3-10-225/68 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-225 Haldusasi M. H. ja L. J. kaebused Notarite Koja kohustamiseks maksta kaebuste esitajatele täiendavalt notarikandidaadi teenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas või alternatiivselt kohustada Notarite Koda täiendavalt maksma 1 kuu notarikandidaadi ametipalga suurust hüvitist koos vastava ametipalga maksmise nõudega lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest avaliku teenistuse seaduse § 134 lg 3 alusel või alternatiivselt viivist tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 113 Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Notarite Koja apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. detsember 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: M. H. Kaebuse esitaja: L. J. Vastustaja: Notarite Koda Kaasatud isik: justiitsminister

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Notarite Koja apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2010. a otsus asjas nr 3-10-255 osas, millega Notarite Kojale tehti ettekirjutus ühe kuu notarikandidaadi ametipalga suuruse hüvitise maksmiseks lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest, ja menetluskulude jaotamise osas. Teha selles osas uus otsus. 3. Jätta L. J. ja M. H. kaebused Notarite Koja kohustamise nõudes lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest ühe kuu notarikandidaadi ametipalga suuruse hüvitise maksmiseks rahuldamata. 4. Mõista Notarite Kojalt M. H. kasuks välja menetluskulud summas 16 813 (kuusteist tuhat kaheksasada kolmteist) krooni ja 10 senti. 5. Mõista Notarite Kojalt L. J. kasuks välja menetluskulud summas 6 541 (kuus tuhat viissada nelikümmend üks) krooni ja 10 senti.

3-10-225

2(10)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2011. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. J. ja M. H. nimetati justiitsministri 6. septembri 2006. a käskkirjaga nr 351-k notarikandidaatideks. Kandidaaditeenistusse nimetatutel oli õigustatud ootus positiivse notarieksami sooritamise järel notari ameti pidamisele.

Notarite Koda sõlmis 23. oktoobril 2006. a L. J. kandidaaditeenistuse lepingu nr 83 ja M. H. kandidaaditeenistuse lepingu nr 76.

Notarite Koda ja justiitsminister otsustasid 2009. aastal vabu notari ametikohti mitte välja kuulutada. Notarite Koda sõlmis L. J. 30. detsembril 2008. a ja M. H. 13. märtsil 2009. a kandidaaditeenistuse lepingu lisa nr 1, mille kohaselt jäi L. J. palgata puhkusele alates 12. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 ja M. H. alates 23. märtsist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

14. oktoobril 2009 esitasid L. J. ja M. H. Notarite Kojale avalduse oma kandidaaditeenistuse peatamiseks ja hüvitise väljamaksmiseks vastavalt notariaadiseaduse (NotS) §-dele 25 ja 573, lisades andmed oma avaliku teenistuse staaži kohta.

Justiitsministri 27. novembri 2009. a käskkirjaga nr 388-k peatati M. H. ja L. J. notarikandidaadi teenistus ja kohustati Notarite Koda maksma kandidaaditeenistuse peatamisel hüvitist vastavalt notariaadiseaduse §-le 573.

Notarite Koja 9. detsembri 2009. a kirjaga nr 9-3/410 teatati M. H. ja L. J., et Notarite Koda maksab hüvitise pärast tasustamata puhkuse lõppemist kandidaadi 2 kuu tasu ulatuses. Nimetatud summa kanti kaebajate pangakontole.

2. L. J. ja M. H. esitasid 28. jaanuaril 2010. a Tallinna Halduskohtule kaebused nõudega kohustada Notarite Koda maksma notari kandidaaditeenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist täiendavalt 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas või alternatiivselt kohustada Notarite Koda maksma täiendavalt 1 kuu hüvitist notarikandidaati ametipalga suuruses summas koos vastava ametipalga maksmise nõudega lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 134 lg 3 alusel või siis alternatiivselt viivist tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 113. Kaebusi põhjendati järgmiselt: 1) vastustaja maksis 30. detsembril 2009. a kaebajatele välja hüvitise üksnes kahe kuu tasu ulatuses. Tulenevalt ATS §-st 131 oleks vastustaja pidanud kaebajatele maksma tasu aga kümne kuu tasu ulatuses. Kandidaaditeenistuses oldud aega arvestades oleks vastustaja pidanud maksma hüvitist kolme kuu ulatuses; 2) notarikandidaadi teenistussuhte peatamine on sisuliselt koondamine ning NotS § 573 alusel makstav hüvitis vastavalt koondamishüvitis. Seda seisukohta kinnitab ka notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (411 SE) seletuskiri; 3) kui seadusandja ei oleks tahtnud hüvitise suuruse määramist siduda avaliku teenistuse staažiga, oleks olnud võimalik määrata hüvitise konkreetne suurus kindlaks samas normis. Seda ei ole aga tehtud. Järelikult tuleb NotS § 573 tõlgendada põhiseaduse (PS) §-st 10

3-10-225

3(10) tulenevast õiguskindluse printsiibist lähtuvalt selliselt, nagu õigusnorm expressis verbis ette näeb; 4) kandidaaditeenistuse puhul on tegemist avaliku teenistuse eriliigiga. Töösuhe on aga lepinguline, mille puhul kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis tähendab, et pooled on omavahelise lepingu sisu kujundamise osas vabad. Kandidaaditeenistuses ei ole notarikandidaadil teenistuse täpsete tingimuste kujundamis- ega kokkuleppevabadust; 5) nii teenistus- kui ka tööõigussuhteid reguleerivatest õigusaktidest lähtuvalt tuleb vastavasisulised hüvitised välja maksta hiljemalt teenistus- või töösuhte lõppemise päeval. Seetõttu on kaebajatel lisaks seadusjärgsele hüvitisele õigus nõuda ka õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest keskmist palka (ATS § 134) või vähemalt viivist (VÕS § 113).

3. Notarite Koda palus jätta L. J. ja M. H. kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kui 2006. aastal suurendati notarite arvu 134-ni, siis 2008. aastal muutunud majanduslikus olukorras vähendati notarite arvu 111-ni. 2009. a lõpuks oli notarieksami sooritanud kokku 14 notarikandidaati. Kuni 8. juunini 2009. a kehtinud NotS nägi ette üksnes võimaluse, et kandidaaditeenistuse eduka lõppemise puhul saab kandidaat notariks. Pärast notarieksami sooritamist kaebajate poolt oli selge, et uusi notarikohti niipea välja ei kuulutata ning seega oleks olnud võimalus kohaldada NotS § 25 lõiget 3. Reaalselt oleks see tähendanud kandidaaditeenistuse jätkumist mitme aasta jooksul, mis aga ei rahuldanud enamust notarikandidaatidest. Kujunenud olukorras oleks olnud lahenduseks kas kandidaaditeenistusest lahkumine või kandidaaditeenistuse peatamine, mis tähendas, et kandidaadid ei minetanud võimalust saada tulevikus notariks ning said samas vabaduse asuda muule tööle või ametisse, mida kaebajad ka tegid; 2) kaebajate väide, et neil oli vastustajaga ATS-st tulenev õigussuhe, ei ole põhjendatud. ATS § 1 kohaselt on avalikuks teenistuseks töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. ATS § 2 nimetab ametiasutuste loetelu, milles Notarite Koda ei ole nimetatud. Kandidaaditeenistuse sisu määrab NotS § 25 ning ka selles ei ole nimetatud, et kandidaaditeenistus on avalik teenistus; 3) Justiitsministeerium on asunud seisukohale, et NotS §-s 573 tehtud viide ATS §-le 131 ei tähenda, et notarikandidaat on avalikus teenistuses. Viitega sooviti määrata, millises summas tuleks kandidaaditeenistuse lõppemisel hüvitist maksta. Nimetatud normist ei tulene notarikandidaadi olemine avalikus teenistuses, kuna selleks oleks vajalik vastav otsene seaduse säte, mida aga ei ole kehtestatud; 4) kaebajate nõue 10 kuu tasu ulatuses ei ole seaduslik. ATS-st võetakse hüvituse maksmise metoodika kandidaaditeenistuse peatumisel ja seda metoodikat kohaldatakse üksnes kandidaaditeenistusele. Seega on hüvitise suuruse määramisel võimalik lähtuda üksnes kandidaaditeenistuse ajast ning teha arvestused vastavalt sellele; 5) kandidaaditeenistuse alguseks ei ole mitte justiitsministri käskkirja andmise aeg, vaid aeg, mil isik asus faktiliselt väljaõppele. Seda seisukohta kinnitab notariaadimäärustiku § 71 lg 1. Seega on kandidaaditeenistuse alguse aeg 6. november 2006; 6) M. H. ametniku teenistuslehelt nähtub, et kuni 31. oktoobrini 2006. a oli ta avalikus teenistuses Laekvere Vallavalitsuses ning ei saanud seega olla notarikandidaadi teenistuses. M. H. täitis notarikandidaadi ülesandeid NotS § 25 lg 1 tähenduses perioodil 6. novembrist 2006 kuni 23. märtsini 2009. See periood on alla 3 aasta ning järelikult oli õigustatud hüvitise maksmine ATS § 131 lg 1 punktis 1 sätestatud suuruses; 7) L. J. ametniku teenistuslehelt tuleneb, et kuni 3. novembrini 2006. a oli ta avalikus teenistuses Tallinna Linnavalitsuses. L. J. sooritas notarieksami järeleksamil 2. detsembril 2008. Seega täitis L. J. notarikandidaadi ülesandeid NotS § 25 lg 1 tähenduses perioodil 6. novembrist 2006 kuni 12. jaanuarini 2009. See periood on alla 3 aasta ning järelikult oli õigustatud hüvitise maksmine ATS §-s 131 lg 1 p 1 sätestatud suuruses; 8) kaebajate viivisenõue on alusetu. Antud juhul ei ole tegu avalikust teenistusest tuleneva suhtega ning vastav seadus ei ole selles osas kohaldatav.

3-10-225

4(10) 4. Kaasatud isik justiitsminister peab L. J. ja M. H. kaebuseid põhjendamatuteks ning palub need jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebajad ei ole pidanud hüvitise maksmise vaidlustamist vajalikuks, mistõttu tuleb seda siiani lugeda õiguspäraseks. Seega ei saa kaebajad taotleda nende poolt soovitava sooritamata toimingu sooritamist olukorras, kus sama õigussuhte raames on neile juba õiguspäraselt hüvitist makstud; 2) kandidaaditeenistust ei saa lugeda avaliku teenistuse eriliigiks, sest seda ei ole nimetatud ATS §-s 2; 3) NotS § 573 viide avaliku teenistuse seaduse §-le 131 ei tähenda, et notarikandidaadid on avalikus teenistuses. Viite eesmärgiks on määrata, millise summa ulatuses tuleks kandidaaditeenistuse lõppemisel hüvitist maksta; 4) kuna kandidaaditeenistus ei ole avalik teenistus ja kandidaaditeenistuse aega ei arvestata avaliku teenistuse staaži hulka, siis ei ole põhjendatud hüvitise määramisel avaliku teenistuse staaži arvestamine; 5) tööstaaž ja teenistusstaaž on sellised mõisted, mis võivad erinevate seaduste järgi kanda erinevat mõtet. Sisuliselt peaksid eriseadused ütlema seda, kas ja millised puhkuse vormid lähevad staaži alla, mille alusel arvutatakse välja mingi hüvitis. Mitmetel juhtudel lähtutakse staaži arvutamisel tasu maksmisest. Samuti on tasu maksmine aluseks töötuskindlustusstaaži arvutamisele; 6) kandidaaditeenistuse eripära tõttu on põhjendatud arvestada teenistuses oldud ajast maha aeg, mil kaebajad reaalselt väljaõppel ei viibinud. Arvestades, et kaebajad nimetati kandidaaditeenistusse 6. septembril 2006. a, ei ole kaebajatel täitunud kolmeaastast teenistusstaaži notarikandidaadina. Seega puudub kaebajatel õigus saada kolme kuu tasu suurust hüvitist.

5. Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2010 otsusega rahuldati L. J. ja M. H. kaebused ja tehti Notarite Kojale ettekirjutus maksta M. H. ja L. J. notari kandidaaditeenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist lisaks varasemalt tasutud kahe kuu notarikandidaadi ametipalga suurusele summale veel nende 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas ning lähtuvalt ATS § 134 lõikest 3 täiendavalt hüvitist lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest. Halduskohtu põhjendused olid järgmised: 1) ATS § 131 lg 1 p 4 kohaselt makstakse teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu ametnikule hüvitusena kümne kuu ametipalk, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta. Kaebajatel oli avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta ja seda olenemata võimalikust vaidlusest seonduvalt notarikandidaadi kandidaaditeenistuse pikkusega; 2) kuna varasemalt oli notarieksami sooritanud kandidaatidel notariks saamine praktiliselt garanteeritud, kuid pärast NotS § 573 jõustumist selliseid garantiisid enam ei ole, on kaebajate olukord küllalt sarnane koondamisele; 3) kuna NotS §-s 573 nimetatud täiendus lubas rakendada kandidaaditeenistuse peatumist vaid vastava hüvitise maksmise korral ATS §-s 131 sätestatud ulatuses, siis tuli maksta kandidaaditeenistuse peatumise korral kümne kuu tasu; 4) arutelu, kas kandidaaditeenistus on või ei ole avaliku teenistuse eriliik, on asjakohatu, sest NotS §-ga 573 kehtestati hüvitise maksmise ulatus ning peeti võimalikuks võtta vastav reeglistik avaliku teenistuse seadusest; 5) avaliku teenistuse seaduses toodud printsiipide ja reeglistiku järgimise soovi puudumise korral oleks olnud võimalik määrata hüvitise suurus kindlaks samas normis. Seda aga ei tehtud ja olukorras, kus küsimus oli täpsemalt reguleerimata, ei saa tõlgendada norme kaebajate kahjuks; 6) haldusasja materjalist ei nähtu, millised võiksid olla sisulised põhjendused, et valida hüvitise maksmise aluseks ATS § 131 lg 1 p 1, kui kaebajatel oli avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta ning lähtuda oleks tulnud ATS § 131 lg 1 punktist 4. Seejuures koondamise puhul ja hüvitise maksmisel ATS § 131 alusel ei võeta arvesse mitte ainult ühe ametiasutuse staaži, lähtutakse kogu avaliku teenistuse staažist;

3-10-225

5(10) 7) kaudselt räägib kaebajate seisukohtade kasuks ka nende poolt viidatud Notarite Koja eestseisuse 9. novembri 2009. a koosoleku protokoll, milles märgiti, et eestseisus ei välista kandidaaditeenistusele eelnenud avalikus teenistuses oldud aja eest hüvitise saamist, kui see makstakse riigi poolt. Samas ei saa õigusliku tähendusega küsimuste lahendamist seada sõltuvusse sellest, milline institutsioon raha välja maksab; 8) kui lähtuda ATS §-s 131 sätestatud põhimõtetest, siis sellega kaasneb ATS § 134 lõikes 3 sätestatud täiendav regulatsioon nendeks juhtudeks, kui lõpparve jäetakse ettenähtud ulatuses õigeaegselt välja maksmata. Seega tuleb teha vastustajale ettekirjutus tasuda kaebajatele lisaks varasemalt tasutud kahe kuu palgale või töötasule samadel alustel ja samasugustest arvestustest lähtuvalt veel üheksa kuu eest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Notarite Koja apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2010. a otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) on õige, et käesolevas asjas taandub vaidlus NotS § 573 tõlgendamisele, kuid seda ei saa teha ilma notarikandidaatide õiguslikku seisundit puudutavaid asjaolusid kontrollimata ning neile õiguslikku hinnangut andmata. Vaatamata sellele, et kohus ei andnud nimetatud asjaolule hinnangut, on ta asunud sisuliselt seisukohale, et notarikandidaadi teenistuse puhul on tegu avaliku teenistusega; 2) notariaadi teenistus ei ole avalik teenistus ATS §-de 1 ja 2 tähenduses. Seega astudes notarikandidaadi teenistusse, lõppes kaebajate tegevus avalikus teenistuses 2006. aasta sügisel. Norm, millele tuginedes kaebajad nõuavad hüvitist, jõustus 8. juunist 2009. a ning sellel puudus tagasiulatuv mõju. Samuti ei muuda see norm notarikandidaadi teenistuse õiguslikku olemust. Neile asjaoludele ei ole halduskohus tähelepanu pööranud; 3) antud asjaolud ei võimalda ülaltoodud põhjusel nõuda täiendavat hüvitist 8 kuu eest. NotS §-s 573 tehtud viide ATS-le on kohaldatav üksnes nii, et ATS-st võetakse arvestuse alus ja selline viide ei saa muuta notarikandidaadi teenistust avalikuks teenistuseks; 4) kuna vastustaja on nõustunud NotS § 573 tõlgendusega, mis võimaldab kaebajatele 2 kuu tasu maksmist, on kaebajad nende kasuks tehtud lahendusi hakanud kasutama vastustaja vastu, mida saab käsitleda õiguste kuritarvitamisena. Sisuliselt lõppes kaebajate tegevus notarikandidaadi teenistuses nende lahkumisega teisele tööle. Seega ei olnud 1. jaanuariks 2010. a kumbki kaebajatest olnud teenistuses üle kolme aasta; 5) kaebajate kandidaaditeenistus ei alanud mitte justiitsministri käskkirja andmisega, vaid faktiliselt teenistusse asumisega. Seda kinnitab muuhulgas notariaadimäärustiku § 71 lg 1, mis kohustab kandidaaditeenistusse nimetatud isikut asuma väljaõppele kolme kuu jooksul kandidaaditeenistusse nimetamise päevast arvates. Mõlemad kaebajad sõlmisid kokkulepped palgata puhkusele jäämise kohta. Seega oli tegelik kandidaaditeenistuses oleku aeg ja sellega seotud ülesannete täitmine mõlemal kaebajal alla kolme aasta. Järelikult on hüvis 2 kuu tasu ulatuses seaduslik; 6) NotS § 573 on tänaseks muudetud ja seadus näeb ette hüvitise 2 kuu tasu ulatuses. Selle muudatusega ei muudetud õiguslikku olukorda, vaid üksnes tehti reeglid selgemaks. Seda kinnitab ka muudatuse põhjendus, mis on toodud eelnõu (725 SE) seletuskirjas.

7. Kaebajad L. J. ja M. H. paluvad jätta Notarite Koja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses nimetanud ühtegi kohtu poolset menetlusõiguse normi rikkumist, mistõttu on väide menetlusnormide rikkumise kohta tõendamata ja alusetu; 2) vastustaja seisukohad notarikandidaadi teenistuse peatamisel hüvitise maksmise kohta on vastuolulised. Ühest küljest on vastustaja leidnud, et avaliku teenistuse seadusest

3-10-225

6(10) võetakse hüvitise arvestuse alus. Samas on vastustaja seisukohal, et ATS § 131 lõikes 1 avaliku teenistuse kohta sätestatut ei võeta arvesse hüvitise arvestamisel; 3) alusetu on vastustaja püüe luua alternatiivseid meelevaldseid tõlgendusi ja tekitada arusaamatusi õigusnormides, mis on selged ja ühesed. Lisaks on vastustaja seisukoht, et käesolevas asjas esineb õiguslik vaakum, põhjendamatu; 4) põhjendamatu on vastustaja seisukoht, mille kohaselt seaduseelnõu seletuskirja lakoonilisus on kahetsusväärne. Õigusallikaks on jõustunud seadus, mille sõnastus ja mõte on antud juhul ühene: kandidaaditeenistuse peatamisel tuleb hüvitist maksta lähtuvalt teenistusstaažist, mille hulka arvatakse ATS §-s 153 sätestatud teenistuse aeg; 5) ebaõige on vastustaja väide, mille kohaselt on halduskohus teinud otsuse lähtuvalt seisukohast, et avaliku teenistuse staaž on kaebajatel jätkunud ka ajal, mil nad olid notarikandidaadi teenistuses. Viidatud seisukoht ei ole asja lahendamisel määrav; 6) vaidlust ei saa olla selles, et kuna kandidaaditeenistuse peatamisel hüvitise maksmist reguleeriv NotS § 573 viitab ATS §-le 131, siis kohaldatakse kandidaaditeenistuse peatamisel makstava hüvitise suuruse arvutamisel aluseks olevale teenistusstaažile selles viidatud ATS §-s 153 sätestatut; 7) ebaõige on vastustaja seisukoht, et kandidaaditeenistus ei alga justiitsministri käskkirjast, vaid faktilisest teenistusse asumisest. NotS § 24 lg 3 kohaselt nimetab justiitsminister notarikandidaadiks taotleja kandidaaditeenistusse. Notariaadimäärustiku § 71 kohaselt ei ole väljaõppele asumine samastatav kandidaaditeenistuse algusega, vaid toimub hiljem. Ka § 71 lõikest 2 tuleneb samasugune järeldus, sest kandidaaditeenistust ei saaks lõpetada, kui see ei oleks alanud; 8) Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1996. a määrusega nr 6 kinnitatud Teenistusstaaži arvutamise korra p 3 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka ajavahemik teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani ning teenistusstaaži hulka arvatakse ka teenistussuhte peatumise aeg; 9) tähendust ei oma vastustaja väide, et NotS § 573 on käesolevaks ajaks muudetud. Vastavalt õiguse üldpõhimõttele tuleb kohaldada kõnealuste toimingute tegemise ajal kehtinud norme. Põhjendamatu on vastustaja subjektiivne oletus, mille kohaselt tänaseks toimunud NotS § 573 muudatusega ei muudetud õiguslikku olukorda, vaid üksnes tehti reeglid selgemaks. Arusaamatuks jääb, kuidas kinnitab seda seaduseelnõu seletuskiri; 10) NotS § 573, ATS § 131 lg 1, ATS § 153 sõnastus ja mõte on nimetatud normides sisalduvatest viidetest tulenevalt selge ja ühene. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-122-09 kohaselt juhul, kui normi sõnastus on selge ja ühemõtteline, peab sellest normist lähtuma ja seda kohaldama, sest selline norm aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust ja õiguskindlust. Normile ei või anda tekstiga vastuolus olevat tõlgendust ja selle tulemusena jätta normi kohaldamata. Riigikohus on otsuses nr 3-4-1-15- 09 tauninud selge ja ühemõttelise sõnastusega sätte eiramist vastustaja poolt ja mitte aktsepteerinud vastustaja sisulist asumist seadusandja asemele normi tekstiga vastuolus oleva tõlgenduse andmisel ja selle tulemusel normi kohaldamata jätmisel.

8. Justiitsminister peab Notarite Koja apellatsioonkaebust põhjendatuks ning palub selle rahuldada, nõustudes Notarite Koja selgitustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kuidas tuleb tõlgendada NotS § 573 kaebuse esitajate notarikandidaadi teenistuse peatumisel makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ning kas lõpparve maksmisega viivitamisel on ATS § 134 lg 3 või VÕS § 113 kohaldatavad. Kaebajate põhinõue oli kokku 10 kuu ametipalga suuruse hüvitise maksmiseks kohustamine, millest kahe kuu ametipalk maksti neile välja.

3-10-225

7(10) 10. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et notarikandidaadi teenistuse näol on tegemist avalik-õigusliku suhtega, sõltumata sellest, kas kandidaaditeenistust saab lugeda avalikuks teenistuseks või mitte. Notarikandidaadi ametisse nimetamine ja teenistussuhte lõpetamine toimuvad justiitsministri käskkirjaga ning suhte pooltel puudub tsiviilõiguslikule suhtele omane poolte võrdsuse ja suhte kujundamise võimalus.

11. NotS § 573 sätestas 8. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 kehtinud sõnastuses: „Enne käesoleva seaduse kandidaaditeenistuse peatumise regulatsiooniga täiendamist kandidaaditeenistusse võetud, notari eksami sooritanud notarikandidaatide suhtes saab kandidaaditeenistuse peatumist rakendada vaid juhul, kui kandidaadile makstakse hüvitist avaliku teenistuse seaduse §-s 131 sätestatud ulatuses.“. ATS § 131 lg 1 sätestas notarikandidaadi teenistussuhte peatamise ajal: „Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži (§-d 153–156): 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 5–10 aastat – viie kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et NotS §-s 573 on silmas peetud just ATS § 131 lõike 1 regulatsiooni, sest notari ametikohtade vähendamise tulemusel notarikandidaadi teenistuse peatumine sarnaneb olemuselt kõige enam teenistussuhte lõpetamisele koondamise tõttu ning ATS § 131 muudes lõigetes näidatud hüvitise määrad ei saa seetõttu olla kohaldatavad notarikandidaadi teenistussuhte peatumisel makstava hüvitise suuruse arvutamisele. Selle tõlgenduse õigsust kinnitab ka seaduseelnõu 411 SE seletuskiri.

12. Halduskohtu ja kaebajate tõlgenduse, mille kohaselt notarikandidaadi teenistussuhte peatumisel tuleb maksta hüvitist, võttes arvesse nende isikute poolt avalikus teenistuses oldud aega, kasuks räägib eelkõige keeleline tõlgendusargument. Kui seadusandja tahtis siduda notarikandidaadile makstava hüvitise suuruse tema notarikandidaadi teenistuse ajaga, oleks seda saanud seaduses lihtsalt, õigusakti ülemääraselt koormamata teha, sätestamata viitenormi ATS §-le 131. Ka juhul, kui kahelda avaliku teenistuse staažist lähtuva hüvitise suuruse põhjendatuses ning uskuda kaasatud isiku väiteid normi eesmärgi kohta, on õiguskindluse tagamiseks oluline seaduse tekstist lähtumine. NotS § 573 tekst on keeleliselt muus osas peale ATS § 131 lõike valiku selge.

13. Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka asjaolu, et üldjuhul oli notarikandidaadi teenistusaeg kaks aastat ka enne 8. juunil 2009. a jõustunud muudatusi. Sellele viitab NotS § 25 lg 2 sõnastus ning asjaolu, et notari ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursil mitteosalemise korral nähti ette teenistuse lõppemine. ATS § 131 lg 1 sätestab aga hüvitise suuruse juhtudeks, kus teenistusstaaž on kuni kolm aastat, 3-5 aastat, 5-10 aastat ja üle 10 aasta. Arvestades NotS § 573 rakenduslikku iseloomu ja teenistuses olnud notarikandidaatide arvu, mis ei saanud olla väga suur, oleks sellise diferentseeritud regulatsiooni kehtestamine apellandi poolt kirjeldatud tõlgenduse korral ebavajalik.

14. Avalikus teenistuses olnud isikule soodsamate tagatiste ettenägemine on lubatav ega ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Avalikus teenistuses olnud isiku parem kaitse võib üldiselt tagada enam kvalifitseeritud tööjõu asumist avalikku teenistusse. Vaadeldava notariaadiseaduse rakendussäte otseselt sellist eesmärki ei täida, sest seda kohaldatakse vaid neile isikutele, kes on juba notarikandidaadi teenistusse asunud, ega anna notarikandidaatidele võimalust valida, kas saada hüvitist või jätkata notarikandidaadi teenistust.

15. Apellandi ja justiitsministri tõlgenduse kohaselt tuleks NotS § 573 mõista aga nii, et hüvitise suuruse määramisel ei lähtuta mitte avaliku teenistuse staažist, vaid notarikandidaadina tegutsemise ajast.

3-10-225

8(10) 16. Sellise tõlgenduse õigsusele viitab esmajoones see, et hüvitise suuruse määramisel pole oluline, kui kaua isik notarikandidaadina teenistuses oli. Nimetatud asjaolu on aga nii avaliku teenistuse seaduse kui töölepingu seaduse alusel vastavalt teenistus- või töösuhte lõpetamisel makstava hüvitise puhul oluline ning lähtub ka vajadusest arvestada sellise suhte kestusest tekkiva isiku ootuse tugevusega teenistust edaspidi jätkata ning võimalike raskustega uue töö leidmisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes teenistussuhte peatumisel hüvitise maksmise regulatsiooni osas viitenormi kehtestamine avaliku teenistuse seadusele ei muuda notarikandidaadi teenistust avalikuks teenistuseks. Apellant märkis õigesti, et ATS § 1 lg 1 ja § 2 ei võimalda notarikandidaadi teenistust kui teenistust Notarite Koja korraldamisel (NotS § 25 lg 1) notariaadimäärustiku 12. peatüki teises jaos näidatud viisil pidada avalikuks teenistuseks. Selline teenistussuhe ei ole ka tsiviilõiguslik, vaid avalik-õigusliku teenistussuhte eriliik. Avaliku teenistuse seaduse kohaldamine muudes küsimustes peale NotS §-s 573 sätestatu ei ole võimalik ilma sellekohase regulatsioonita. NotS § 25 ja notariaadimäärustiku viidatud regulatsioon on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada sellise teenistussuhte käsitlemist teenistuse eriliigina.

17. Määrav ei saa ringkonnakohtu arvates olla argument, et hüvitise peab maksma Notarite Koda kui avalik-õiguslik juriidiline isik enda eelarvest, kusjuures avaliku teenistuse staaži omandas notarikandidaat riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Erinevad on ka kohalike omavalitsuste ja riigi eelarvevahendid, ometi on staažist lähtuvate hüvitiste maksmisel avalikele teenistujatele oluline ka varasem teenistus teise avalik-õigusliku juriidilise isiku ametiasutuses.

18. Notarikandidaadil võib avaliku teenistuse staaž üldse puududa. NotS § 573 võimaldab sellisel juhul hüvitist maksta ka isikule, kes avalikus teenistuses pole üldse olnud, mõlema tõlgenduse õigsuse korral, kusjuures arvestades asjaolu, et üldjuhul notarikandidaadi teenistuse aeg jäi alla kolme aasta, makstaks mõlema tõlgenduse kohaselt hüvitist kahe kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas.

19. Seaduseelnõu 411 SE seletuskiri ei selgita, kumba tõlgendust tuleks eelistada. Ringkonnakohus möönab, et eelnõu koostajate eesmärk võis olla selline, nagu seda kirjeldavad apellant ja kaasatud isik: sellele viitab ka asjaolu, et eelnõu 411 SE koostanud Justiitsministeerium on hiljem koostanud ka NotS § 573 sõnastuse muudatust sisaldanud seaduseelnõu. Siiski ei ole kohtule esitatud tõenditest võimalik sellist algset eesmärki tuvastada.

20. Ringkonnakohtu arvates on need argumendid, mis räägivad kaebajate ja halduskohtu tõlgenduse õigsuse kasuks, kaalukamad. NotS § 573 tekst oli selge sisuga ja ei võimalda ringkonnakohtu arvates seda kohaldada nii, et kaebajatele oleks makstud hüvitist vaid nende notarikandidaadi teenistusstaažist lähtudes. Mõlemal kaebajal on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta ning seetõttu tegi halduskohus sellise hüvitise maksmiseks õige sisuga ettekirjutuse.

21. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda menetlusosaliste väiteid seoses kaebajate alternatiivse nõudega 3 kuu ametipalga suuruse hüvitise maksmise kohta.

22. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu otsusega osas, mis puudutab lõpparve maksmisega viivitamise tõttu täiendavalt ühe kuu ametipalga maksmiseks kohustamist. Nagu ringkonnakohus ülal selgitas, ei ole notarikandidaadi teenistus avalik teenistus ning avaliku teenistuse seaduse kohaldamine muus osas peale NotS §-s 573 otsesõnu viidatu ei ole seetõttu võimalik. Lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise maksmine ATS § 134 lg 3 alusel pole seetõttu võimalik. Notarikandidaadi teenistuse peatumisel tasu

3-10-225

9(10) väljamaksmisega viivitamise korral täiendavat hüvitist avaliku õiguse normid seetõttu ei reguleeri.

23. Ringkonnakohtu arvates ei ole kohaldatav ka VÕS § 113, mis näeb ette viivise maksmise seadusjärgses suuruses, sest see norm on kohaldatav tsiviilõiguslikes suhetes, milleks notarikandidaadi teenistus ei ole. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2010. a otsuses nr 3-3-1-83-10 käsitletud juhtumiga käesoleval juhul tegemist ei ole, sest viidatud asjas lahendati küsimust kahju hüvitamise nõude suhtes VÕS § 113 lg 1 kohaldamise võimalikkusest. Erinevalt kahju hüvitamise regulatsioonist, kus RVastS § 7 lg 4 lubab eraõiguse normide subsidiaarset rakendamist, rahasumma maksmiseks kohustamise nõude kui primaarnõude suhtes selline säte ei kohaldu.

24. Täiendava tasu maksmine hüvitise maksmisega viivitamise korral ei ole ringkonnakohtu arvates põhimõte, mis kehtib igal juhul sõltumata selle regulatsiooni olemasolust õigusaktides. Ka erinevate toetuste või pensionide maksmisega viivitamise korral ei ole seadusega ette nähtud makstava summa suurenemist sõltumata isikule sellise viivitamisega tekkiva kahju olemasolust. Seetõttu ei ole alust kohaldada ka analoogia korras ATS § 134 lõiget 3 või asjakohast tööõiguse normi.

25. Avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu organi poolt isiku õiguste rikkumist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS § 7 lg 3 näeb ette õigusvastase tegevusega isiku õiguste rikkumise korral otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamise. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud regulatsioon näeb ette hüvitise maksmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise vaid sekundaarnõudena (kahjunõudena) ning sõltub tegelikult tekkinud kahjust. Kaebajad esitasid aga nõude, mida saab käsitleda primaarnõudena ega eelda kahju tekkimist. Kahju hüvitamise nõuet ringkonnakohus ei saa lahendada, sest kaebust pole sellel alusel esitatud.

26. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada halduskohtu otsus osas, millega tehti apellandile ettekirjutus hüvitise maksmiseks kaebajatele nende ühe kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas ATS § 134 lg 3 alusel. Selles osas, nagu alternatiivse nõude osas viivise maksmiseks VÕS § 113 alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata. Muus osas tuleb jätta halduskohtu otsus muutmata.

27. Kohtuotsuse muutmise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust halduskohtus. Halduskohus mõistis apellandilt M. H. kasuks välja menetluskulud summas 9370 kr ja L. J. kasuks summas 4330 kr. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse 8/9 suuruses osas, tuleb selles proportsioonis välja mõista apellandilt ka halduskohtus kantud menetluskulud, seega M. H. kasuks summas 8328 kr ja 90 senti ning L. J. kasuks summas 3848 kr ja 90 senti.

28. Apellatsioonimenetluses tasus Notarite Koda menetluskulusid kummagi kaebajaga seoses 250 kr, M. H. 13 176 kr ja L. J. 3060 kr. M. H. taotles seejuures menetluskuludena 3600 kr väljamõistmist sõidukuludena, kuid ei ole esitanud kulude kandmise kohta tõendeid. HKMS § 93 lg 1 alusel tuleb selles osas jätta taotlus rahuldamata kuludokumentide puudumise tõttu. Ringkonnakohus sedastab, et sõidukulude kandmist on võimalik tõendada sõidukile kütuse ostmist tõendavate dokumentidega, mitte aga sõiduki omandit ja olemasolu kinnitavate tõenditega. Arvestades apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist tuleb M. H. kasuks apellandilt välja mõista 8484 kr ja 20 senti ning L. J. kasuks 2692 kr ja 20 senti. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

3-10-225

10(10)

Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman