitmiseni

Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ kasuks.

4. Välja mõista Osaühingult W menetluskulu 1 420,00

(üks

tuhat

nelisada

kakskümmend)

krooni

Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ kasuks.

5. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtuistungi toimumise aeg

13.12.2010.a, Tallinnas, Kentmanni kohtumajas

ja koht

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr

221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

19.05.2010.a esitas Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ hagi Osaühingu W vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Mais 2009.a sõlmisid pooled suulise õigusteenuse osutamise

lepingu, mille alusel esitas hageja kostjale arve nr 490159. Hageja palub kostjalt nimetatud

lepingu ja arve alusel välja mõista põhivõlgnevuse 4 248,00 krooni, viivise 316,39 krooni ja

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskuludena

palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 000,00 krooni ja

kohtutäituri tasu 420,00 krooni, kokku 1 420,00 krooni.

Kohus võttis hagi menetlusse ja määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi. Kohtukutse sai

kostja seaduslik esindaja kätte isiklikult 10.09.2010.a. 13.12.2010.a kohtuistungile kostja ei

ilmunud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohtuotsuse põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas

eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja

sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb

kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja

kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole põhistanud istungile

ilmumata jätmist. Samuti ei ole kostja teatanud, et soovib asja lahendamist kirjalikus

menetluses või tema osavõtuta. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja

esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS §

100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt

lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 4 248,00 krooni ja viivis 316,39 krooni, kokku

4 564,39 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb alates 20.05.2010.a

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 4 248,00 krooni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu

1 000,00 krooni ja kohtutäituri tasu 420,00 krooni, kokku 1 420,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud on TsMS § 143

p 4 alusel asja läbivaatamise kulud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni ja kohtutäituri tasu 420,00 krooni, kokku 1 420,00 krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: