2-10-27313/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Geete Lahi

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

17. detsember 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja

Tsiviilasja number 2-10-27313

Tsiviilasi

T S hagi A M vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja T S (isikukood xxx, elukoht xxx))

Kostja A M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 03.12.2010.a.

Kohtuistungil osalenud isikud Hageja T S

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Muuta Narva Linnakohtu 17.10.2005.a. otsusega (tsiviilasi nr 2-209/05) A M TSmirnova kasuks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista A M elatis lapse L M, sündinud xxx.a. ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni ning kuupalga alammäära suurenemise korral pool sellest summast, alates 09.06.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 29.04.2012.a.

Menetluskulude jaotus

Poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 17.12.2010.a. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 09.06.2010.a. esitas T S kohtule hagi A M vastu Narva Linnakohtu 17.10.2005.a. otsusega poeg L M ülalpidamiseks väljamõistetud elatise 1527 krooni suurendamiseks 2753,17-le kroonile (so 2175 krooni, millele lisandub kehtiv tulumaksumäär 578,17 krooni) alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt ei vasta kohtu poolt määratud elatise suurus lapse tegelikele vajadustele. Ettepanekuid suurendada elatusraha, kuna kostja varaline seisund seda võimaldab, kostja ignoreeris. Kostja ei ole täitnud kohtuotsust kolm aastat, alustatud on täitementlust. Lapse ülalpidamiskulud on keskmiselt 4 500 krooni kuus. Kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega. Hageja ei ole esitanud mingeid kaalukaid tõendeid elatise suurendamiseks. Mingeid ettepanekuid väljamõistetud elatise suurendamiseks hageja ei ole kostjale esitanud. Alates lapse sünnist kostja oli kõrvaldatud hageja ja tema sugulaste poolt lapsega kohtumisest. Alates 2003.aastast elab kostja alaliselt Soomes. Kostja on töötu ja saab ainult riiklikku miinimum sotsiaaltoetust. Muid tulusid tal ei ole. Kostja töötas ainult ajavahemikul 2.6.08 kuni 30.9.08 (4 kuud). Katseaja lõppemisel lootis ta saada alalise töökoha, kuid seoses majanduslangusega algasid koondamised, ja tööandja lepingut ei pikendanud. Käesoleval ajal kostja õpib kutsekoolis. Kostja on alaealise lapse Š K, kostja naise L M poja esimesest abielust, ametlik hooldaja.

Kohus selgitas kostjale 15.11.2010.a. saadetud kirjas riigi õigusabi saamist. Samuti selgitas kohus, et elatise maksmisest vabastamiseks tuleb kostjal esitada kohtule hagiavaldus. 15.11.2010.a. kohtule saadetud kirjas palub kostja arutada asja tema osavõtuta ja võimalusel vabastada kostja elatise maksmisest või vähendada elatist töötutele ettenähtud miinimumi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 17.10.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-7548 mõisteti kostjalt välja elatis poeg L M ülalpidamiseks 1527 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem seadusega ettenähtud miinimummäärast (tl 59-61).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 kohaselt kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

Hagi on kohtule esitatud 09.06.2010.a. Kuni 30.06.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse (PKS) §

61 lg 3 tulenes, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtuvalt lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PKS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks alates 1. juulist 2009.a. 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. PKS §

61 lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 4.lõikes nimetatud suuruse, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Analoogselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010.a. kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lepsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama §-i lg

2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi (17.10.2005.a. kohtuotsus) asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Kohus selgitas kohtuistungil hagejale, et 01.jaanuarist 2011.a. elatist tulumaksuga ei maksustata. Hageja palus kohtuistungil pojale kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurendamist 2175 kroonile, kuid mitte vähem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hageja palub suurendada elatist seetõttu, et lapse vajadused on suurenenud. Kuna hageja palub elatise väljamõistmist miinimummääras, siis ei pea ta tõendama lapse vajadusi.

Kostja elab Soomes, on töötu ja õpib kutseõppeasutuses. Kostja väitel saab ta ainult sotsiaaltoetusi. Muid tulusid tal ei ole.

Kostja töötus ja kutse omandamine on küll tõendatud (tl 22, 29-30, 51-53) ja kostja saab riiklikku toetust, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja ei suuda maksta elatist miinimummääras. Kostjal on küll abikaasa poja hooldusõigus (tl 21, sama tl 35-36), kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et lapse isa ei pea täitma lapse ülalpidamiskohustust.

Riigikohus on mitmes oma lahendis toonitanud, et lapse vanem peab tegema kõik endast oleneva, et anda lapsele elatist vähemalt miinimummääras.

Kohus ei analüüsi hageja ja kostja väiteid ja ei hinda tõendeid, mis puudutavad 2005.a kohtulahendi täitmisega seonduvat, kuna antud asja lahendamisel ei ole neil tähtsust.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik