2-10-20938/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-20938 Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

S. K. hagi V. J. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 08.detsember 2010 Hagihind

40 500 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

S. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

V. J. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. J. elatis igakuise elatusrahana S. K. kasuks tütre J.J. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, millele lisandub kuni 01.01.2011 tulumaks 21%, e 456 (nelisada viiskümmend kuus) krooni 75 senti, alates 04.05.2010 kuni tütre J. J. täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada V. J. poolt S. K. rahas ja asjade maksumusena tasutud summat 3 657 krooni.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on S. K. hagi V. J. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel xxx. a tütar J. J.. Laps on täielikult hageja ülalpidamisel, kostja materiaalset abi ei osuta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 4 500 krooni.

2. Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 13) tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei nõustunud elatise suurusega, kuna ta saab minimaalpalka. Kostja palub kohtul määrata väljamõistetavaks igakuiseks elatusrahaks minimaalne summa.

KOHTUISTUNGID

3. Kohtuistungil 10.11.2010 hageja toetas hagi, selgitades, et lapsel on allergia ja seoses sellega on täiendavad kulutused ravimitele ja toiduainetele. Laps käib huvialaringides.

Kostja selgitas, et tal on minimaalne palk ja ta on nõus maksma elatist minimaalses määras.

4. Kohtuistungil 08.12.2010 hageja toetas hagi, selgitades, et lapsele kulub kuus keskmiselt 3000 krooni. Kogu vastutus lapse eest on tema peal. Kostja on tasunud talle juulis 1000 krooni ja ostnud augustis ja oktoobris asju kokku 2657 krooni eest. Hoidja tuli peresse, kui laps oli 2-aastane, ta aitab last kasvatada, kui hageja on tööl. Hoidjale maksab ta päevas 50 krooni.

Kostja jäi oma vastuväidete juurde, selgitades, et ta pole kordagi lapse hoidjat näinud, samuti pole ta kunagi hageja peres allergiavabasid pesupulbreid ja loputusvahendeid näinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

6. Asja materjalidest nähtub, et pooltel on ühine laps, J. J., kes on sündinud xxx. a. Pooled elavad lahus, nende ühine laps elab koos hagejaga.

7. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest igakuise elatusrahana 4 500 krooni. Kostja on nõus maksma elatist minimaalses määras (2 175 krooni) kuus.

8. 01.07.2010. a jõustunud PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

9. Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

10. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär on 2010. aastal on

4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.

11. Riigikohus on märkinud, et elatise miinimummäära suuruses summas elatise väljamõistmiseks ei ole vaja kulutusi lapsele eraldi põhjendada ning elatise miinimum tagab lapse esmavajadused.

12. Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär (hagiavalduses 4 500 krooni). Hageja on põhjendanud miinimumsummast suurema elatise väljamõistmist asjaoluga, et laps põeb allergiat (tl 31) ning sellega kaasnevad kulutused. Hageja on hinnanud lapse vajaduste suuruseks ühes kuus 3 994 krooni (tl 30).

13. Maksuja Tolliameti andmetel on S.K. keskmine sissetulek ajavahemikus aprill 2010 kuni september 2010 olnud xxx krooni. V. J. keskmine sissetulek on ajavahemikus oktoober 2009 kuni september 2010 olnud xxx krooni.

14. Kuigi asjas on tuvastamist leidnud, et lapse vajadused on seoses tema tervisliku seisundiga tavapärasest suuremad, ei võimalda kostja varaline seisund tal elatist hageja poolt nõutavas summas tasuda. Seetõttu ei mõista kohus elatist välja suuremas summas kui elatise miinimummäär, millele lisandub kuni 01.01.2011 tulumaksu osa.

15. Kohtuistungil leidis tõendamist, et peale hagi kohtusse esitamist on kostja tasunud hagejale 1000 krooni ja ostnud lapsele asju 2657 krooni eest. Nimetatut tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada.

16. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulude jaotus

17. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

18. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg1 menetlusosaliste endi kanda.

Kohtunik

/allkiri/

H. Vinni

Ärakiri õige Kantselei juhataja

Õ. Bamberg

Kohtuotsus jõustus 01. veebruaril 2011.a. Kantselei juhataja

Õ. Bamberg