2-10-56210/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Pikendada O.O.`i (IK xxx) üle seatud eestkostet ja eestkostja M.O. (IK xxx) volitusi (ametiaega) kuni 16.12.2015. a.

3. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.

Kohtuasja number 2-10-56210 Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus täisealisele isikule määratud eestkoste pikendamiseks Menetlustoiming Eestkoste pikendamine

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

Puudutatud isik:

Narva linn Narva linna Sotsiaalabiamet (Linda 4, 20309 Narva) Esindaja: T. Z. sotsiaalabiamet@narva.ee

O.O. (IK xxx, elukoht: xxx)

A. A., riigi õigusabi korras advokaadibyroo@gmail.com

M.O. (IK xxx, elukoht: xxx)

4. Eestkostja ülesanneteks on O.O.`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

5. O.O. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab O.O. hääleõiguse.

6. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 01. detsembriks ja teatama kohtule oma elukoha muutusest.

7. Jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne linnavalitsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule O.O.`i üle seatud eestkoste pikendamiseks. Avalduse kohaselt on Narva Linnakohtu 10.02.1998. a otsusega tähtajatult määratud O.O.`i eestkostjaks M.O.. O.O. on psüühikahäiretega isik, tema diagnoos on vaimne alaareng.

2. Avaldaja palub eestkoste ja eestkostja ametiaega pikendada.

3. Kohtu 16.11.2010. a määrustega määrati O.O.`ile esindaja riigi arvel ja määrati kohtupsühhiaatriaekspertiis.

4. 25.11.2010. a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt (tl 24-25) O.O. kannatab sügava vaimse alaarengu all, millele viitavad kõnevõime puudumine, võimetus aru saada korraldustest, intellektuaalne tase pole arenenud, seisund on muutumatu (kestva) iseloomuga. Vaimse seisundi tõttu ei ole O.O. suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, tegema tehinguid, langetama otsuseid. Eestkostet vajab O.O. oma elupäevade lõpuni, kuna tema seisundi paranemine pole võimalik. O.O.`i tervislik seisund ei võimalda tal kohtule avaldada oma tahet eestkoste küsimuses.

5. O.O.`i esindaja advokaat Anti Aasma esitas 12.12.2010. a kohtule kirjaluku seisukoha, milles leidis, et M.O. tuleks 5 aastaks määrata O.O.`i eestkostjaks. Esindaja märkis, et 09.12.2010. a ärakuulamise käigus veendus esindaja, et O.O. vajab jätkuvalt eestkostet. O.O. on kogu oma elu elanud emaga (M.O.), kes on sobiv eestkostja kandidaat.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg.2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-528.

7. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

8. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

9. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt O.O. kannatab sügava vaimse alaarengu all, millele viitavad kõnevõime puudumine, võimetus aru saada korraldustest, intellektuaalne tase pole arenenud, seisund on muutumatu (kestva) iseloomuga. Vaimse seisundi tõttu ei ole O.O. suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, tegema tehinguid, langetama otsuseid. Eestkostet vajab O.O. oma elupäevade lõpuni, kuna tema seisundi paranemine pole võimalik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eestkoste pikendamise alus on olemas ning O.O. on piiratud teovõimega.

10. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkostet pikendada viieks aastaks.

M.O. on andnud nõusoleku olla täisealisele pojale eestkostjaks viieks järgnevaks aastaks (tl 10).

Kohus pikendab eestkostja M.O. volitusi kuni 16.12.2015. a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamine või pikendamine.

11. Eelpooltoodu alusel rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Teatavakstegemine

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele.

Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele vallavõi linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning O.O.`i esindajale.

Kohtunik